Tuesday, June 17, 2014

Alu-Taguse ja Vaija laulu

piu - pau pandi
    keriko - kellä löödi
    vana tütrik veedi
    uus tütrik toodi
    MustMätälle maeti
    piu - pau , pommdi
    kivi - kellä löödi
    savi - saia söödi
    tuhka - putru keideti ja
    meille meki anneti
    piu - pau pommdi
    savi - saia söödi
    kivi - kella löödi
    tangu - putru keideti
    võid silmä pandi ja
    minulle meki anneti
Viis: Lüganuse k Maali Kirikmar, Liina Trummar
Sõnad: "Lüganuse regilaulud" , 2009
"piu pau" pantti ja
    civi cellä löötii
    savvi leipää söötii
    medje piika veetii
    vassõn noorikk tootii
Mati k Olga Ivanova
„Vadjalaste laule“ Paul Ariste, lk 25
varess tegi varru joodud
    tihaine tegi õluta
    kuts aga koko kurvad linnud
    ai tämä koko halvad linnud
    jäti kulli kutsumata
    kull õli kuri kiskumaie
    kiskus lõhki lõivo lõuvad
    pääsukeise pärjä paulad
    hanie aluss palakad


Viis: KKI, RLH 62 : 24 Kohtla-Vitsiku – R. Mirov, A. Schmuul < Ann Vahermaa 1962., kõrratess iga virsu lõppu
Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009
ceitän õzrassa õlutta
    maku vettä malta'assa
    kutsun kurõd kutsun käred
    kutsun kuuzõssa jumalad
    petäjässä peenee herraa
    jäi se kukko kutsumatta
    esivalda vaalimatta
    kukko suuttu ja vihassu
    nõssi sõaa sõrmissa
    i kansaa kanta soonissa
    da väe varpahaizissani
    elä suutu kukko parka
    õrrõõll on-õ sinu õsa
    parrõõll on-a sinuu pala
    sata sirkaa sääri-luita
    kõlmõt konnaa cülci-luita
    cärpäiizee perää pakara
Rajo k Oudekki (Oto) Figurova ("Vadja rahvalaulud ja nende keel" Paul Ariste 1986 lk 37)
„karavanaz naizõd mennä ümperikkoa i tantsita, cäsi puuska panna i pollõ raputõta“
tamm õli suuri latva laia
    tamm tahi tõissa taiva'aie
    õksad pilvie pugeda
    tulga tamme raiumaie
    pitkä puud lühendämäie
    tüvest saaneb tünderidä
    latvast lapse kätküvidä
    mie sääld langeb liiga lastu
    sääld saab papi laulu - lauda
    kerik - herra kirja - lauda
    lukari luetus - lauda
    sääll aga papi paljo laulab
    kerik - herra kirjutele
    lukari pali luekse


Viis: KKI, RLH 58 : 25 (1) Mäetaguse Metsküla – R. Viidalepp, H. Kihno < Pauliine Kiiver 1958.
Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009
mikä puu cülää takannõ
    tammi puu cülää takannõ
    mikä tammõõ ladvuvõza
    cäcüt tammõõ ladvuvõza
    mikä cäccüvee süämezä
    õlgõt cäccüvee süämezä
    mikä õlkilojõõ päälä
    huntu õlkilojõõ päälä
    mikä hunnuu hulpõloza
    vello hunnuu hulpõloza
    mikä vellolla cäezä
    cirvez vellolla cäezä
    mikä cirvee kasaz
    lassu cirvee kasaz
    kuhhõõ lassu langõnõozõ
    sinne cerikko tehtäneöze
Rajo k Oudekki (Oto) Figurova ("Vadja rahvalaulud ja nende keel" Paul Ariste 1986 lk 30)
minu veike velvideni
    vesti Hiiessa venetä
    sai se vene vessetusta
    laiva kaan sai kaabitusta
    veedi se vene vesille
    pandi vanad sõudamaie
    vanad sõusid pääd vabisid
    kõik ne lõuva-luud lõdisid
    pandi noored sõudamaie
    vanad pääldä vahtimaie
    noored sõusid airod jõusid
    pitki merdä põiki merdä
    pitki Peibise jõgeda


Viis: EÜS IV 888 (66) jt, Jõhvi Illuka v Kurtna vm 1905.a – A. Sildnik'ulle P. Penna'lle lauland < 69 a.ne KaidMa küläss sündünd Mai Krasman
Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009
mitä võtan virre(e)ssi
    mitä laadin laulussi
    võtan velloo virressi
    emä lahzõõ laulussi
    vello(ni) venoizõõ seppä
    laivõ seppä lagluõni
    vessi cirveellä venettä
    cirves kultain kumizi
    varsi vaskinõ elizi
    iski kõrra süntü laita
    tõisõõ kõrraa tõinõ laita
    kolmannõõ - koko veno(inõ)
    eb õõ vettee veejäiss(ä)
    lainõõsõõ laskijaissa
    muud laivõt satoja saavvaa
    meillä rannallõ lahottu
    nõizin miä vettee veejässi
    lainõõsõõ laskijassi
    panin lajjaa tüttölöitä
    tõizõõ lajjaa poikiloita
    kolmannõõ tuti-lahujõ
    panin vanat sõutamaa
    noorõt päältä kattsomaa
    vanat sõutaad - pääd räpizööd
    cüsüväd loojalta appia
    o jumala üvä jumala
    väänä tuuli Laukaallõ
    porota tuuli pohjuõõssa
    anna airollõ appia
1947.a suvel Kukkuzi küläss lauli nin-ta 64 a.ne Jõgõõperä küläss sündünd Matjo (Matrjona) Gerassimova, Dmitri Tsvetkovi õde ja Darja Lehti lelle tütär
„Vadjalaste laule“ Paul Ariste, lk 42
kits kile karjaa
    ülä õja marjaa
   
    minä marjad ämmälle
    ämmä mulle kakuu
   
    minä kakuu Kaleville
    kalev mulle raudaa
   
    minä rauva Riule
    Rigu mulle kuldaa
   
    minä kulla tammelle
    tamm mulle lehtä
   
    minä lehtä lambaalle
    lammas mulle villaa
   
    mä veen villa Viitsikulle
    Viitsik virka veeretäb
   
    sääld saab sulasselle suured sukad
    ja pere pojalle peened püksüd
   
    vabad naiselle varrukaida
    talo naiselle tallukaida
   
    aida-melle halgu
   
   
    kits kile karjaa
    ülä mere metsä
   
    võta vikast selgää
    too mulle heinää
   
    minä heinä lehmäle
    lehmä mulle piimää
   
    minä piimä põrsaalle
    põrsas mulle külge
   
    minä külle ämmälle
    ämmä mulle kakuu
   
    ämmä sööb ise saia pätsi
    annab mulle agana käkii


Viis: KuusSalu KasisPää k Helene Tilk, Lügänüse k Maali Kirikmar, KõdaVere Sääritsä k Anna Lindvere
Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009
kips kilo karjaa
    üli meree marjaa
   
    too ruskolõõ einää
    rusko millõõ piimä
   
    miä piimää põrsaallõ
    põrzaz millõõ pekkiä
   
    miä pekii ämmälle
    ämmä mille kakkua
   
    miä kakuu Kanõrvollõ
    Kanõrvo millõõ rautaa
   
    miä ravvaa revollõ
    repo millõõ kultaa
   
    miä kullaa tammõllõ
    tammi millõõ lehtiä
   
    miä lehed lampaallõ
    lammaz millõõ villaa
   
    miä villat sukissi
    i lõngaa paijassi
Rajo k Ivo (Joan) Leontjev ("Vadja rahvalaulud ja nende keel" Paul Ariste 1986 lk 12)

Monday, June 16, 2014

naise surmaja


    minu hella velvüdeni
    tegi saanida salussa
    kirju - kõrjada kujassa ;
    sai see saani valmiesta ,
    tõi saani toa edeje
    ai aisad akunalle
    kedä istuneb regeje ,
    kedä saaneb sõitamaie ?
    helliku regeje istub ,
    kaasa saaneb sõitamaie .
    kaasa sõidi tükü teeda
    tükü teeda , margu maada .
    helliku reesta hüüsi :
    " enne ma suve suussa
    karu kahessa käässa ,
    halli  hundi hamba'assa
    lõvi lõugide vahella ;
    enne kui sinu reessa ,
    sinu raipe rata'alla
    sinu koira kaarikulla ! "
    kaasa suitus ja vihastus
    kät see lõikas neidosella
    kätäsä lõikus, käändsi kaula ,
    visk' see helliku vedeje .
    siis tuli ämmä  võõrasie
    neiu õuve toomesie .
    ämmä  sei lauva päälla ,
    ori kõndis õuve päälla .
    " teedasid sina eidekeine
    teedasid ed sina seises ! "
    - " ütle ike orjodeni !
    ma annan paraja lamba
    igass  viiguss  annab villa
    igass  kuuss  annab kuuve ,
    iga talvell  toob talle  . "
    " en tõhi mina ööldä ,
    en tõhi kõhe kõnella . "
    - " ütle ike orjodeni !
    ma annan sene obose
    mi päästab mehe sõasta ,
    Venelaste alda vildi ,
    Kurelaste alda kuuve ;
    alda haljuste nugade
    alda mõõga mõterguse . "
    " en tõhi mina üellä
    en tõhi kõhe kõnella ! "
    eite sei lauva päälla
    ori kõndis õuve päälla .
    " teedasid sina eidekeine
    teedasid sinä ed ei seises . "
    " ütle ike orjodeni
    ma annan ainiku pojani . "
    " nüüd tõhin mina öölda
    nüüd tõhin kõhe kõnella :
    sa sööd vaide eidekeine :
    sa sööd kallist kannetunda ,
    sa sööd valge vaalitunda ,
    ilusi imetetunda . "



1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1890.a Jakob Hurdalle saadetu laul

tona-eile Toonelassa


    neitsikeine , noorukeine ,
    käisid eile Hiielassa ,
    tona-eile Toonelassa ,
    käisid eide hauva päälla ,
    toojasi toa laella
    kandajasi katusselle
    koorijasi kooba päälle .
    käisid eite hergutammass
    haudujad üles  ajamass :
    " tuise üles  eidekeine
    astu hauvast haudujani ,
    tuise kirstu kinnitamma
    tuise vaka valmistamma ,
    tuise luguva lugema
    looma looga kinda'aia ! "
    - " en saa tuissa tütär , vaine
    en saa tuissa en herätä ;
    muru kasvand päälle mulla ,
    aro-heinä päälle hauva ,
    silmille sinine liiva
    kulmulle kulu punane ,
    jalulle jalaka-metsä ,
    vaher-metsä varba'alle ,
    lehed laiad laudialle . "
    " tuise ike eidekeine !
    - muru söödän mullikuille ,
    aro-heinä härgidelle
    lehe laia lammastelle ! "
    - " en saa tuissa tütär vaine ;
    palu võõrasta isada
    palu võõrasta emada !
    Jeesus kirstu kinnitago
    Mari vaka valmistago
    looja luku-vöö lugego ! "



1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1889.a Jakob Hurdalle saadetu laul

Vene väed ja Rootsi Kaarel Vaivaro mäell


    Kaarel herra kaunikeine
    Rootsi kuldane kuningas ,
    tahi mennä Tallinuie
    tahi talli' linna' päälle .
    sai kui Vaivaro määlle ,
    Vene väed õlid vastassagi ,
    pühküsiväd püssisägi ,
    haljastid kurassiagi
    meidä meeste pääde päälle ;
    tütärde igäde päälle
    käokeise kaula päälle
    Kaarel herra kaunikeine
    ammus kõrra, ammus kaks
    tõmbas mõõga tupe'esta ,
    hõbe vestu vöö vahelda .
    niitas Vene pundusida
    Viru viisu - jalgusida
    siis tuli elo meie maalle ,
    pido meie piigudelle ,
    härjäd seiväd ike'essa ,
    ruunad raugad rake'essa
    teo - poisid taiba'assa ,
    vaimod vaised varda'assa .



1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1889.a Jakob Hurdalle saadetu laul

kuss minä säädelin sõnani

    küll laulasin kui tõhisin
    en tõhi tõesta laula ,
    ägist hääldä kuulutada ;
    kupjas kuuleneb küläje ,
    saksa muistab mõisa'aie .
    tullasse minulda küsümä :
    " ed õle tehnud tütär töödä
    kui õled säädanud sõnuja ,
    pannud palve'ed kogoje ,
    lahutanud laulueida ? "
    mina muistin vasta kostin :
    " kui tahad kubijukeine
    kui tahad juhatan paiga ,
    asemeni annan teedä ,
    kuss mina säädelin sõnani
    kogoelin palve'eni ,
    lahutelin laulueni :
    külä alla lõikamassa ,
    arulla ä'estämässä ,
    soossa loogu võtamassa .
    madu lauli mätäessä ,
    kärbäläine kanduessa ;
    sääld tulid sõnad minule
    laulud lapse hoidijalle .
    sääll ma säädelin sõnani ,
    panin kokko palve'eni ,
    lahutelin laulueni ."



1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1889.a Jakob Hurdalle saadetu laul

Friday, June 13, 2014

põtra

nüüd neli-pü lau-pa midä õli , minu poig trullis õtra seemet . päiv õli joo looja menemäss , veel ike päivä näytäs , aga hakas joo looja menemä . ja põtrad tulivad vasikuijega , vasikad õlid noored , tulivad siie naabur-me karja-maalle , --- . ja sell-õli kõrge aid . see tegi kõrge aia , et hobone ei menis üle . a nüüd vanad põtrad said üle , a vasikad ei saand üle . poig kuuleb et mühib , ei ammu aga mühib : "mmhühh, mmhühh". vasikad jooksid ninda-kauva kui said meie heina-male , meill õli madalamb aid , sääld vasikas hüpäs üle . --- tämä on tige siis-ku vasikad on , tuleb inimise kallalle kaa . esimise jalaga lööb inimise surnest kõhe kui ligi saab .
    ühe-kõrra minä läksin ühe järelle , midä õli vigäsest lastud . südäme soonidest õli läbi läind , ajas verist vahtu suust ärä . --- mull ei õld õiget püssy kaa . läksin sene vigäse põtra järelle . läks sinne kuuse närede vahelle , hakas sinne vatsuli maha . laane püüd need vilistasid . minä hakasin neid püüsi vahtima , põtra ajas need üles kui vatsuli hakas . minä nägin et midä loom see sääll on , johtus meelle et põtr ike ongi . silmäd punkiss pääss . vahtis minuda , viis-tõist samu õli maad . tuisi sõisama ja hakas menemäje , kolme samu pääld läks möödä , karvad tolmasid üle minu pää, karv õli tämäll joo lahti . läks siis tagasi neid jälgi möödä , kust este sinne metsä sise tuli . ühe veeränd virstä läks edesi , siis viskäs külite maha ja magas sene öö sääll . tämäll õli valu küljess .


1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a

hunt ja täk

siin õli Moldovi rannass . pere-mes õli uhke , ed tämäll on kange täk , ei karda hunti . pani karja-mall keti, hobone sei ketiss sääll . hunt tuli mere-äärest metsäst ja hakas püüdämä hobose kõrist kinni . hobone ühte puhku pidäs pää esimiste jalgude juuress ja sei kiirest . ja kui hunt hakas püüdemä kõrist kinni , tämä jalaga kaapas hunti . ja pere-mes naaburi-megä vahivad sedä asja , et ega hunt täkulle ei tee kedägi . see naaburi-mees räägib et :" mene api , aja hunt väljä , see võtab täko elo viimast ärä ". a pere-mes ei usu vahivad sedä asja järelle ja et hunt lähäb ise metsä .
    hunt läks mere vee sise , kastas endäst märjäst ja ujus sääll ja läks liiva unniku õtsa midä vesi õli koku kõrjand ja tuhras sääll enese märjäd karvad kõik liivä täis ja siis läks täko juure . raputas oma keredä sääll täko silmide juures . e-k-s täk tõstand pää üles , ed liiva raputas täkolle silmi . täk tõstas pää üles ja tämä kargas täkulle kõrie . ja ripus kõriss . täk kukus maha . nüüd pere-mes hakas api menemäie , ed nüüd tapab täko välja . ei jõudandgi enne sinne kui täk õli surd , suri väljä .
    vad pere-mes ei uskund naabur-me jutu . naabur-mees ütel ed hundill on üeksä mehe meel ja ühe mehe ramu , karull on üheksama mehe ramu ja ühe mehe meel .


1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a