| piu
-
pau
pandi
keriko - kellä löödi vana tütrik veedi uus tütrik toodi MustMätälle maeti piu - pau , pommdi kivi - kellä löödi savi - saia söödi tuhka - putru keideti ja meille meki anneti piu - pau pommdi savi - saia söödi kivi - kella löödi tangu - putru keideti võid silmä pandi ja minulle meki anneti Viis: Lüganuse k Maali Kirikmar, Liina Trummar Sõnad: "Lüganuse regilaulud" , 2009 | "piu
pau"
pantti
ja
civi cellä löötii savvi leipää söötii medje piika veetii vassõn noorikk tootii Mati k Olga Ivanova „Vadjalaste laule“ Paul Ariste, lk 25 |
| varess
tegi
varru
joodud
tihaine tegi õluta kuts aga koko kurvad linnud ai tämä koko halvad linnud jäti kulli kutsumata kull õli kuri kiskumaie kiskus lõhki lõivo lõuvad pääsukeise pärjä paulad hanie aluss palakad Viis: KKI, RLH 62 : 24 Kohtla-Vitsiku – R. Mirov, A. Schmuul < Ann Vahermaa 1962., kõrratess iga virsu lõppu Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009 | ceitän
õzrassa
õlutta
maku vettä malta'assa kutsun kurõd kutsun käred kutsun kuuzõssa jumalad petäjässä peenee herraa jäi se kukko kutsumatta esivalda vaalimatta kukko suuttu ja vihassu nõssi sõaa sõrmissa i kansaa kanta soonissa da väe varpahaizissani elä suutu kukko parka õrrõõll on-õ sinu õsa parrõõll on-a sinuu pala sata sirkaa sääri-luita kõlmõt konnaa cülci-luita cärpäiizee perää pakara Rajo k Oudekki (Oto) Figurova ("Vadja rahvalaulud ja nende keel" Paul Ariste 1986 lk 37) „karavanaz naizõd mennä ümperikkoa i tantsita, cäsi puuska panna i pollõ raputõta“ |
| tamm
õli
suuri
latva
laia
tamm tahi tõissa taiva'aie õksad pilvie pugeda tulga tamme raiumaie pitkä puud lühendämäie tüvest saaneb tünderidä latvast lapse kätküvidä mie sääld langeb liiga lastu sääld saab papi laulu - lauda kerik - herra kirja - lauda lukari luetus - lauda sääll aga papi paljo laulab kerik - herra kirjutele lukari pali luekse Viis: KKI, RLH 58 : 25 (1) Mäetaguse Metsküla – R. Viidalepp, H. Kihno < Pauliine Kiiver 1958. Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009 | mikä
puu
cülää
takannõ
tammi puu cülää takannõ mikä tammõõ ladvuvõza cäcüt tammõõ ladvuvõza mikä cäccüvee süämezä õlgõt cäccüvee süämezä mikä õlkilojõõ päälä huntu õlkilojõõ päälä mikä hunnuu hulpõloza vello hunnuu hulpõloza mikä vellolla cäezä cirvez vellolla cäezä mikä cirvee kasaz lassu cirvee kasaz kuhhõõ lassu langõnõozõ sinne cerikko tehtäneöze Rajo k Oudekki (Oto) Figurova ("Vadja rahvalaulud ja nende keel" Paul Ariste 1986 lk 30) |
| minu
veike
velvideni
vesti Hiiessa venetä sai se vene vessetusta laiva kaan sai kaabitusta veedi se vene vesille pandi vanad sõudamaie vanad sõusid pääd vabisid kõik ne lõuva-luud lõdisid pandi noored sõudamaie vanad pääldä vahtimaie noored sõusid airod jõusid pitki merdä põiki merdä pitki Peibise jõgeda Viis: EÜS IV 888 (66) jt, Jõhvi Illuka v Kurtna vm 1905.a – A. Sildnik'ulle P. Penna'lle lauland < 69 a.ne KaidMa küläss sündünd Mai Krasman Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009 | mitä
võtan
virre(e)ssi
mitä laadin laulussi võtan velloo virressi emä lahzõõ laulussi vello(ni) venoizõõ seppä laivõ seppä lagluõni vessi cirveellä venettä cirves kultain kumizi varsi vaskinõ elizi iski kõrra süntü laita tõisõõ kõrraa tõinõ laita kolmannõõ - koko veno(inõ) eb õõ vettee veejäiss(ä) lainõõsõõ laskijaissa muud laivõt satoja saavvaa meillä rannallõ lahottu nõizin miä vettee veejässi lainõõsõõ laskijassi panin lajjaa tüttölöitä tõizõõ lajjaa poikiloita kolmannõõ tuti-lahujõ panin vanat sõutamaa noorõt päältä kattsomaa vanat sõutaad - pääd räpizööd cüsüväd loojalta appia o jumala üvä jumala väänä tuuli Laukaallõ porota tuuli pohjuõõssa anna airollõ appia 1947.a suvel Kukkuzi küläss lauli nin-ta 64 a.ne Jõgõõperä küläss sündünd Matjo (Matrjona) Gerassimova, Dmitri Tsvetkovi õde ja Darja Lehti lelle tütär „Vadjalaste laule“ Paul Ariste, lk 42 |
| kits
kile
karjaa
ülä õja marjaa minä marjad ämmälle ämmä mulle kakuu minä kakuu Kaleville kalev mulle raudaa minä rauva Riule Rigu mulle kuldaa minä kulla tammelle tamm mulle lehtä minä lehtä lambaalle lammas mulle villaa mä veen villa Viitsikulle Viitsik virka veeretäb sääld saab sulasselle suured sukad ja pere pojalle peened püksüd vabad naiselle varrukaida talo naiselle tallukaida aida-melle halgu kits kile karjaa ülä mere metsä võta vikast selgää too mulle heinää minä heinä lehmäle lehmä mulle piimää minä piimä põrsaalle põrsas mulle külge minä külle ämmälle ämmä mulle kakuu ämmä sööb ise saia pätsi annab mulle agana käkii Viis: KuusSalu KasisPää k Helene Tilk, Lügänüse k Maali Kirikmar, KõdaVere Sääritsä k Anna Lindvere Sõnad: „Jõhvi ja Iisaku regilaulud“, 1999; "Lüganuse regilaulud" , 2009 | kips
kilo
karjaa
üli meree marjaa too ruskolõõ einää rusko millõõ piimä miä piimää põrsaallõ põrzaz millõõ pekkiä miä pekii ämmälle ämmä mille kakkua miä kakuu Kanõrvollõ Kanõrvo millõõ rautaa miä ravvaa revollõ repo millõõ kultaa miä kullaa tammõllõ tammi millõõ lehtiä miä lehed lampaallõ lammaz millõõ villaa miä villat sukissi i lõngaa paijassi Rajo k Ivo (Joan) Leontjev ("Vadja rahvalaulud ja nende keel" Paul Ariste 1986 lk 12) |
Tuesday, June 17, 2014
Alu-Taguse ja Vaija laulu
Monday, June 16, 2014
naise surmaja
minu hella velvüdeni
tegi saanida salussa
kirju - kõrjada kujassa ;
sai see saani valmiesta ,
tõi saani toa edeje
ai aisad akunalle
kedä istuneb regeje ,
kedä saaneb sõitamaie ?
helliku regeje istub ,
kaasa saaneb sõitamaie .
kaasa sõidi tükü teeda
tükü teeda , margu maada .
helliku reesta hüüsi :
" enne ma suve suussa
karu kahessa käässa ,
halli hundi hamba'assa
lõvi lõugide vahella ;
enne kui sinu reessa ,
sinu raipe rata'alla
sinu koira kaarikulla ! "
kaasa suitus ja vihastus
kät see lõikas neidosella
kätäsä lõikus, käändsi kaula ,
visk' see helliku vedeje .
siis tuli ämmä võõrasie
neiu õuve toomesie .
ämmä sei lauva päälla ,
ori kõndis õuve päälla .
" teedasid sina eidekeine
teedasid ed sina seises ! "
- " ütle ike orjodeni !
ma annan paraja lamba
igass viiguss annab villa
igass kuuss annab kuuve ,
iga talvell toob talle . "
" en tõhi mina ööldä ,
en tõhi kõhe kõnella . "
- " ütle ike orjodeni !
ma annan sene obose
mi päästab mehe sõasta ,
Venelaste alda vildi ,
Kurelaste alda kuuve ;
alda haljuste nugade
alda mõõga mõterguse . "
" en tõhi mina üellä
en tõhi kõhe kõnella ! "
eite sei lauva päälla
ori kõndis õuve päälla .
" teedasid sina eidekeine
teedasid sinä ed ei seises . "
" ütle ike orjodeni
ma annan ainiku pojani . "
" nüüd tõhin mina öölda
nüüd tõhin kõhe kõnella :
sa sööd vaide eidekeine :
sa sööd kallist kannetunda ,
sa sööd valge vaalitunda ,
ilusi imetetunda . "
1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1890.a Jakob Hurdalle saadetu laul
tona-eile Toonelassa
neitsikeine , noorukeine ,
käisid eile Hiielassa ,
tona-eile Toonelassa ,
käisid eide hauva päälla ,
toojasi toa laella
kandajasi katusselle
koorijasi kooba päälle .
käisid eite hergutammass
haudujad üles ajamass :
" tuise üles eidekeine
astu hauvast haudujani ,
tuise kirstu kinnitamma
tuise vaka valmistamma ,
tuise luguva lugema
looma looga kinda'aia ! "
- " en saa tuissa tütär , vaine
en saa tuissa en herätä ;
muru kasvand päälle mulla ,
aro-heinä päälle hauva ,
silmille sinine liiva
kulmulle kulu punane ,
jalulle jalaka-metsä ,
vaher-metsä varba'alle ,
lehed laiad laudialle . "
" tuise ike eidekeine !
- muru söödän mullikuille ,
aro-heinä härgidelle
lehe laia lammastelle ! "
- " en saa tuissa tütär vaine ;
palu võõrasta isada
palu võõrasta emada !
Jeesus kirstu kinnitago
Mari vaka valmistago
looja luku-vöö lugego ! "
1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1889.a Jakob Hurdalle saadetu laul
Vene väed ja Rootsi Kaarel Vaivaro mäell
Kaarel herra kaunikeine
Rootsi kuldane kuningas ,
tahi mennä Tallinuie
tahi talli' linna' päälle .
sai kui Vaivaro määlle ,
Vene väed õlid vastassagi ,
pühküsiväd püssisägi ,
haljastid kurassiagi
meidä meeste pääde päälle ;
tütärde igäde päälle
käokeise kaula päälle
Kaarel herra kaunikeine
ammus kõrra, ammus kaks
tõmbas mõõga tupe'esta ,
hõbe vestu vöö vahelda .
niitas Vene pundusida
Viru viisu - jalgusida
siis tuli elo meie maalle ,
pido meie piigudelle ,
härjäd seiväd ike'essa ,
ruunad raugad rake'essa
teo - poisid taiba'assa ,
vaimod vaised varda'assa .
1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1889.a Jakob Hurdalle saadetu laul
kuss minä säädelin sõnani
küll
laulasin
kui
tõhisin
en tõhi tõesta laula ,
ägist hääldä kuulutada ;
kupjas kuuleneb küläje ,
saksa muistab mõisa'aie .
tullasse minulda küsümä :
" ed õle tehnud tütär töödä
kui õled säädanud sõnuja ,
pannud palve'ed kogoje ,
lahutanud laulueida ? "
mina muistin vasta kostin :
" kui tahad kubijukeine
kui tahad juhatan paiga ,
asemeni annan teedä ,
kuss mina säädelin sõnani
kogoelin palve'eni ,
lahutelin laulueni :
külä alla lõikamassa ,
arulla ä'estämässä ,
soossa loogu võtamassa .
madu lauli mätäessä ,
kärbäläine kanduessa ;
sääld tulid sõnad minule
laulud lapse hoidijalle .
sääll ma säädelin sõnani ,
panin kokko palve'eni ,
lahutelin laulueni ."
en tõhi tõesta laula ,
ägist hääldä kuulutada ;
kupjas kuuleneb küläje ,
saksa muistab mõisa'aie .
tullasse minulda küsümä :
" ed õle tehnud tütär töödä
kui õled säädanud sõnuja ,
pannud palve'ed kogoje ,
lahutanud laulueida ? "
mina muistin vasta kostin :
" kui tahad kubijukeine
kui tahad juhatan paiga ,
asemeni annan teedä ,
kuss mina säädelin sõnani
kogoelin palve'eni ,
lahutelin laulueni :
külä alla lõikamassa ,
arulla ä'estämässä ,
soossa loogu võtamassa .
madu lauli mätäessä ,
kärbäläine kanduessa ;
sääld tulid sõnad minule
laulud lapse hoidijalle .
sääll ma säädelin sõnani ,
panin kokko palve'eni ,
lahutelin laulueni ."
1874.a Tudulinnass sündünd aga Purtse-Liiva kõrtsis kasvand Emilie Bachmann'i Lügänüse maild kõrjatu, 1889.a Jakob Hurdalle saadetu laul
Friday, June 13, 2014
põtra
nüüd
neli-pü
lau-pa
midä
õli
,
minu
poig
trullis
õtra
seemet
.
päiv
õli
joo
looja
menemäss
,
veel
ike
päivä
näytäs
,
aga
hakas
joo
looja
menemä
.
ja
põtrad
tulivad
vasikuijega
,
vasikad
õlid
noored
,
tulivad
siie
naabur-me
karja-maalle
,
---
.
ja
sell-õli
kõrge
aid
.
see
tegi
kõrge
aia
,
et
hobone
ei
menis
üle
.
a
nüüd
vanad
põtrad
said
üle
,
a
vasikad
ei
saand
üle
.
poig
kuuleb
et
mühib
,
ei
ammu
aga
mühib
:
"mmhühh,
mmhühh".
vasikad
jooksid
ninda-kauva
kui
said
meie
heina-male
,
meill
õli
madalamb
aid
,
sääld
vasikas
hüpäs
üle
.
---
tämä
on
tige
siis-ku
vasikad
on
,
tuleb
inimise
kallalle
kaa
.
esimise
jalaga
lööb
inimise
surnest
kõhe
kui
ligi
saab
.
ühe-kõrra minä läksin ühe järelle , midä õli vigäsest lastud . südäme soonidest õli läbi läind , ajas verist vahtu suust ärä . --- mull ei õld õiget püssy kaa . läksin sene vigäse põtra järelle . läks sinne kuuse närede vahelle , hakas sinne vatsuli maha . laane püüd need vilistasid . minä hakasin neid püüsi vahtima , põtra ajas need üles kui vatsuli hakas . minä nägin et midä loom see sääll on , johtus meelle et põtr ike ongi . silmäd punkiss pääss . vahtis minuda , viis-tõist samu õli maad . tuisi sõisama ja hakas menemäje , kolme samu pääld läks möödä , karvad tolmasid üle minu pää, karv õli tämäll joo lahti . läks siis tagasi neid jälgi möödä , kust este sinne metsä sise tuli . ühe veeränd virstä läks edesi , siis viskäs külite maha ja magas sene öö sääll . tämäll õli valu küljess .
1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a
ühe-kõrra minä läksin ühe järelle , midä õli vigäsest lastud . südäme soonidest õli läbi läind , ajas verist vahtu suust ärä . --- mull ei õld õiget püssy kaa . läksin sene vigäse põtra järelle . läks sinne kuuse närede vahelle , hakas sinne vatsuli maha . laane püüd need vilistasid . minä hakasin neid püüsi vahtima , põtra ajas need üles kui vatsuli hakas . minä nägin et midä loom see sääll on , johtus meelle et põtr ike ongi . silmäd punkiss pääss . vahtis minuda , viis-tõist samu õli maad . tuisi sõisama ja hakas menemäje , kolme samu pääld läks möödä , karvad tolmasid üle minu pää, karv õli tämäll joo lahti . läks siis tagasi neid jälgi möödä , kust este sinne metsä sise tuli . ühe veeränd virstä läks edesi , siis viskäs külite maha ja magas sene öö sääll . tämäll õli valu küljess .
1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a
hunt ja täk
siin
õli
Moldovi
rannass
.
pere-mes
õli
uhke
,
ed
tämäll
on
kange
täk
,
ei
karda
hunti
.
pani
karja-mall
keti,
hobone
sei
ketiss
sääll
.
hunt
tuli
mere-äärest
metsäst
ja
hakas
püüdämä
hobose
kõrist
kinni
.
hobone
ühte
puhku
pidäs
pää
esimiste
jalgude
juuress
ja
sei
kiirest
.
ja
kui
hunt
hakas
püüdemä
kõrist
kinni
,
tämä
jalaga
kaapas
hunti
.
ja
pere-mes
naaburi-megä
vahivad
sedä
asja
,
et
ega
hunt
täkulle
ei
tee
kedägi
.
see
naaburi-mees
räägib
et
:"
mene
api
,
aja
hunt
väljä
,
see
võtab
täko
elo
viimast
ärä
".
a
pere-mes
ei
usu
vahivad
sedä
asja
järelle
ja
et
hunt
lähäb
ise
metsä
.
hunt läks mere vee sise , kastas endäst märjäst ja ujus sääll ja läks liiva unniku õtsa midä vesi õli koku kõrjand ja tuhras sääll enese märjäd karvad kõik liivä täis ja siis läks täko juure . raputas oma keredä sääll täko silmide juures . e-k-s täk tõstand pää üles , ed liiva raputas täkolle silmi . täk tõstas pää üles ja tämä kargas täkulle kõrie . ja ripus kõriss . täk kukus maha . nüüd pere-mes hakas api menemäie , ed nüüd tapab täko välja . ei jõudandgi enne sinne kui täk õli surd , suri väljä .
vad pere-mes ei uskund naabur-me jutu . naabur-mees ütel ed hundill on üeksä mehe meel ja ühe mehe ramu , karull on üheksama mehe ramu ja ühe mehe meel .
1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a
hunt läks mere vee sise , kastas endäst märjäst ja ujus sääll ja läks liiva unniku õtsa midä vesi õli koku kõrjand ja tuhras sääll enese märjäd karvad kõik liivä täis ja siis läks täko juure . raputas oma keredä sääll täko silmide juures . e-k-s täk tõstand pää üles , ed liiva raputas täkolle silmi . täk tõstas pää üles ja tämä kargas täkulle kõrie . ja ripus kõriss . täk kukus maha . nüüd pere-mes hakas api menemäie , ed nüüd tapab täko välja . ei jõudandgi enne sinne kui täk õli surd , suri väljä .
vad pere-mes ei uskund naabur-me jutu . naabur-mees ütel ed hundill on üeksä mehe meel ja ühe mehe ramu , karull on üheksama mehe ramu ja ühe mehe meel .
1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a
Subscribe to:
Posts (Atom)