AluTaguse ja Vaija jõulud

• nimi
• aig
• ilm
• ennustussed
• pido
• kodo ilamine
  • õled
• söömäd
  • vorst
  • leib
  • või
• loojossed
• tööd
• öö

nimi

neid esimisi jõulu vai neid nimedeti ka veel, et nee onvad vanad jõulud, ja uus-aasta, see sis õli uus jõul ja kolme-kuninqa-päiv õli kõlmanned jõulud. (Vaijalasill samute) ^1]

aig

kolm päivä enne jõulu on pööri-päiv, siis keskmisell pühäll õli päiv üks kuke-samu pitkemb joo, ninda et vagane laps tahi saada joo üks-kõrd päiväss joo rohkemb süüvä. (Vaijalasill samute) ^2]

ilm

talve järelle saab mõni-kõrd õiete suve määrädä. jõulu esimine pühä ja jaani-päiv läheväd koko ja neist piab hakama tõisi arvama. ^3]
lund ei õld maass jõulull, siis tuiskas kolme-kuninqa-päiväll.
kui johto sula-ilm, vesi lahti, siis tuli kurb aasta, sai vala paljo silmä-vet. ^4]
kui päälle jõulu selged ilmad, siis on heinä-aig ilos. (heinä-ilma viisuned Vaijalasedgi) ^5]

kui (enne jõulu õli mets) üleni härmäss, siis igate hüvä vilja ja heinä-aasta. kui pääld, siis hüvä heinä-aasta, ald härmäss, siis hüvä vilja-aasta. (härmä katselivad Vaijalasedgi) ^6]

ennustussed

jõulu-lau-päiv õhtall saab tubaje põrmandulle iga inimise jaost üks pio-täüs õtri maha pandu, aga iga pio-täüs ise-päinis, ja siis võetasse kuk ja veeässe põrmandulle ja kene hunniko kuk laiali siplib ja ise veel sääl-juuress laulab, siis sureb see inimine sell aastall. ^7]

pido

1. pühä - keriko hoolest
2. pühä - mänqude hoolest
3. - pühäde saatamine, käüdi küläss, pühi (menemä) saatamass.^8]
kui mina poisikene õlin, siis mõis tegi valla-rahvalle jõulud. õli suur kuusk ja küündlad küless. ja iga-ühelle kinkis, vanalle inimiselle kolm rupla ja lapsed said komveki. aga kutsar ja niisukeised, nee said viis rupla. aga siis õli talodess kuuski vähe küll. kui mõis ike õli, siis taloss kuuski õli õige vähe. perä ilma-sõda tuli kuusk iga maja, aga enne õli tädä õige vähe.^9]
Võganass, nüüd KarjaMaa küläss on jõulu aig külä-pühä. (Korovaisi Vaijalasill samute) ^10]
jõulu ajall käisid ka sandid. üeldi: vaimud käiväd. UusKüläss käisid lapsed veel hilja-aigo. (Vaijalasill samute) ^11]

kodo ilamine

enne pühäde puhasteti tuvad. meill õlid kivi-põrmandud, kalleti sooja vet, nühüti luuvaga, kuivadeti vana träpkäga, nii et kived läikiväd. lastelle anneti pitkäd penqid, lapsed sõitsid penkidega mööde lund, penqi-lauvad vasta lund, jalad üles-poolle. penqid õlid valged ja puhtad. ^12]

õled

õled toodi tuba. (Vaijalasill samute). nee õlid sirged õled. viskasid lage, siis jäid ripumaje. poisid tegid kiiverid õmalle. see õli jõulu-lauBä õhta.
looma-kujusi tehti - nee tegid, kell kiiverid pääss õlid ja pahem-päide kasukas seläss. hüpäsiväd ja kargasivad.^13]
jõulu-lau-pä õhta toodi õled sise ja keskmisell pühäll veedi väljä, õlgidell mängiti karu. (Vaijalasill samute). karulle pandi kasukas karvu-pite selgä, sarved tehti pähä ja saba taha.^14]
õlgidell mängiti vargani (paarmu-pilli)^15]
vanaste toodi jõulu-lau-päivä õhtust ruki-õled tuba, sääll pööreti ja mängiti ja loobiti õlgi üles lage. kui jäiväd õled lage ripumaje, siis on eess tuleva [aasta] pitkäd rukid. ja siis, kui õli mänq lõpenud, veedi õled kabusta-maalle ja pandi põlema - ei õllud tuleva aasta kabustie mado.
laest kõrjeti sinne kinni jääned õle-kõrred, sioti kimpu ja veedi aita lae vahelle, salvu päälle - siis pidaned salvud alaldi laata vilja täüs õlema.^16]
isä ütel henesä õleva õlnd jo noore mehe, kui jõulu-puud 'b-õlnd. õle-kõrred, tähed õtsass, torgatu kartuli sisse, mogomane kroon, see õli jõulu-puu asemell. vanall Kävedämä Toomall õlivad nee veel seess. (1961)^17]
mei küläss õlgi tuba ei toodu. mine tarviss neid veel, haka sedä räsi siis puhastama. ^18]

söömäd

tuli jõulu-lau-pä. räägiti: "midä see kuningas sööb ka jõulu aig? midä tä muud sööb kui sula-rasva"^19]
jõulude ja nääride ajall võis iga-üks süüvä nii-palj kui südä lustis.^20]
jõulu-lau-pä ööse pidi toit lauvall sõisama ja ööse sai üheksä kõrda söödü. pere-mees ans loomille ninda-sama üheksä kõrda süüvä. selle hobosell ans tämä ninda-palj vilja kui tämä sei, sene-perä, et tämä homiko sene hobosega pidi keriko menemä. keriko-tee pääll võti tämä jala-inimisi ninda palj kui vankeri päälle mahtus. midä rohkemb tämä pääll õli, sedä paremb ja suuremb õnn tämäll sell aastall pidi õlema.^21]
esimise pühä lõuna-lauvall ei puudunud keidetü õlu saia vai sepiko-leiva pudidega - see õli enämmiste magusast söögist.^22]
jõulu-lauBä tehti terve pühide jagu toite valmis ... siis tehti pipar-kooki. sene jaost õlid kõhe vormid, kõik-sugu looma-kujud ja südämme kuju, inimise kuju.^23]
jõulu-lau-pä õhta õli moest keitä riisi-putru alalde. kenell ei õllud riisi-putru, siis tehti vai peene-jaho putru.^24]

vorst

jõulust tehti vorsti, üks vorst jäeti kussgi nurka maja-haldijalle. igast uuvest asjast anneti õsa tälle. igall majall pidi õma haldijas õlema.^25]
kui siga tapeti hulk aiga enne jõulu, siis hoieti verd vorstije jaost pudeliga lumess. sõis küll tuores. soola õli muidugi hulka pandu. ^26]
puhastetu soolikad võis küll vai pool aasta alall hoida. pandi puu-pütü sise ja rapudeti soola päälle ja siis jaheda kõhta. liiga palj soola ei õle ka hüvä panna, siis sööb soolikad rabedast, ei kannata enämb topida egä keitä vorsti. mei teemmä praigagi nii, et kui on teedä, et jõulust siga ei õle tapada, siis hoiamma sooliku sügüsest vai kogoni suvisest tapamisest jõulu jaost.^27]
jõulu-lau-pä ja iga pühä pietu pannud liha ja veri-vorstidega ahjoss.^28]
jõulu-vorsti tehess saadavad pere-naised ühtä-puhku lapsi vorsti-painu-paku tooma. last johodeta perest tõise, kunni keegi ütleb, et sedä-sugu riista-puud 'b-õle õlemaski. see 'b-õle küll komme, kuid laiald tunnetu jõulu-nali.^29]

leib

(leivälle) vajodeti sõrmusse märgid päälle.^30]
jõulust tehtü üks suur leib, see leib vajodetu kõhe perä tämä vaalimist preesi, sõlgide ja rupla-tüküde märkisi täüs.^31]
jõulu-toidud õlid ike sia-liha ja tangu-vorstid. saia nähti vähe. õli pere-kundi, kenell õma leib joo jõulust õtsass õli, siis toodi magasi-aidast õtri, jahvadeti ja segäti kaura-jahodega ühte - nii-sugust sepiko õlla paljod jõulu ajall sööned.^32]
jõuluss vorstid ja saia ja piiruka, midä kellgi õli ... piirukad - saia-taiginast. ... leivä-taiginast tehti kabusta-piiraku.^33]

või

võid hoieti ehk läbi niula-silmä, aga iga suure pühä hommiko pidi just võid söömä ajall lauva pääll õlema; kui sedä ei õld, siis üeldi: "lehmill on nüüd suur häbü" sedä aga keegi ei tahtand, et neie lehmidell häbi pidi õlema ... jõulu, liha-võte ja neli-pühi esimisill pühidell pidi just võid lauvall õlema.
kui jõulu esimisell pühäll võid lauvall ei õle, siis ei õle suvell ka tädä.^34]
kui jõulull ei õllud võid lauvall, siis jooksid lehmäll kogo suve silmäd vet, et tämäst ei õldu lugu pietu.^35]

loojossed

esimise pühä hommiko veedi loomille leiba. mä pian ike sedä kommet. (eloku kostitaned Vaijalasedgi) ^36]
jõulu-lau-pä tehti üks leib ... siis veedi tädä aita ja hoieti kunni tõise jõulunni. tõise jõulu-lau-pä õhtu toodi üks vak kauru tuba. esimise pühä hommiko toodi ka see leib tuba, leigeti peenest ja segäti kauruga segäsi, siis valeti õlut päälle ja annetasse kaikille loomidelle sedä mekidä. sene kunsti perä, et siis loomad üväst kõrda läheväd.^26]

tööd

jõulust pidid takud ketretüd õlema, perä jõulu hakati linu keträmä, et saises varakuld kanqad kuutu.^37]
jõulu ja kolme-kuninqa vahell ei ketretü ... siis õleses suvell madod õuve päälle tullud ... ümbär-kaudu kõigill teedä. (Vaijalasedgi kartaned keträ) ^38]

öö

jõulu-lauBä õhta ja ööse ei tõhi jalad risti maga, siis kasvab risti-räseline ruki. (VaijaMaall mõned eväd heitänedgi magamaje) ^39]

Eesti rahvakalender VII; Mall Hiiemäe (1995)

1. ↑ Jõhvi lk.88
2. ↑ Jõhvi lk.259 "vagane laps" on ristimata vast-sündünd laps
3. ↑ Iisaku lk.260
4. ↑ Lügänüse lk.266
5. ↑ Vaivaro lk.262
6. ↑ Lügänüse lk.268
7. ↑ Jõhvi lk.274
8. ↑ Jõhvi lk.90
9. ↑ Iisaku lk.148
10. ↑ Iisaku lk.111
11. ↑ Iisaku lk.117
12. ↑ Lügänüse lk.241
13. ↑ Jõhvi ja Vaivara lk.107
14. ↑ Iisaku lk.211
15. ↑ Iisaku lk.145
16. ↑ Lügänüse lk.105
17. ↑ Jõhvi lk.106
18. ↑ Iisaku lk.100
19. ↑ Lügänüse lk.224
20. ↑ Jõhvi lk.210
21. ↑ Jõhvi lk.95
22. ↑ Jõhvi lk.238
23. ↑ Jõhvi lk.222
24. ↑ Vaivaro lk.223
25. ↑ Lügänüse lk.214
26. ↑ ^{26,0 26,1} Iisaku lk.202
27. ↑ Iisaku lk.227
28. ↑ Jõhvi lk.229
29. ↑ Jõhvi lk.230
30. ↑ Vaivaro lk.218
31. ↑ Jõhvi lk.218
32. ↑ Lügänüse lk.222
33. ↑ Iisaku lk.222
34. ↑ Jõhvi lk.232
35. ↑ Lügänüse lk.232
36. ↑ Iisaku lk.185
37. ↑ Iisaku lk.238
38. ↑ Iisaku lk.240
39. ↑ Vaivaro lk.247