võõrasije võõrite võõrudetu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


kuer on `võõra inimise `kõhta vali

igä `päiväne `võõras

kui [mees] võttas lese `naise siis sai isäkust (võõrasisa)

saab viel oma vanale `peigomehele emäkust (võõrasema)

`ennemb kodo `kuorikul ku `võõra või`leiväl (kodus on parem)

`jankavad (vaidlema näägutama tülitsema) `võõrasemägä

enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine

paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott

paremb oma ema irm kui `võõrasema arm

`võerass vittu, kürrpää `erko (maius)

tõin `teile `võõrast `leibä ehk `katse (proovimine, katsetamine, kontroll) `kuoki

no kont`võõrad ja `kuerakappamed `tulge `teie ka [sööma]

nüüd pühäde ajal tuleb mõni kont `võõras ka

lüöb `võõrast vara `kõrvale, varastab

isä `vahtis `võõrite kui küläinimisi õli ja `liiga sägisesima

oma `leietud, `võõras varastettud (öeld raha leidmisel)

siis tuli ämmä võõrasie ^1]

läks õele võõrasi ^2]

lähen mina veljel võõrassa ^4]

mul õli üksi ainik venda
seegi piimilla peetu
seegi võilla võõrudetu
kanamunil kasvadetu ^3]


Jõhvi


nied on `võerad, `tuntud `ennemäldki

mis ta `kondab `võõras kohas, tahab `miski `õlma `alla `iivada (näppama)

aga `niisike kare õli kättä `antud, et `võõra poludile ka `menna ei `tõhtind

sie pidi siis `võõra tiumehe `palkama, kes `mõisas käis `ümbär `aasta ja kuumehe, kes tegi suvekuud

`meie kuer on üks `lorka (logard, loru), on `kõikidega sõber ja lipputab `võõrale

tule talve lumetooja
silita teed siledaks
et siis saaksin omile
veereks võõraks vendadele ^5]

veli minu ajas aidastana,
vellenaine võõrusesta ^7]

läksin venda võõrassie
väravas olid venna lapsed
nied ju tuppaje menesid
tuleb meile võõraaida
tuleb võõrasta vägeda
velje naene napsatelli
mullu suri musta ruuna
seda annan võõraalle
seda võõrale väele ^6]


põhja-Iisaku


tia mis `võeras (imelik) mekk sie `õllel `külles on

seepeale vastavad pruudikodulased:
ma teretan teid, peiuvõõrad ^8]

sain mina võrkes võõraaie
võrkes võõra rahvaaie ^9]

paari päiva pääle aastat
tuli isal võõraaide:
tule isa, tunne poiga ^10]


Vaivaro


iga tahes võite minu juurde võõrsi sõita, millal aga kellelgi selleks lusti, ja aiga on. ^11]

Eesti regilaulude andmebaas

1] ↑ H III 1, 721/4 (3) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Naise surmaja"
2] ↑ H III 1, 707/11 (6) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) "Tuule tuba + Kuldnaine"
3] ↑ H III 1, 729/32 (7) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Laevategemine + Laevasõit + Kalaluust kannel"
4] ↑ H III 23, 12/5 (2) < Lüganuse khk. - J. Thomson < Mai Lambur (1896) "Kasvatus asjata + Vennale võõrsile"
5] ↑ E 61196 (5) < Jõhvi khk, Kohtla v, Võrnu k. - Emilie Kaup < Miina Mäetak, 67 a. < ema (1927) "Kodu käimas"
6] ↑ H II 1, 414/5 (575) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t. < Pagari v, Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Venna juures käimas"
7] ↑ E, StK 26, 2/3 (2) < Jõhvi khk, Illuka v, Lehtepää k. - Otu Liiv (stud. hist.) < Juhan Parkal, 70 a. (1924) "Imelik maja" Vaeselapse laul.
8] ↑ E, StK 26, 47/52 (1) < Iisaku khk, v, Varesmetsa k. - Otu Liiv < Ann Gross, 66 a. (1924) "Pulmalaulud + kombekirjeldus"
9] ↑ H II 1, 555/7 (726) < Iisaku khk, Kurtna v, Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Isa ja mehe kodus"
10] ↑ H II 1, 571/4 (748) < Iisaku khk, Kurtna v, Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kadri Õunapuu, ~70 a. (1888) "Sõjalaul"
11] ↑ H II 8, 351/9 (14) < Vaivara khk, Auvere v. - Paulus Paurmann < Kaarel Isaskar (1889) "muinasjutt + uuem rahvalaul"