Saturday, December 20, 2014
kõvista kõveldi kõvidus
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä
tähed säräväd ja `iilgavad, külm lähäb kõvemast
isa kari on kõvemb kui ema vits
(taim) `juudi abeme roho `jälle on, ehk mättä`pääline roho. kõva ise `niitada.
sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka
(kitiinkestaga putukas) kõva`kuorikku `õtsiti `luomidele rohost
kõva`kuorikud `langevad `parside piald maha, ku panema `reie `ahju küdemaie
(mardikaline) `juukse `lõikaja, kõva `kuorik
`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad. tehässe `uuved lavad (labad)
maja aam `palgid `jätkatasse `englis tappiga kõvast kokko
kõva usuga mies, kes ei usu mitte `kaksipidi
(pakkimisnöör) kalantskiniit õli kõva
`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist
raud `võetasse tulest, karastetta kõvast
`kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä
kõva `riide, sie `kestab `kauva `aiga `käia
linad on kõva `kiudulised, kõva `kiuga
[lihavõtte ajal] sai muni kogida (koksima), kenel kõvemb muna, sie õli `võidumies
kapusta pääd `onvad subukad ja kohod (kore, kobe), ei õle kõvad
`einäd ei õle kõvast `kinni, kohokalli kõik
kõva jäätanud kiht (lumel)
kõva `kange viin oli `kõrtsis - - `maksas neli`kümmend viis kobika üks `kruusku, `arvada `puole`tuobine
(rahakorjaja) `kukrumies kõva kõriga, `kukrume ääl käis [pulmas] ülä `tõiste
naha pääl õli kõva kõrd, korp, vanast `üeldi kuld
peräst sedä (jaagupipäeva) on roho kõva ja jääb kulust
`õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum
ku saab kõvast `tõstada, ajab kõhu`suoned `paiste nagu kää`varre
`õige `kõrge ääl, `räägib `nõnda kõvast ja `kõrgest
tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti
tüvist ikke on kõvad ka, `latva puol on rabe
kõva [leiva] `kuorikuid - - piab panema tulise vie `sisse likku
`pilgud on kõvast (toores) jäänd suppi sies
`valju `karvaga obone on kõva (tugev, terve) obone
saand kõva (karm) käsu kätte, piab menema `metsa `tüöle
kõva `kääga, kie on kõva, alastamatta
sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo
(julgust koguma, end hoolimatuks sundima) tien `õige südame kõvast ja lähen `pruovin, kas võib ka jää `pääle `sõitama `menna
(julge, kartmatu) `tütrigul õli kõva veri, ei tämä pelastand egä `kartand
kole kõva (ihne) inimene ja aru `saamatu, ei `andand `mulle mitte `taŋŋuterägi
se poiss õli kõva jahimes, kes nüd suri
`talvel on ikke kõvad `külmad
sie on `õige kõva `piaga, ei sie saa midagi `tolku ega rehenu
raudkive kõvadus
kui torm tuleb, siis tulevad kõva `kaulad ja kajakad `maale
`norskab kõvast, suu `lahti
`napsutab kõvast
õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi
(vähemalt, mitte vähem kui) tund `aiga `kõrjasin kõvaste vist `mustikaid
kõveldi(nuga) = lusikanuga
kõveritte
rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus on kui pakk ja `silmus
laa laps `nämmib, sis `lapse `kiksud kõvistuvad
vanal mehel viel kõvitab, aga enäm ei õle senest `asjaajajat
`käiä pääl `käiän, kõvistan `luisu pääl [nuga]
`enne saab `käiädä, peräst kõvistatta
kõrvaork, pikk must puttukas, pikkade kõvade `kärvadega (tundlad)
`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto
sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi
`lennu teräl piab õlema, kui `niidäd `jussi `einä, kõva `rohto
lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast
tuli kõva `vihma, aga sie õli loppotos `alles
nüüd `lämmästäb lund küll [öeldakse], kui `talvel kõvast sadab
lüön südäme kõvast, enämb ei `anna oma tüö `riistu `tõisele
lehepuu kasvab kõrges kõhas kõvem, õkkapuu püiab sääl malts jääda
Jõhvi
rie `kaustad, nied `onvad kõviduse peräst, nied on `tõine `tõise puol
kui kasuka `õmmeldasse, siis `panna `õmblusse vahele üks `kitsukene rihm, sie on kõvaduse peräst
`lammas pidi enese `irtama, `ninda kõvast õli `kierutand keti `ümber `kaela
tegi kõva `julga
kui mul ükskõrd jalad `aiged kõvast õlid, siis tegin ma kõik `vannid, mere `suola `vannid ja kadaka `vannid
kõvast jääs ei õle, natukene nagu on `kahletand
maa on `ninda kõvast jää `kiilind (külmuma), et ei saa `mulda kättä
(punane (hv muud värvi) puuvillane lõng, märkniit) niit, punane ehk sinine, `õmmeldasse nimesi, kõva värv on kumaka `niidil
`räägid vai ära `räägi, senel on `ninda kõva süda
kõva kaul `laulab: kõva `kaula, kõva `kaula
kui õli suur kõva`kuarik sääl [pässi]vihu all, sie siis tähändas miest, siis `tütrik pidi mehele `saama
kõvasi (luisk)
kõvemast
nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata
mehed ikke kõvistasid tera`riistu
`sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta
kui kleid õlid `seljas, sis obone õli kõvast rakkes
`meie maad siin õlid `liiva`sussid, tahid kõvast `sõnniku
pärast pidu oli kõva mahtra `olnud
põhja-Iisaku
(jõhvpuu) jõvikuusk on `äste tibe puu, kõva kasvab suos
vigast (vikat) pidi lüsi `otsa olema kõvaste `kiilitud
on üks kisakõri, `patrab kõva `äelega
Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevad
kõva `kraksatus käis ja laud oli `kat́ki
pakkasega tieb lumi kõva krudinat
(Lonicera) `kuslap̀u `kasvas `põesas (põõsana), tämast sai kõvasi `pulki
ei enamb või `süüa, kõht kõva, et piab kolm `päeva `vasta
siin on kõva maa, sääl on suod
ein kõva et `raiu vai `kervega
`kange tüömies, kõva kui kivi
[aiad] sai kevadel kohe üle `vaadatud ja kus olid `nõrgad kohad, `sinna sai kõvend `pandud ja tugi`teivas `löödud
(kõvis = väike maakivist luisk, kõvasi) kõvist oli `raske `leida, sest `selleks pidi olema `ästi `peene sõmerane kivi
kõvistasin su vikkati vähe
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment