Saturday, December 20, 2014

kõvista kõveldi kõvidus





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä

tähed säräväd ja `iilgavad, külm lähäb kõvemast

isa kari on kõvemb kui ema vits

(taim) `juudi abeme roho `jälle on, ehk mättä`pääline roho. kõva ise `niitada.
sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka

(kitiinkestaga putukas) kõva`kuorikku `õtsiti `luomidele rohost

kõva`kuorikud `langevad `parside piald maha, ku panema `reie `ahju küdemaie

(mardikaline) `juukse `lõikaja, kõva `kuorik

`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad. tehässe `uuved lavad (labad)

maja aam `palgid `jätkatasse `englis tappiga kõvast kokko

kõva usuga mies, kes ei usu mitte `kaksipidi

(pakkimisnöör) kalantskiniit õli kõva

`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist

raud `võetasse tulest, karastetta kõvast

`kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä

kõva `riide, sie `kestab `kauva `aiga `käia

linad on kõva `kiudulised, kõva `kiuga

[lihavõtte ajal] sai muni kogida (koksima), kenel kõvemb muna, sie õli `võidumies

kapusta pääd `onvad subukad ja kohod (kore, kobe), ei õle kõvad

`einäd ei õle kõvast `kinni, kohokalli kõik

kõva jäätanud kiht (lumel)

kõva `kange viin oli `kõrtsis - - `maksas neli`kümmend viis kobika üks `kruusku, `arvada `puole`tuobine

(rahakorjaja) `kukrumies kõva kõriga, `kukrume ääl käis [pulmas] ülä `tõiste

naha pääl õli kõva kõrd, korp, vanast `üeldi kuld

peräst sedä (jaagupipäeva) on roho kõva ja jääb kulust

`õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum

ku saab kõvast `tõstada, ajab kõhu`suoned `paiste nagu kää`varre

`õige `kõrge ääl, `räägib `nõnda kõvast ja `kõrgest

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

tüvist ikke on kõvad ka, `latva puol on rabe

kõva [leiva] `kuorikuid - - piab panema tulise vie `sisse likku

`pilgud on kõvast (toores) jäänd suppi sies

`valju `karvaga obone on kõva (tugev, terve) obone

saand kõva (karm) käsu kätte, piab menema `metsa `tüöle

kõva `kääga, kie on kõva, alastamatta

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

(julgust koguma, end hoolimatuks sundima) tien `õige südame kõvast ja lähen `pruovin, kas võib ka jää `pääle `sõitama `menna

(julge, kartmatu) `tütrigul õli kõva veri, ei tämä pelastand egä `kartand

kole kõva (ihne) inimene ja aru `saamatu, ei `andand `mulle mitte `taŋŋuterägi

se poiss õli kõva jahimes, kes nüd suri

`talvel on ikke kõvad `külmad

sie on `õige kõva `piaga, ei sie saa midagi `tolku ega rehenu

raudkive kõvadus

kui torm tuleb, siis tulevad kõva `kaulad ja kajakad `maale

`norskab kõvast, suu `lahti

`napsutab kõvast

õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi

(vähemalt, mitte vähem kui) tund `aiga `kõrjasin kõvaste vist `mustikaid

kõveldi(nuga) = lusikanuga

kõveritte

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus on kui pakk ja `silmus

laa laps `nämmib, sis `lapse `kiksud kõvistuvad

vanal mehel viel kõvitab, aga enäm ei õle senest `asjaajajat

`käiä pääl `käiän, kõvistan `luisu pääl [nuga]

`enne saab `käiädä, peräst kõvistatta

kõrvaork, pikk must puttukas, pikkade kõvade `kärvadega (tundlad)

`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto

sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi

`lennu teräl piab õlema, kui `niidäd `jussi `einä, kõva `rohto

lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast

tuli kõva `vihma, aga sie õli loppotos `alles

nüüd `lämmästäb lund küll [öeldakse], kui `talvel kõvast sadab

lüön südäme kõvast, enämb ei `anna oma tüö `riistu `tõisele

lehepuu kasvab kõrges kõhas kõvem, õkkapuu püiab sääl malts jääda


Jõhvi


rie `kaustad, nied `onvad kõviduse peräst, nied on `tõine `tõise puol

kui kasuka `õmmeldasse, siis `panna `õmblusse vahele üks `kitsukene rihm, sie on kõvaduse peräst

`lammas pidi enese `irtama, `ninda kõvast õli `kierutand keti `ümber `kaela

tegi kõva `julga

kui mul ükskõrd jalad `aiged kõvast õlid, siis tegin ma kõik `vannid, mere `suola `vannid ja kadaka `vannid

kõvast jääs ei õle, natukene nagu on `kahletand

maa on `ninda kõvast jää `kiilind (külmuma), et ei saa `mulda kättä

(punane (hv muud värvi) puuvillane lõng, märkniit) niit, punane ehk sinine, `õmmeldasse nimesi, kõva värv on kumaka `niidil

`räägid vai ära `räägi, senel on `ninda kõva süda

kõva kaul `laulab: kõva `kaula, kõva `kaula

kui õli suur kõva`kuarik sääl [pässi]vihu all, sie siis tähändas miest, siis `tütrik pidi mehele `saama

kõvasi (luisk)

kõvemast

nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata

mehed ikke kõvistasid tera`riistu

`sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta

kui kleid õlid `seljas, sis obone õli kõvast rakkes

`meie maad siin õlid `liiva`sussid, tahid kõvast `sõnniku

pärast pidu oli kõva mahtra `olnud


põhja-Iisaku


(jõhvpuu) jõvikuusk on `äste tibe puu, kõva kasvab suos

vigast (vikat) pidi lüsi `otsa olema kõvaste `kiilitud

on üks kisakõri, `patrab kõva `äelega

Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevad

kõva `kraksatus käis ja laud oli `kat́ki

pakkasega tieb lumi kõva krudinat

(Lonicera) `kuslap̀u `kasvas `põesas (põõsana), tämast sai kõvasi `pulki

ei enamb või `süüa, kõht kõva, et piab kolm `päeva `vasta

siin on kõva maa, sääl on suod

ein kõva et `raiu vai `kervega

`kange tüömies, kõva kui kivi

[aiad] sai kevadel kohe üle `vaadatud ja kus olid `nõrgad kohad, `sinna sai kõvend `pandud ja tugi`teivas `löödud

(kõvis = väike maakivist luisk, kõvasi) kõvist oli `raske `leida, sest `selleks pidi olema `ästi `peene sõmerane kivi

kõvistasin su vikkati vähe





No comments:

Post a Comment