egä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


mina `käisin merel ja ei (ega) `kartand

egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret)

egas neid `kurgu`niitisi (häälepael) näht õle

[kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle

`enne `erkadest ega `närvidest ei `tiatu - - `üöldi, et päänahk on `ella (tundlik)

`lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust

nüüd on juo vana `jaagup (jaagupipäev) `müödä, egä `põõsa alt ei lähägi `kaste `vällä

egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad

ega kana igakõrd mune, et `kaagatab

ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas

ega `undist `karja`kuera saa

`karjane ei õle mies ega luts `leiva`kõrvane

älä `keksita (hüpitama, tantsitama) last `ninda pali egä `vintsuta

ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel

kinkseppal ei ole `kinga ega `rätsepal `püksi`perset

nüüd ei käi enämb `santisi egä `kirjussid

egä ma rahulikkult ei saand magada, köhä ikke `kiskus (vaevama)

ei sie õle viel `ilma näht ega `tõisi inimisi, on kodo `kuoto ja `karvane (arenemata, ahta silmaringiga)

ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel

laps kukkub, ega `aiget saa

ega kana ei taha jo `kuudis (putka, kong, sulg) maas `vatsakalli magada, ikke läheb [kuudis] `penni `piale

ega kõvera `vorsti saa `süia

egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega (käsitsi) lahutasima [sõnnikut]

ega asi `süia küsi (nõudma), mis on `õssetud, sie `õssetud

(päev pärast lihavõtteid) lehe `risti`päiväl rohi ei `kasva ega puu`õksi ei tõhi `murda

(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad

[tal] on `liivaku maa, ei saa `einä egä midägi

(vaskussist) `liiva uss `üöllässe, see on vask madu - - egä sie ei `ammusta kedägi egä‿i `nõela

nied [võrgud] on vanad purused ja logosed, egä nied enämb kala `kinni ei pia

(häälekalt, ahnelt sööma) `lompsib süä, ei `karda tulist egä kedägi

(manguma) ärä maaluta ega ma anna


Jõhvi


eks neid kalentkaid (vigur, temp) saand teha ka küll, ega seda saa `üälda

ega sie ei `sõisa `püsti, üks kegu (ebapüsiv, kipakas) on

võttas ikke sene ke·kkadivei·
üks ke·kkadivei· on, ega tal täit [aru] pias ei õle

`enne ei `pandud [tainast] `ahju, `pannile ega `vaalitud kui õli `kerkind

sie ka läks ja kadus, ei ole `kihku ega `kahku `kuulda

[paadi] `tollid `siuti `nartsudega `kinni, et ei klõbise ega klõgise

õli nii kohevil `kangest, ei `maldand siis `istuda ega

kukkelde-kakkelde (ülepeakaela) tieb seda, ei saa `valmis ega saa

kie õppined `õstama vikkasti, `katsuvad `vasta letti, kuda keliseb, ega kõik ei `anna üht ääld

(laul) `kõõrutusi oli `ukse taga, ega `muidu `sisse ei `lastud

`niisikesi `kärristand mehi `tütrikud `naereti, ega ei tahetud kodugi `saatama `niisikesi `kärristani (sagris)

lihis (nüri, tömp) rauas obune, ega sie nali õle, libedaga

ega ta (hobune) ei `ammusta, ta `muidu ludutab [kõrvu]


põhja-Iisaku


egas külakuhas `ilbakaid ole

ega `ergumann (peretütar) perega söö, tema vitsutab sahvris `erku

ta ei saa aru iist ega aast

ega sa `vaese mehe obune ole [teeme sõitu]

ega minagi omast kohast nannipunn ole

kui on inime, kes teda ikke iga päev `kohnib (sundima, tagant torkima), eks ta‿s ikke tieb, ega ta `muidu

egas maal `niskesi `kuoberdusi (hulgus) olegi

ega tast enam tööinimest saa, elab ja `kuigerdab (kiratsema) ka `kuidagi

seda `kuukajat [lehma] `oia `ükski aed ega, ajab aga pia läbi

ega sie oma sõnu ei valitse, `kähmab `teisele `ninda‿t

ega iad õppetust või `lassa `müöda `külgi maha `juossa (raisku minema)

kui küt́t (kütmine) on vilets, ega siis iad `sauna ei tule

kui ma pubalikuga (etturiga) käin, ega sa siis lippu ei saa

ega see lõmps (ahnitseja, õgard) `muidu seda suust maha lase

ega sie kuer ei `ammusta, las ta lõriseda ja `aukuda `pialegi

üks jalg oli tal `sündides kuhe `läepas, ega sie ole pärast `läepa jäend


Vaivaro


`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

ei `joua siä ka oma `tüöga edesi `eigä tagasi

`eigä miä‿n akka sinu kattama (kedagi riidesse panema, kellelegi riideid muretsema) ja sinule `riidi tegema

nüüd enämb `tahvli `eigä `krihvlisi ole

`eigä igä üks `oska `leivä `ahjo küttä

`eigä miä‿n `muidu saa peranda `pessä ko peän `küürütämmä

`naula ei `liigu ega `piigu

tämä ei ole `ninda lippe enämb `eigä `läükü

läbästünd puu, ei ole `kuiva `eigä `tuores

`lääge `ongi sie läbästünd paha magu, vesi voib `olla `lääge

`piimä on läbastünd, ei tämä ole `värski `eigä appu, ei ole `kumbanegi