silmiss silmille

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest

(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

kuus `silma ehk `kuuik

(pilutama) `kiilutab `silmidegä

silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub

`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis

[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu

`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)

`kõrja `iuksetolk `silmilt

`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

`silmad `kardavad `päivä

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned

kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast

elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

ikkeb `ninda‿t `silmäd punased

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm

tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)

(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik

`silmad juo `itku (nutt) `turvil

paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas

palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett

`kõnnid `silmad `kissis

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha

(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi

(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä

mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis

vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi

und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)

`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb

nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett

käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast

midä sie jöllsilm siin käis

`jüllitab `silmi ku tige ärg

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi

kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus

pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad

kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus

(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

sel `onvad kadalad `silmad

jääsilm (sõrasilm)

(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

silmnägo on `krimpsus

kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli

sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis


Jõhvi


kadala `silmidega, madalad pisikesed `kulmud

kadalad `silmäd, nied on `niiskesed kas `aiglased vai

kadeda `silmaga vahib, tieb `kahju

lüöb `silmäd `kõrvale, siis on [nad] `longos (allapoole suunatud)

kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba

`silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe

`lennuterale kui `pandi, siis `lõigeti lüä õts `õige vähä `viltu, `ninda‿t kui `jällä `võeti lüsi kättä ja `pandi vikkast maha, siis terä `vahtis `niitajale `silmi

`võrgu `silmad on `laudasse pääl - - käbi on `miska `kuutasse

sie on ikke kõhe täis `sündind lugu (juhtum, sündmus), mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu

(kae) `kelme, `alli naha vina, kui ajab `silmä `pääle

(kipitusest) üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust

Lasen vähäst ajast `silmad `linku

mõnel on kõhe `luanustase `silmad pialuu sies

`muidu ei nää kui ajan `silmad `kissi

`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole

`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast

`silmad nagu jänestäkkul (erksad)

`silmi `kõrvale `lüöma

`silmä `valgus on `kustund

midä nüüd `jällä kusitad, `silmad (nutmisest) kusised pias

pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast

mis sa `räägid [et und ei ole], omal silm `luajas

`laulatuse `sõrmuss on `ilma `silmata võru

akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha

ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt

enesel `silmäd juo une kalikas

igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad

(joobnud, purjus) omal `silmad `krillis, aga ikke viel vaja `tuua

kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää

`silmad `lahti siis nii iast ei nää, aga ajan `ninda kilukali (pilukil) siis on nagu `selgemb

lattu (müts) `pandi `silmile

(`laudass g -e = kalasi) `laudasse `pääle saab `võrgu `silmad `kuutud

ega sääl `aiga `silmi `linku `lassa (silmi sulgema, tukkuma ) ei õle

`kulmu luu on `silmä piäl

`silmi rätiku `üelda kätte rätikust ka

(pilusilm) kilu silm vahib `killikille, `jusku `kiilub `kulmude alt

prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all

tattnena `iilus tuas nagu `tondi silm

vana kuits sie lakkus täma `silmi

ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd


põhja-Iisaku


`misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis

kes tagasi `vaatab, `sellele `juokseb isaisa `kerves `silma (vii alustatu lõpuni)

on va kole mies, `silmad kilavad `teisel pias `ühte`puhku

meil `üeldi `lambasilm (pääsusilm)

`silmud tulivad `vasta `paĺjaid `jalgu `lupsu `lüöma

vana `kargas `kõigile `silmille

`kütked olid kanepist ja `niine `koorest, `silmuse ja puust `pööraga `teises `otsas

`ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas

`tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma

`laksutand ikke tüdrukulle `silmi

sie on `niisuke `lõimevolis (tiheda silmaline) `kangas

(sõim) va krillsilm `kuigerdab `ringi, kedagi ei näe

ei sa `krillis `silmadega `nuore obusega küll `välja `menna ei tohi

(hulkuma, kolama) `kuikab `kuski üöd läbi, `päeva aeg siis `silmad `kinni

silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer

mis kibe sie rohi on, pane `silmad `kinni ja `niela `klonksti `alle

`meie nigu puol lippu-lappulised (kontvõõras), ei `meie saand säelt suhu ega `silma kedagi

kui `teisel silm `väldib, siis sie `krahmab kuhe omale `õlma `alle

lattermu`lambist on eli `otsas, viel nattukese `kiilub nigu `uńdisilm

lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja

lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles

sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama (sõimama, kärkima, tüli norima )

sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta

miks ta,`terve ei ole, kui `Karla ise nägi teda `kündamas oma ihu`silmaga


Vaivaro


(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru

`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

`silmist `kummita `justku kedägi oliks

(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd

kahel puol on [abaral] `arvad `silmad

tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)

kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest

oh siä vana `kiero `silmä

(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

miul `kasva kae `silma `pääle

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä

`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`silmäd `kustuvad `vällä

`silmäd `lüöväd `kirjust

`silmäd `lüöväd vesisest

`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige

`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu

ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti

emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad

kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd

kaik `silmad `kiesiväd pääs

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

koverad `silmäd, `vaata koveritte

küll oli sie inimine jube `silmist

küll on monel eledäd `silmäd

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

midä siä `jöllidäd neist `silmist

miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

tämäl `silmä `lavvod punased

tüttö äben siis lüöb silmäd maha

`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)

vesi lüöb `silmä