karvusille, itku karva

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


laps on `itku `karva (nutu nägu), `silmad vie `kierdel

(seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel)

tied siis `karva `muutu (lähed mehele)

`kimblisid ei õle, `kimbli `karvalisi (taoline)

`niskese `karvalisi [hobuseid] ei õle

õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski

(ihu värvi) ihu`karva `riide ~ sukkad

`tolli `pitkussed `karvased `ussid, jumala `kuerad (pikakarvaline liblika röövik), `alli `kirjud

`jussiein `kasvab ku sia`karvad, lühike ja kõva

`iuksed ku muna`rõuge, ilusad `kulla`karva `iuksed

`este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi

kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige

`kergita `karvu (tereta)

sel on `suured `siived ja `pitkad `küüned, jänese`kulli `siived on sama `karva nagu kanalgi on

kikkerperid `kasvavad siledäd ja karu `marjad `kasvavad `karvased

`luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo

`valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

mere udu viab `viljad `ruoste `karva

`taivas on päris vie `karva

mina en õle `karvake·stki (kübeke, raasuke, natuke) tämäle midägi tehnd

tämä on minu pojast `karvakei·se (rõhutatult) vanemb

karvamari (karusmari)

sile `pistab ja `karvane `mölletäb = käsi ja kinnas

pää on `ninda `karvane (ebatasane), `pampalas puha

karvanina (hüljes)

`karva päält (täpselt) ühesugused

sääl `taplesivad kaks `nenda `karvupitte (karvupidi) kuos

koos puha `karvussill (riius, karvupidi)

`vaidlevad `ühte `puhku, `viimast `lähväd tüli ka ja `karvussille

(seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd

kasiksien, `valge üleni, `karvad `servas, kasik`siened kasikus

`juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand

vanal mehel juo `kella `karva`vetru `katki

ma vihastasin kõhe `ninda, et `karvad `kerkisid `püsti

`luomad `kihnavad, vana karv kihub `seljäs

`paljass pia, `täitsa `kiilab, `karvaudent ei õle pääs

sega `karvaga on, ei õle `kimmel, ei kiri `piskene `kimblikas obone

kanermud `keideti, vie `sisse [pandi] lõng, sis `keideti, jäi `niisike kireroheline (mürkroheline), õli kirerohelist `karva

ei sie õle viel `ilma näht ega `tõisi inimisi, on kodo `kuoto (arenemata, ahta silmaringiga) ja `karvane

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

ega kuer `karva ei `muuda

siis kui emä kannab ja `juhtub `kuera jalaga `lüömä, sie siis mõjub `lapsele, kui laps sigineb `ilmale, siis laps akkab `riŋŋutamma, sie on siis `kuera `aiguss, siis `võetasse `kuera `karvu ja `pannasse põlemaie, `pietässe laps sääl `aurus ja `suitsus

`konnapill, `jätkuline, `mustad `karvakesed `jätkude kõhas

[loomad] vanas `karvas ja `vaised nagu luu kromid

`kulmul on `kulmu`karvad

`lapsele `kurja`silmaõli (kaetamise vastu) `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

(Lactarius deliciosus) `kuuse `riisikud, `ruosad ja `ästi `karvased `serväd

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

`valju `karvaga obone on kõva (tugev, terve) obone

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

vihub tüöd tehä `ninda‿t ihu `karvad `lennäväd

nied rahad õlid `suured lipplappaku `muodi ja õbeda `karva

`lipsud pääs, üks karv ajab üht, `tõine tõist taga

kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva

(lööbest) vase`karva lõved paha `aigusse ajal `lüöväd naha `päälä

poiss `kardab pimedas `ninda, et `juukse `karvad `lüöväd `püsti

`luoma karv lei `lahti

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

siga on puht karv seljäst maas

sie õli niisuke maksa karva punerdava pruun kivi


Jõhvi


(kartusest, hirmust, vihast) eks sie sõda õle kole akka `mõtlema siis tulevad ihu `karvad `püsti

`karvad (harjased) `kasvand `rindude, ei saa laps üväst `engada, kui nied `rindu `jääväd

`kaaruss on lõng, `läigib ja `karvane, kui `kuutasse `riide `sisse, `paistab iast `väljä

sepp seliti maas, `kangur `karvupidi käes = linasugemine

ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest)

kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest)

kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti)

`kopru lehed, nagu `karvakad (karvane) ja tümäd

mis riid sie on kui `karva `kiskumist ei õle

(karvanäss - pügamata juustega inimesest) `karvalass ~`karva`lassik

poig õli `aige, siis jäi nisikesest `karva`lassikust

(kaseriisikas vm karvase kübaraäärega seen) `kasvab sääl, kus `kaśki, `karva`laugul õlid `karvased `ääred, päält on `ruosa

päält `karvane, siest `karvane, üheksa `süldä `ümbert `karvane = heinakuhi

`karvane nagu `siili ema `põõsa taga

mene lase `õmmete [juukseid] `lõikada, kuda sa õled nagu `karva`purka

`naistraval on küll neid `karva `saapaid (karusnahast või viltvoodriga poolsaabas)

`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades

(kahvatu) `karvatu `näuga

näust `karvatu

(kakeldes, tülis) `karvupidi kuas

mere`kilgid näriväd `võrkusi, neid `kilkisi on vahest võrk täis jo, `vaalakad `karva `allid

[hobusel] preid jalas, kus `karvad akkavad, `sinne `kasvab krobo

`kulmu `karvad `lähväd `alli

`seda `üäldi `kärristand, kes õli `karvane ja `siivudu

`tehti suur tuluke maha ja tule pääl `kärsedeti [sea] `karvad maha

läkki läkkid, nied `onvad - - `karvased ja `suojad

`paljo `karvu rinna pääl nagu maniska kõhe


põhja-Iisaku


samagońka sul küll puhas ja eleda `karva

`mieste `püksid olivad ka vahest `iire`karva

eks ma ole vana ja `mulla `karva nigu `kartuli ema (seemnekartul)

kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad)

(kärsakas) `karva`kiskuja lähäb `juuste `sisse, siis akkab `juukseid tirima

oli `tarvis `riiet `karvastata (karvaseks tegema), `kraasidega tegime

`teine `riide oleks `jusku `karva`võrra punasemb

`Nahkuri `einama puol `kaśkide all oli `palju `karvikuid (karvane riisikas)

`karviksien tahab `rohkem `kaśkises `metsas kasuda

silmad `karvade sies, (kõlkuv) `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer

sabasuled kukkel `kulla `karva

(lokkis, krussis) kähera `karvaga kuer

`kahte `karva `lõimed `käerisin ülesse, tuleb `triipudega `kaŋŋas


Vaivaro


iho `karvo ~ `karvade küles on sadiko

obone oli `iire `karvaline (mustjas hall)

se `lehmä on täis `ilvesse `karva

oliks `iukse `karva sugustki (natukenegi) `miule midägi `andand

nämät on `ninda sama `karva kui `karbalad, `karbala `karva `elle punased

`karre lumi otta `saapad `karvendama

küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad

kasuga `karvad on `lahti

ilosa `kirka `karvaga `riie

`karva `lauko, `süksül `kasva, suur kriba

`karva `marja `piesas

`karva`marjad on `karvased

lumi otta `saapad `karvendam(m)a (narmendama), `karre lumi

(keritsemmä, tama keritsö = karva pügama) `lamba `ravvad minega keritsetti `lambo

ilosa `kirka `karvaga `riie

`koeral on `karvad kohovil (turri)

kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb

eks oli `kummiko (imelik, kummaline) justkui küll, kui `leikäsiväd `karvad (juuksed) maha

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

(`lehmu|s g -kse (= suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka

ei tämä ole sinine `eigä ole punane, `lilla `karva