kussgi kenegi midägi ongi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


`kumpki

(koos eitusega: mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte) minä ei käi jalagagi `kõrtsis

ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski

`kuski midägi `johtob, sis tämä krasatab ikke ülä `tõiste

ma õlin `ninda `õnnetu tüttärlaps, et ma‿i käind `kuski

jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse

sie tüö ei `jõudu (edenema, laabuma) kuhugi

vana kont juo, nagu vana `kolgispu jääb, ei `jõuva kuhugi

suur kõmakas, mina sedä ei `jõvva kuhugi `viiä

sina õled minu kää alune (õpipoiss), sa et `pääsi minust kuhugi

kui `saksald midagi (mingit) `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima

`kuulasin küll kikki`kõrvu (tähelepanelikult, teraselt), a minestki ei saand aru

kääd `komparas `kõndis, nii ku võttamas midägi `asja

käed on `nõnda kobara jäänd, et midagi ei saa enamb teha

kie `tõisele midägi `anda ei taha, sie on krann (kalk, karm) siis

`oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `anna

`kieleti `vällä, sedä ei `kästud (soovitama) `kellegi `eŋŋädä

no `meile siis `ennevanast `üöldi ikke, et näkk on kive all ja, `tõhtind siis `sinne kenegi (keegi) `mennä

vana `liivane põld, ei `kasva kedägi

minia ei võind mitte `iitsatadagi (tasa rääkima)

`läksin - - [vikateid] võttama, enämb ei `õldki. õlivad ilatud `vällä (ära võtma, kahmama)

`ennemb `jaksasid üle obose üppädä, nüid ei `astu üle õle`kõrregi

ei terestandki

kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun

tuluke põletas `vällä, ei jättand `ilpugi `mulle `rohkemb kui `selgä

sääl kui rattas `juhtab (teelt kõrvale), siis õledki kadund laps (hukkumisele määratud, omadega läbi)

`ristipäiv `ninda `kallis (õnnis, püha, pühalik ) pühä, et rohogi ei `kasva

sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga

kui `keski (kuidas keegi) sei

`kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi

siin `kuoride päl õligi `kartli `korvis [nuga]

kuusk `siiski `püiäb `vällä `kuivada, mänd ei `kuiva

kui saab `õilend, siis `ongi `õiled `kustund (ära õitsenud)

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`este lei `linnas `litsi, tuli laps kää`kõrval `maale, sie ei `õldki laps, `üöldi `litse `kuitsikas

`niisike kõks (kõbus, tragi), lähäb mehelegi

`Mihkli`rahva peres Savalas `põlvest `põlve `miestelgi `kärris (krässus, lokkis) `iuksed

kui `ämber on `köndalli, siis sie ei `seisagi `püsti `ühtä

õled üks kuradi `laagerdus (lobiseja) - - `räägib, ei `tiägi midä `räägib

lehe `ristipäiv on `ninda suur pühä, et ei tõhi `püsti `kussagi

kui inimine `eloski ei pese, sis nahk jääb `paksust, `lestalisest

küll sie õli ikke kole, sie [põranda] loppotus - - no oma viisteist kakskümend `ämbri ikkegi

sie `aigus - - tappabki maha õlgu luoma ehk inimist

nüüd on ajaleht sie suitsupaber - - enämb maisi (maisipaber) ei tahagi


Jõhvi


`võeti `luosi, `kelle `miski krunt `trehvas

kui [hüljes] `miski `irmutust nääb, siis `sumdi vette

mis ta `kondab `võõras kohas, tahab `miski `õlma `alla `iivada (näppama)

(endassesulgunud) `kinninase inimise kääst ei saa `miski `tiada

nääh, kääd on `kohmos, ei saa tubaka `pussakagi `põvvest kättä

(kohkumist, jubedust või vastumeelsust väljendavates hüüatustes ja ütlustes) tämä õli ninda `vaene, et midagi koleda

õled ikke tõest `krantsipikkune
ma su `krantsipikkust (häbematu, võrukael) ei taha nähägi

(kurnama) `krüönib `krundi `ninda ärä, et sääl `miski ei `kasva

(kõlbmatu) `kõlbamatta, mis ei `kõlba kuhugi

ei saand sest `kuigi suurt `kuhja, ühä pisikese kögä (väike (heina)hunnik) `leima `püsti

nokkaga `mütsid `ongi kübäräd

(häda õiendama) kass kükkitan oma `asja ehk `miski

(hea küll, olgu) `laadna, `menge siis `päälegi pidule

ajasivad obused `vankridega riiala ja `lahti ei `tehnedki

`lamba must (vill) peris süsimust ei `õldki

krahv - - pani `numbri `alle kõik nied `krundid ja sis `võeti `luosi, `kelle `miski krunt `trehvas

ta lorotab (lobisema) ja `uodab `miski

küll ma ka enese kuhugi `lumbida (peitma, peitu minema) saan

ahi akkab lõmisema, paned küdema, `viskab `tuulega `sissegi

`kueralgi on palav, lörakile maas

tämä `ongi `niisikene `lüngäs

ristluist maas - - `miski luu `katki mend


põhja-Iisaku


`paĺjugi mis üle elatud (kogema)

`piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi

seda elupuud (Thuja occidentalis) `ennevanast `tiatudki

kui elus `miski suur `õnnetus oli või `miski muud, mis igapäev ei `juhtu, `ütlesivad elu`rüögatus (vapustav elusündmus)

ei `meie `lapsed `saaned emaema (emapoolne vanaema) nähagi

ilus `tütruk, näh `iire`vittki (lohk) `lõuva `otsas

säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos (ruumipuuduses)

maa on juba kahutand ja `roopadki `kahlus

mis sest `suuga `kergitusest (kiitmine, kiitlemine) kasu, kedagi

`kilgastand `piima `keski ei süö

sie `kinninase `käega (ihnus) vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab

`keśki `armastab külas klapperdata, siis `juokseb `teise majasse

see `põllunurk on üks igavene paeklibu, `kartulit `siia klibusse (kivipuru, lapikud kivikesed) ära `katsugi kükitada

`nende kobakate kättega tie kedagi `pienema tüöd

kui `ennast `ninda komusse (hunnikusse, puntrasse) `riide toppid, siis sa‿i saa `õiete obustki `aetud

seda kopperdust või `tantsupõrandalle `lassagi

ja siis `tõmmas `selle `korginsoni (korgitõmbaja) `väĺja sialt, `piiritus `purskaski

oh mina `külmetasin kohe päris `kossakast, enamb saa `liikumagi

rikkamad olivad `kuoli aeg ikke `kuskil `kostil (tasu eest korteri ja söögi saamisest)

pueg `kraapsas (haarama) kasuka `seina pält omale ja `läkski

pole tal enam riietki seljas, mingi sitsi kudu (kõdu) oli ikka kontide varjuks

täma `tehtud lukkud `käisivad nisukese `kuńtsiga (töö võte, nõks, nipp), `keśki `võeras `lahti ei saand

tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas)

täma pärast võid `eina`kuorma `alle käerpukki `jäeda, ei sie `liiguta `oimugi

nuo küsi köńtkäppa (saamatu, laisk inimene), ia et nisikesedki [kindad] `vaĺmis tegi

nisugese `küöbakalle (küürus, vilets) ei akkagi `ükski `riide `selga

oli `lapselt `miski `aigusses

on `meilgi neid `leiva`raiskajaid (naljaks: muidusööja) mittu tükki (lastest)

või sel kedagi muret, muudku `lennutab (kihutama, tormama, ringi jooksma) külas

ei ole talus kõverat `kõrtki liigutand (mitte midagi tegema)

küll on `suurte `kõrvadega poiss, sie `julgegi `tańtsima `menna, `kõrvad akkavad lippa-lappa `lüöma

ei `mõista `teine obustki `õiete ette `panna - - jättab keik `rihmad lodakille rippendama

`lohmas vikkatiga mõne `korra, oligi täma `niitamine

`jälle akkas sie kana `loksuma, muneda ei tahagi

`leidandki `lolli, kes ta settuka ära `ostas

`luudagi ei `mõista teha (mehest, kes ei oska nn meestetöid teha)

akkas nii külm, et enamb ei saa kudagi lõdinast `lahti

siin võid `ennast vai `lõhki `kiskuda, `millaski kõik `tehtud ei saa

käsi on kudagi `läebakil

igavene löristus (luristaja), sie `mõistagi inimese `muodi `süüa

nisukese löttakalle `anna `selga mis tahes, ei `targema kedagi

tämast `ullema löttaka (lohakas) enamb `saagi `olla

nied `vennad on `riiukukked, `lüöma (kaklus) `piale `väĺja `lähvadki

päele maarjad läks sulast ja jäigi

üks kord on maja värvitud teist kordist maasimist enamb keski ette võtta

vasikas oli kadund leidasivad selle magaduse (äramagatud koht) saivadki kätte

sie on küll mõrtsuka muodi võib inimesegi külma südamega magama panna

ei ole ta seieni mahund (suvatsema, tihkama) sõnagi lausuma


Vaivaro


ta ei `kõlba koja mehestki

`kumbagi

kengi, p kedägi, g kenegi

miä‿n ole kenegägi `riideld

`anna sie raha koul`meistari kätte, koul`meistaril `tullo midägi obetamise `asjo `osta

ei `andand ivagi

`süöväd `toise jädöksedki `vällä

`pilved kadovad `vällä ja ei tulegi `vihma

se on `kirju (rahutu, murelik) `asja ja `jääbki `kirjust

`toine `kopla `kopla (kohmitsema), ei saa midägi `tehtust

nüid `ongi se `muodi, et ko `voeras tulo, siis kobota `ukse taga

kuld raha on viel `praegugi inimestel

voib`olla `souvust (sõudmine) tulivadki `sormed kovera

nüid `onvadki `küömned `küpsed

ei `andand `miule mitte `küüne `verdki

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

ei `annetu `leiväkäistki (leib)

emädä kutsutigi mamma ikka mamma

kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri