savas saba

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld

`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse

kuer lehitab savaga

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

[kährik] pani - - `sinne `metsä `ninda¦t saba `lipsus

nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba

pitk saba õli taga

`sieliku savas õlid krinolid (võrudega alusseelik), sis `sõisas saba toros

`päälimine `sielik, sie õli alt savast kuni `põlvini `kangestattu (tärgeldama)

kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone

nüid on saba kikkis,`uhkut täis, ei vahigi enämb `siiepuole

(ihemi|k g -kku hrl pl silmu koelmu paekividel) `valgete ihemikkude pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl, savad `alle vett, `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud

(hoogsast kiirest liigutusest) `naised tegiväd võid, kui `kiegi `johtus `uksest `sisse tulemaie, siis `kauhkas sava `alle `kausi kõhe (et kuri silm ei satuks peale)

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

maja iir on pitka sabaga alli ja valge kõhualusega

nattuke `naljast `anti sabaraha, peremes `pistas pihu `kuigipali

obose sava jõvest üks vahe õli `piibu kolo `tehtud


Jõhvi


`londrus nüüd ` määräbmidagi teha, tämäl `ulgu alati savas

`lamba saba on lomu (katki, löma)

(lastehirmutis) kottimies tuleb lakkast, saba pikk kui `kaevu nokk, `sarved pääs

`lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu

mis sääl muud, `karsis savad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust

lehm jookseb saba `jönnis (sirgu)

lehm `äilis savaga, ei last `lüpsädä, vai `piaga - - [siis] pia `siuti `ninda lühükesele, et ei saand `äilida

senele `karjatsele `õmmeldi `mütsi ette ja `pintsaki saba kuluskad, siis `neiega käis

võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba


põhja-Iisaku


(jooksma) `jörgeldas sul alati sabas, ei see jäänd kuhugi

`ninda `kaua `kuitas `ringi, kui nüüd on sava nagis tüdrikul (laps tulekul)

`seisis kui kuer, saba `jalte vahel

(hall-kärbsenäpp) `iitsakas `iitsutab (häälitsema), siis ise `liigutab savaga

sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda

`lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega

`ütlevad, [et] kure saba pial tulevad lina`västrikud

sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa

(n, g kavi = suur kulbisarnaselt puust õõnestatud riist leili viskamiseks saunas) kaviga on parem [leili visata kui kibuga], sest temal on kulbitaoline saba

külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand

nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima

`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama

sabasuled kukkel `kulla `karva


Vaivaro


tal `õlgu `kannupoiss (sabarakk) ies ja taga

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso