lõhe lõhkened lõhmus

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(tiheda süüga kõva) jõve puu ei `kuiva `nõnda `lõhki ku `maltsa puu

sedä (puu) `jässi ei saa `kirvegä `lõhki

`laivudel on merel jää`lõhkuja ies

lina`västriku üidnimi on jää`lõhkuja

(kaenlalapp) `kainlatilt, neli`nurkne lapp mehe`särgil, `kainla`tildu pidi panema, `muudu revestäs `särgi `lõhki

`metsäst `lasti suur kuusk maha, `kuuse puu lõhuti `lõhki ja `pandi kokko

`õksa `õtsad `tehti teräväst ja `kiskus maad `lõhki küll

jala kand `kangest kihub, kas kisu `lõhki

kääd `lõhkevad ja kettotavad

`kildulised alud `lõhkuda

lõhutud raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud

`kiskuline puu ei lähä `lõhki

(kangapoomi hammasratta pidur) klippats on kõver raud, kruviga `kanga `jalgude siespuol `külles, klippatsi `liikuvas `õtsas on lõhe, sie käib `ammas`raua `vasta

tulist sinu kõdarad (jalg), ei `liigu `paigast, kas vai kisenda kõri `lõhki

sene (kõrge mütsi) nimi õli `pilve`lõhkuja - - tanu kohostust `täitäs egä sie‿i õld müts

(mullal) kõva `kuorik ies, obosel paha uut tied `lõhkuda

`nuaga `lõigeti `kotlik `lõhki ja pigistetti muna siest `välla

krundilõhkuja (teine poeg, tema sünd tähendas krundi jagamist)

(kus palju käiakse) `käidäv tie lõhutasse puru

tule nüüd ka vahel `süöma, `küllalt saab nüüd sestki `lõhkumisest

puu on üvä `lõhki menemaie, on lahe (lõhenev) puu

(peiu emale raha koguma) lappiti `ämmä `põlle, `tõmmeti `lõhki ja siis akketi lappima

kui pali te ikka larite, `viimast `lähte `lõhki

`lõhkusin puid, `tundsin, miks sukkas sue, veri akkas `latjama (jooksma, veritsema)

eks neist `niinep̀uist `saigi `niini, aja `lõhki ja tuleb ku lodin taga

üks lõhub lugusid, `tõised `tantsivad

`priske `tütrik `nindagu lõhandik õli

lõhandikkus (lohk) ei ole vett sies

kui `lüöme `paksu puu `lõhki, siis `jääväd lohod (pooleks tehtud palk, lõhk)

`suure lõhe `kasvand [puu] `sisse

`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna

tuul lõhestab mokkad `vällä keväde

`lõhkamaie

kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad (lõhkuma, tükkideks), `tervelt on `suured `panna

kui puu on `päivä kääs, siis `lõhkeb (lõhenema, pragunema)

tämal õli ülämine mokk `lõhki, `üöldi - - sie vana `lõhkimokk (ülahuulelõhest)

torm `lõhkus `metsä, ajas puud `juuridega `pitkäli

sie lõhub mu südänt (hävitama, kahjustama), [et] sain `niisukese `naise

üks `riiu mies `lõhkus (lööma, peksma) `tõise verisest

mõni obone `kardab, et `kandu käib midägi, sis tahab akkada `lõhkuma (perutama)

ristluid lõhub (valutama) ja `aigetab

(suur, kogukas tugev) `lõhmakas puu, ei saa maha

`lõhmu|s g -sse

ia `lõhmus (kogukas) inimist, tugev `tütrik

[sai] ühe `lõhmusse (hoop, löök), ühe `lopso `vasta `kõrvi

lie`servä ies põrandaga tasa oli `lõibukivi, senel lõhuti `lõibupuid

(lõmm, peerupuu) `lõibupuud, nied õlivad jämädad kasealud, nied lõhuti `pienest ja `pandi `ahju`õtsile `kuivama, neist kisuti `piergu

lie ies paas, kus `lõibusteti (lõmmusid lõhkuma) puid

(tahuma) lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis

mõnest lõhandikkust sai neli, mõnest kaheksa `lõipu

luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki

sie `kirves `lämpä (logisema), senega ei saa `lõhkuda


Jõhvi


lase ma `piigistan `lõhki sene isanda

vie `juomas (jõe v allika suue merekaldas) sai lõhe `nuodal `käia

(hoob, kang) `kaaliga lõhuti [kive]

kääd on krobosed (krobeline, kare) ja `lõhkened, siis on `karpas (mustusest kõva, pahklik või kärnas nahk)

nena on `lõhki, sie sai oma `kuasa (keretäis peksa) jua kättä

valge `kirju lõhed on nied `kure·llid

`luoma `sarvest teha `kuitsikas (niks, lõngaviiul), tehässe õts `lõhki ja `piigistatasse lõng vahele

tuluke - - `kuumendab seda kivi ja kivi `kuumendamist ei `salli, sis tämä ise löb `selle lõhe `sisse

kui vanal ajal nuarpaar tuli `kihlamast `vällä, siis vana `rahvas `üäldi, et `käisivad `kõrva veristamas, et nüüd on `kõrvad `lõhki

`niisikest tuleb ikke `ninda `vemmeldata, et liha `lõhki ja luu sies pügäl

no ikke `suurel lõhendikkul (kogukas) ramu ka `rohkem

`lõhkina|ne

kuhu nisikese `lõhkinase (lõhkine) `pluusaga enam `minna

`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis

terava `vorsti `pulgaga `torgiti `vorstile `augud `sisse - - `muidu lei `vorstid `lõhki

`naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt


põhja-Iisaku


no on see küll vast `kauner (ahnitseja), `ahmiks kõik `endale, ei saa täis ega lähe `lõhki

`saagi neid lõhandikkusi `riidamaal ja tie `pliitapuid

`istusivad minu ette nied lõhandikud

iad `kuivad `oksad, nied põlevad mis lõhinal (mühinal, hoogsalt)

`selle manerga `sisse või `kallada `ühtigi, säelt `juokseb õlut lõhinal `välĺja

`mis sa seda õppetad, sie ise `tarkusest `lõhki minemas

siin võid `ennast vai `lõhki `kiskuda, `millaski kõik `tehtud ei saa

`irmus `lõhverdus on, `räegib, suu vahutab