lauko lauvustab lauke

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb

pakku pääl `panna jalass `sõlpuule, sie `oiab `kinni, ta ei lase `laugeda (sirgeks tõmbuma)

luok `siuta `kinni, et ei `laugene, et ei lähe `sirgest tagasi

luok kui ei õle vana, saab `märjäst sao kääs siis `laugeneb `vällä

paneb `riele `uuved seväd, `ninda‿t rie pää ei `laugene

`vihmaga `laugeneb (keermest lõdvenema) köis ärä

obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab (`lauvustamma) `köie `vällä

köit `lauestamma (lauendama)

`köie ärä `lauestanned

ilusamb `kaŋŋas on kui laug niit

tümad `laukad

(n `lauge, g `lauke = laugas) `lauged on murakasuos, suo `lauged

kuhu on `sambled `pääle `kasvaned ja vesi `alle jäänd, on `lauge `augud, sääld `vällä ei `pääsegi, ke `sisse kukkus

keväde on jää `laugemise aig

vesi akkab `laugema (alanema), vesi juo väheneb

lõng `laugeneb

`neljä `laugune rei
(laug g lau = osa ahet kolmel või neljal parrel) Viru-Nigula: üks laug `vilja aheta `reietuas `kerraga, sie on kolm part `rinna


Jõhvi


(kaseriisikas vm karvase kübaraäärega seen) `kasvab sääl, kus `kaśki, `karva`laugul õlid `karvased `ääred, päält on `ruosa

`lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad

(sissekootud põiklõng) kue lõng ehk kude on laug, aga `lõime lõng on kierd

kurismikkud, vie `laugenemise ajal võttab vett `sisse

vaat kui `suured `küised mu küüs`laukudel

prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all

(laug g lau = lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind)
laud pidi `käidi `alla `randa
`sellepärast `ongi siin laug, et `pääseb obosega `juure `lau˛u kohast

lõng tahab `laugneda (keermest lõdvenema), ei õle ia kududa

sie on `laugund lõng

`lõŋŋa `lavvustetta

lehm kukkus `lauka`auku ja ei `saadudki enamb `välle


põhja-Iisaku


ega `veikese `lapsega ei tohi `suosse `menna, läheb `viimast `lauge`auku

`lauka `suosi on siin, õlen sääl murakas käind

`lauke `augud on suos

`lauke `augu suust kukkus `sisse


Vaivaro


`karva `lauko, `süksül `kasva, suur kriba

siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä

küüs`lauko, sie on `karge `justku sibula

`langa `tarvis `lauenda, `langa on `kieros

(`laugo g `lavvo = osa ahet kolmel või neljal parrel) Viru-Nigula: üks laug `vilja aheta `reietuas `kerraga, sie on kolm part `rinna

tämäl `silmä `lavvod punased

laul on `paljo kalu

rie jalaksed ja `saani jalaksed on ka `lauged (libajas, mitte järsu kaldega)

`lauge kados

`lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie paha

kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast vähä

tie `lähtö `laugemiste `alle `puole

(`laugestamma = laugjamaks tegema) äkkiline mägi `tullõ `laugesta

`lauko `lehmä - - `laugol `lehmäl on otsedine `valge

`lauvatsimed (kaelanäärmed – kahepoolsed)