a aga

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


mies vai asi, `nindagu junep (väikest kasvu), ise pikk, a läks junepille, kust neid pikki võtta, ia et junepki

üks`ainike tuba õli, a sääl me kipperdäsimä (midagi vaevaliselt tegema, viletsalt elama)

obone õli `aiva `kranni
tämä `andas küll `kauru `krannile, a `kranni (kronu) jäi `krannist

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis

õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa

suu viel süöks, aga kere enämp ei `sünni

jalad said `nõnda vesisest, et `saapad aga tegid lurts ja lurts

akkas linu `ropsima, lei `sõrme¦päle, aga (küll siis) sõrm õli lips (kähku) suus

tuli kõva `vihma, aga sie õli loppotos (uhtmine) `alles

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

`pruudile `torkiti ikke tanu pähä aga `ämmäle kaba ehk müts, kui tämäl omal ei õld sedä `laulatuse kabada `alles

`enne õlid `suured [tanud], aga peräst õli pää lael, pisikene nagu `iire vitt

`poisikese kaak (ulakas)
[enne tuli lastest] tüö tegijad
egä neist `kaagi tegijaid ei tuld, aga nüüd `onvad `rohkemb `kaagi (ulakus) tegemise pääl kui tüös ehk `milleski muus

`sakslane `kiidab (kiitlema) et `suured `võidud, aga `kaotab ikke oma mehi ka

on üks kattusse alune, kattuss on pääl, aga `seini ei õle, nüüd tehässe juo `einä laod ja

neid (teat maiustust) õli `laadal küll aga kuda komet se nimi õli

`kraabi aga `kartulid `kopraga (raud-käpp) lagedalle

kül `suoned `peksivad, aga nüüd on jo `kustuned (vaibuma, hääbuma) `välla, enamb ei `liigu `ühtä

mõni on `niisike `kõrgutaja (kiitlema, suurustama), ise ei õlegi midägi `asjamies, aga `kõrgutab `ennast

`ärjäd ei ajand [vagusid] kõvera (kõveriti, viltu), aga obused ajasid

ise suur poiss aga `kõõlub (lonkima, tööta logelema) `nindasamate `ringi ega tee midägi

kenel on `tütrikul mittu last, aga miest ei õle - - sie on ka surematta lesk (vallasema)

pali ei sada, aga vihm on tihe

`tütrik on `kange `liiderdamma, `piilub aga `poissa

obone ikke `liigub (rändama, hulkuma), aga ei lähe tulist

suur poiss, aga sõrm suus, `lotsotad seda

mies lubamas, aga sant tasumas

vihm lüöb `tolmu `kinni
tuli küll vähä, aga lei `kinni

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

`palgad `lüässe `alle (vähendama), aga kraam on `kallis

no sie laps maalutab vanemide kääst kõik vällä mida aga tahab

minu isa lell õli madalamb mies kui mina aga õige jäme

mahkeldab Antoniga aga asja ei õle tulemas

(askeldama, toimetama) mahkendab aga pääle saab sie tüö tehtust siis lähäb akkab jälle tõist tegemäie

sie laps ei malda mitte paigal õlla tahab aga juossa ühest kõhast tõise


Jõhvi


ega `endo (aga) sie nüüd kõik `õige ei õle

`Jõhvis õli mul ilus elamene (elujärg), aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selga

õli juba `inge `vaakumas (suremas), aga ärä `püäräs (sai terveks)

sa tahad aga `tõise `perse taga elada, `tõise `kaitse all

`ennemb õli ikke `kaunike asi (tubli, heal tasemel, heas vormis) tõne, a nüüd on nagu krobi, süäb küll, aga `miski ei tehu

kül nie `onvad aga `keksid (kergats, kekspüks)

aga obone keris menema, läks `juoksu, keris `juoksu

tuul `ähvärdab ike `kerkida (puhuma hakata) aga ei sest tule `miski

kui [leivataignal] `kerkus (kergitusaine) õli `kerkind üläs, siis ei õld apu, a kui õli käind üläväl ja `langend `alle tagasi, siis õlivad appud

`kohtu `uksi on `kerge `lahti teha aga `raske `kinni `panna

kripp on palavikuga, aga sie ei õle

on aga kräbe tüöd tegema, juttus ka

`astu aga `kärmemast

aga `arvast, `kellel `enne vanast `niiskest `lipsu õli, `ennevanast õli pries

`istus aga `lapsega ja `leikas `laulu

aga nüüd `lämmetäb (laialt sadama) lund maha

sie on aga õige maimulane (väike, kleenuke) asi


põhja-Iisaku


`vaene maa, `kaera oras aga natukese ele ruheline

aga üks imevägi sel Kuremäe `allikal ikke on

no küll on prohvusse korv, kegu `persega, läheb aga `kallakille

`kuormad sai `niisama `piale kegutatud (hooletult), `niisama `naljalt, et oleks aga `kuorma `kirjas

kegutasime `mõisa `saadud `niisama ülesse, a omad `tallasime kõvast `kinni (heinateol)

`killendama läind, aga sie viel ei `narmenda

jah, on `teine `vaene kui üks `kuivanud kobi, aga peab ka elama

`tehku ta keda tahes, `keike tieb `kuera`kaela (ülepeakaela, hooletult, kiirustades), et saaks aga käest ära

küll on sul aga kuomitsake (väga väike tuba) antud

`ninda väsind et, saaks aga kodu kot́ti `piale (magama)

(välja tooma) `kraami aga nüüd kõik oma tagavarad lagedalle

`värvis kappi ära, aga juba akkand kuletama

`estest ei `mõistand kudagi seda `kaŋŋast sättima akkada, aga pärast akkas nigu kumama (tärkavast arusaamisest, meenumisest)

`selle `kleidile `käivad `valged `kõksud (rõhknööbid), a mul `valgeid `kõksusi ei ole

kes `jõuvab, `kähmagu (kahmama, haarama) aga omale `suuremb tükk

vahi `poissi, `endal `alles seaküna `ümber lükkamata (leeris käimata), aga nobe küll tüdrikut `kääbustama (käperdama)

`este kui võid tegema akkada, siis mańt `laksub `maśsinas, kui aga kokku läheb, siis soliseb ja `mulksub

omal `suured `lapsed, a laseb `ringi (liiderdama) `teistega

ega sie jahu`putru suur asi ole, aga `leiva `jätkust ikke

oleks sa `õmmete `üövliga `lauvad vähetegi üle `liipind (lihvima, hõõruma), a nüüd `teised koredad `ninda‿t `pinnad tulevad kätte

`põrsa `saime ia, on `suure `süömaga - - minev`aastane `lirtsis aga vedelad `üksi

tal olid aga imelikud rangjalad, `sellepärast ei `saanud ilusti `astuda, `lämberdas (komberdama)

kui saaks aga `kuskile `põesa taha läsatada

ilus poiss, aga `lörtsis (lontis, lõdvalt) `käimisega

`teised `piavad tüöd tegema, sina tahad aga `lillat `lüüa

(rühmama, rabama) matterdab küll ninda et vikkat käib üle pia ise igine aga edasi ei jõuva - - `kaaret pole ka `kuskil


Vaivaro


aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä

läks `reie tuba, aga `irmus (ehmatama) `vällä

ei saa `siivute `süvvä, aga juob kaik `vällä

meri tieb jäniksi (vahune lainehari): `lained ei olegi `suured, aga vahotavad

`malmised `pannud `kuivatavad, aga `laatka ei `kuivatand

madal kaanega savinõu ahjus toidu valmistamiseks `malmised `pannud `kuivatavad, aga `laatka ei `kuivatand

`liiverdi, `liiverdi, aga mie en müünd