meno mendost menemäje

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi

`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie

meni ~ läks `tütrikku `iilumaie (luurama, piiluma, nuhkima)

(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

jagavus on mend sego

s `vällä `mennä, sääl õled jaheda kääs

akka vett `vällä `laskemaie, juhi (suunama) vesi menema

`järsko meni (läks ruttu ära)

`naaburi poiss on üks `jäärä poiss (kangekaelne, isemeelne), üttel ühe kõrra, et ei lähägi enämb `kuoli ega `mendki

(tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(jooksma) kadib `vällä `mennä

(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä

kamun menemä

meni `kassi `linna magamaie, `rii‿al (rehe all) õli põrandal külm, siis meni `ahjo `pääle

sie `naine õli `tõise mehega kasusse mend (last saama), ku õma mies õli sõas

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

`kehkeldäb üht `asja ja tõist `asja, kuhugi ei saa `mendust

`istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema) ja ehid `ninda pali

midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama

`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi

`ühte `puhku kiheleb, on menos

(peletama) kihutasin sene majast menemäie

päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub

pane `kiltsud `kaltsud, `kompsod `kampsod kokko, akka menemäie

laps kipperdab (nihelema) `mennä

ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä

`vihma aig kippub (kalduma) juo üle menemäie

`teie `menga `kitkega `kapsad, `meie `kitkema `porgandid

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`viskab ku `kerisselle `klaasi (klaasitäis) menemäie (see, kes joob palju viina)

(ta) `klonksas ühe `kõrraga menemäie, enämb ei õle `tilka

tämä on kohevil (~ kõhevil = elevil, ärevil)`ühte`puhku menos

vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä

mene pane need kive kolakad (suur) `ühte `unniku

ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja (kosima) `mennä

peigmees `kõsja mies meni isä mehegä

kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha

`lauad on `kummi mend

mene `lapsega `küöki, älä `kussita (vaigistama)

[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost

kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab

`männi `kärrid, midä `menned ka juo (kipra) `kärri‿säl suo‿päl

mene `vassaku kätt

käsk on käind, piäd menemä

`käsnäsed `õunad igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst

`anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä

mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha)

`vallast `annetasse käsk kätte, et piad `küüti (veokohustus) menema

mene lase (valama) õlut

puu `pungad on `liikuned, kui akkavad `lehti menemä

tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan

loginaga sõitma logistab `mennä `vankriga

lokk lei juo, piab `tüöle menemaie

sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]

meni `kõrtsi kõri lobotamma

`suuremad puud menid `metsäs juo `lõikuse `alle

`lõksatus käis, mene `vahtimaie, kas meni uks `lahti

ise ku maamuna (murumuna) ja tahab suurele mehele mennä

sie on maaviha kui viskab inimine küliti maha. mõnel ajab silmad paiste. piad õbeda pääl pesemaie ja siis mene vala sie vesi sinne maha kust sa õled saand tämä. sinne arsti abi ei `aita

Rääsäs (kohanimi) viedi üks naine marutõvega meno (ära)


Jõhvi


õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel `saataja `õlla

no kie pagan sene menema vei

ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe (tige)

`korja kodinad kokku ja mene menema siit

tuleb ja `kõõrutab (lobisema), ei `määrä akkada menema

`einama `käära `lasned `mennä rägä

siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide, aga kuhugi `külgä (vastu) jalad ei `puutund

`küünla`päival `võisivad `naised `kõrtsi `menna ja mekkida `küünlapuna, sie õli punane viin

`laamalt inimesi kokku mend

juba kisub suu `laiali, tuleb vist `menna magama

mene `traksist, ärä `longi

mene `värski luhi kättä

ristluist maas - - `miski luu `katki mend


põhja-Iisaku


mene sa `mõista `selle `ilgurille (pahur) `miele järel `olla

`korja kolud kokku ja akka menema

`selle ind on `ninda `kõrgele kruttitud, `kesse tämale tohib `kosja `menna

mene `kärbiku `alle

ei tohi isa `saabastega `menna `laatserdama

`suurest `ehmatusest `langes menestusse

`lauda `pääsuke tegi `silla `alla pesa menev`aasta ja tänavude `jälle

mis luoreha sie, `selle lõgistusega (logu) tasu `välja `mennagi

ära mene `lõmpsima (lõõpima), kui `teistel tõsine jutt käsil


Vaivaro


mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks

mene vahi ikkunast ken se tulo

`kahmas kaig oma `süüli ja vei menemä

tama jäi `kauast (hiljaks) oma menemisega

karud `onvad `menned `kaura

suppi on kohisend (kihisema), appust mend, suppi kohiso

(vilets heina- või karjamaa) kurestikko on pime `metsä, älä mene `sinnä kurestikko

mene `lehmiga nüid `kuusestikko (kuusik)

`mengä nüid `kolkasi `puistama

mene `ütle `kärsäle (siga), las `kärsä `tulla `oue