jälk jälle jälill

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


[juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi

`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

ihudeasemeid `jällä `saunas viheldi

oh sa `irres `pietävä (võllaroog) `jälle ans `tõisele

iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest)

pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie

kaks varest õles tappaned kana ärä, mei `saima `jaole `jälle (jõudma õigel ajal)

(taim) `juudi abeme roho `jälle on, ehk mättä`pääline roho

mnel `seltsil `jälle `juuksekubed (~kubemed = juusteta koht otsmikul) `paljad `jusku `lambalgi, teräv nurk kahelpuol `õtsaedist `puhta `paljas

(kole, vastik) jälk ja jõle `kuulla

`amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte

kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund

küll me sene `asja jälile `saama

juo sie akkab jälile tulemaie, juo `kõlgub juo `rahva suus ja `kuulub

(enese teada) oma jälile (tallele) panin sene

raha õli oma jälil

jälk `vahtida kui inimine `kõnnib vanad nakkid `seljäs

kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele

`kruusi auk kust tie `kruusi `võetasse, `jälle `kaivandik

kui kala`kullid (kajakas) tulevad lagedalle, siis tuleb meil `jälle torm

sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)

oad ja `erned, midä `palgod sies `kasvavad, sie on `jällä `kaunavili, `läätsed on ka jo `kaunavili ja `piiluskid ja vikkid

[kingsepa] `kurgumõõt käib jala`kurgust üle `keträluu, `ümber `kanna `tõisepuolt jala`kurku tagasi `jälle üle `keträluu

keträjäda terestati oma `muodi: `kirpu `keträjäle
keträjä `jälle `vasta et täid tulijalle

ärä kettä (käperdama) `ühte `puhku, ehk `jälle ärä kisu

`pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik

`õtrajahust `tehti `jälle `kuogijahu

oh te `kõnnatumad (kõlvatu), mis te `jälle õleta `tehned

[karu] `jäljed `käisid (suunduma, kulgema) üle tie `põigite

meil vukssaag on, sel on `jällä käsipidem (käepide) `küljes `niedidega

vai sa närisid `jälle `lastiku (kummi lutt) `katki

libedik (nälkjas) `liigub maa`pinda `müödä, libe jälg järäl

ai ai, laps `jällä tehnd enese `märjäst, loisk põrandal

ikke `ammustatti sedä `kartuli ja siis `jälle lusikaga `jälle lurps sedä `körti `pääle

mõnel `jällä silm `lämpsib (vilksuma), akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

õstas jälle kumpvekke õmale maiusest

`jääma `jällenägemiseni


Jõhvi


ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust)

üks akkas `anguma, `kolmas akkas `saadu vedama ja `neljas `jälgi `kõrjama

rahakott on `jäljetumalt kadund

seda `kutsuti `jällä kahupia, `kellel õlid `juuksed kohukali

no `lähmä aga `jällä seda `jussi `kolpima (vaevaliselt niitma)

`leiti `undi vai karu `jäljäd - - [jahimehed] tegid lume `sisse `jäljäd, `kreisisid `sisse [looma]

mida nüüd `jällä kusitad (nutad), `silmad kusised pias

kui `kahte kätt `külväti, siis ei õld `jälgi ies, siis käis üks laps `külvi`rinna vahel `õtsa kõhe ja rapputas õle`kõrsi

seda `suola appet `jälle `lahjendetti, `sellega `määriti [kui siga oli punataudis]


põhja-Iisaku


ära akka `jälle `elberdama (alpima, eputama), `räegi iluste `sirgelt oma jutt ära

majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil

(nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda) `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid

sial `peigmega `jälle `istume ja `kaelastamme (kaelustama)

oli `jälle `teine kegus, `mutku `kiitas oma `värki

nägu `kitsas kui `kitse jälg

poiss `saadanajalg `jälle mu `kella krut́titamas käind

`jälle akkavad `sualed kusitama (röhitisi eritama)

(kätkist) `kuivamaa laiv, sie `jälle `lapse `kiiku

juba panid `jälle oma `piibunosu lörisema

akkas `jälle oma `proskuse `piibuga löristama

`lörtsti `seie, `lörtsti `sinne, igale `puole jättab `jäljed maha


Vaivaro


`endised `asjad tulevad kaik jälile (avalikuks)

akkamo jälle kokko jamuma (juttu ajama)

nüüd olid taas lebä `jältä (mähk) närind

puu `kuore all on `jältä – tämä on lippe `justku natta `valge

`kaabi `miule `kaaliga päält `jältä (kaabe)

mogad on `jältäsed (mähane)

pää on päris lappiline kohe, on `mieles ja `jälle lähab ära `mielest