en emmä ed etä ei eväd 'b-õle 'b-õl'd

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


te etta võtta sõna `kuulla

midä `teie `endasi `ninda `kõrgutata, kui `teie ei õle sedä `väärtki

[te] että `muuda oma emä`sündind (loomulik, kaasasündinud) ihu, että `värvi, ei kedägi

kui `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas ja `kriimus



midä sa krigistäd täst (viiulist), kui `mäŋŋidä et `muista

et sinä igaveste (alalõpmata, pidevalt) elä

ega sa igi`sambast (igavesti elama) `siia et jää

`süömata lähed üle `süödi, aga ihualasti et lähe `uksest `õuvegi

küll ma õppetan, aga sa mitte et akka tegemäie

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

jääd valelikkost, lubasid `tulla ja et tuld `ühtä

kui `kauva sa `kehkid (seadma, sättima, mukkima) ku `riide et saa

midä sa `ninda `kauva kekkerdäd sääl, kui et tule

midä sa `kohnad sääl kui et tule kodo

mida `kohnid (kohmitsema), kui et saa `valmis

nälgima mis sa `kurdutad `endast kui et süö

mida sa `ilma `aigu lähed keriku, kui et `kuule midagi

`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa

mis sa `jampsid (vigurdama, asjata sekeldama) ja `torgid käppäd rahul et piä

midä sa siin treppi pääl `kärgid, ku tuppa et tule

sinä `sündind laisk et õle, sinä õled akkand laisk

midä sä `lallatad `ühte `puhku, kui oma `lõugi `kinni et piä

sinä et saand tämäst lasi - - sinul ei õld `ninda pali ramu

et sa saa `sellest sottist lasi

mis sa `luitad (uitama, lonkima) `ninda `aiga `müödä, kui `kärmest et lähä

midä sa `lummid sääl, kui et tule lagele

sie jutt `lõikab mu südant (südame-, hingevalu põhjustama), et lähä `mielest `vällä

sinu `kanga `lõksutus `kuulub juo `tõise tuppa, et lase last magada



`käimä läbi segamiste, `emma õle vihased

`vihmane aig õli ja mina `kielän et - - `emmä pane [heinu] `kuhja

vanemmatel õli jagutüö, mina ja kolm tõist `poissi `emma teht jagutüöd

enämb `emma saa sedä `inda, mitä `teisel pühäl `saima

emä saand `kuoliaridust ei



en tiä `kiita, en tiä `laita, `enne kui nään

en minä õle `kõõski (kunagi) näht sedä

(tagasihoidliku küsimusena sisult jaatavas lauses) kas ma en `võises `õhta `teile `tulla

`muutku tie aga tüöd, `mutku mies `kõrjas `vaide `oiu`kassa raha - -, mina saand siin `targemma `kergitust (kergendus, hõlbustus, paremaks muutmine) midagi

`kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa (hoiu pank) viä

mina en süö `erne`piimä suppi

minä en saa `jalgust üles

jäin magama, en `kuuldki kui tulita

sie asi on `kaalu pääl (otsustamisel, kahevahel), kas saan tämäst `asja vai en saa

en ma `salli seda kahesugust

janiss `karkus (pagema, põgenema), en saand `lassa

mina en õle `karvake·stki (kübeke, raasuke, natuke) tämäle midägi tehnd

piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta

en mina `kehtä (söandama) sedä tehä

en pesend täit peso, pesin `kergemäld, sain `seĺgä igäühele

sain isä kääst `vasta `keträppi ku sõna en kuuld

kudusin `kirja (muster, ornament), et vigagi en teht `sisse

pimedäs käsi`kaudu kobasin, en saand kätte

(järjekorra ootaja) `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda

nüüd `konnad evad enamb `krouksu, `onvad vaid (vait), nat on siis jo kudetu

(kullatud) `kuldasi `sõrmussi en õle `õstand

`ninda `kumma (imelik, veider) `asja en õle `enne näht

ma `vaide `kurrustasin (suikuma), en magand `ühtä

poiss käis omale `pruuti `kuulamas, läks küll `kuulama, aga en tia, kas sai ka `õiete `kuulatust

(kärbseseen) `kärbäs`siened `onvad päält punased, alt `valged, minä en tia kie neid süöb

en taha `mennä `palja käsi (külakostita, kingituseta)

kui `laineti `tõise käest midagi siis `võeti käsimies (käendaja) et siis ei saa tagasi ajada et ma en õle võttand sinu kääst

ke `kössis käib, seda en õle nähnd

tieb puu lusika, ise `ütleb, et sie on `ninda sile ku kana muna, mina enämb siledamast en `õska tädä `tuhrada ja `liebidä (lihvima)

`leivatego on kääs mul, kas tõist viel saan vai en saa

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli

lein `arvamaie, kas saan võo en saa

s‿õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast

tahan `menna magamaie ja magada endast välla et enamb en taha magada



`laste `pääle sai `enne ka käristädä (riidlema, karjuma) ku sõna `evvad `kuulled

`alkad `kõrve `männid, eväd õle `ninda `tihked

evad `ilge nemäd minu vana inimest `tüöle `sundida

`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned (aborti tegema)

kapusta pääd `onvad subukad ja kohod (kore, kobe), ei õle kõvad

`einäd ei õle kõvast `kinni, kohokalli kõik

`jäärä `lastega on pali tegemist, evad nied `kuule `kieldu ega `käskmist

kast`leŋŋid eväd piä `külmä

põlemast, hõõgumast, valgustamast lakkama vanast pidid panema süed tuha `sisse, siis evad `kustund süed `välla

mehed evad `räägi `nõnda `kõrgest ku `naised

`prouval ku `sõitas `troskaga, õlid `leierid näu `ümber, et tolm ja päiv evad `saaned ligi



kel ei õld `kuski elämist (eluase, kodu) [pandi vaestemajja]

sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

egä sis sie ei õle `naine, kenel kõik `asjad `ilpnevad (narmendama, tolgendama)

kel ei õle midä süä

mul raha ei õle

sääl `kaivikus (kaevanduses) on neid kel enämb ei õle inimise `õigustki

kui on `võerast `rahvusest siis ei õle oma maa inimine

mitte `istetki ei õle `perse`alle võttada (väga vaene pere)

julge mul ei õle `julgust, õlen arg

ei õld `asja midägi, juttu `jätkust `vaide tulin

õli `juudi`muodi mies, ei õld `valgenahaga, must

`kaader`värki ei õld all, lumi rõhus kattusse `sisse

õli vanapoiss, eks ta ikke kabastas (kabistama) kedägi, `krahvil omal naist ei õld

`kahvli `arki ei õlegi `lauval

kits ei õle karielajas (kariloom) ja `naiste`rahvas ei ole inimine

vanast `ninda pali kurusid ei õld, ku `krunti `pandi, siis akkasivad kurud tulema

`meie `lammastel ei õle `karmed (kare) `villad, `onvad `pehmed ja tümäd

(külm, vilu, kõle) `karme tuul, vali, ei õle `niiske

`kimblisid ei õle, `kimbli `karvalisi

`niskese `karvalisi (värv) [hobuseid] ei õle

(lisand `putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

meil karuda ka `kahju ei õle, käib `kauras (kaerapõld)

`keisri ei õle enamp ei kuninga

inimistel ei õld ka midägi `massinaid minega õleses saand `töötada et sene `moega töed `kergendättä ja vähendättä

võid viel `uhkustada oma keriku `ammastega (ülemised esihambad), minu `tütrel ei õle enämb keriku`ambaid, suu kõhe lage iest

`kirjatüöd kodo ei õld

enne jüri`päivä ei tõhi maas `istuda, kiŕs on maa siest tulemata

(hädast, puudusest) nüüd on tal kits kottis – `kitsas kääs, ei õle akkamist

(vilets, vaene) eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

maja põles maha, muud ei õle kui kive murd maas

nüüd enämb puu `vaagna ei õle, on kivised `kausid

kodo`kitsidel on emä`kitsidel on ka mõnel `sarved, mõnel ei õle

(mitte) sie ei õle kogoni (sugugi, üldsegi) õige jutt, midä sa `räägid

oma süü peräst `kohto ust ei õle `lahti tehnd

kohos ei õle kenelegi võid`leibä `andand

kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi

kui inimine ei õle `arjund sene `ammeti `pääle egä õppind, siis ei tiä kedägi, piäb `kuoldumaie

egä isal ei õld ka `kuoliaridust ei midägi

vanad inimised `kuomostavad (tagavara koguma), tia kuhu viel `kuomostab, omal `lapsi ei õle

kui `riie ei õle kappis, siis täma `kortsutab

`kriipsu (tuss) pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas

köhin `vällä, siis saan `selge `ääle, ei õle enämb krome

sene kroniga (kronu) ei õle midagi `sõita, sie ei lähe edese `ühtä

(hambakroon) ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

talu (koht) krunt jääb maha ku tüö tegijud ei õle

`ninda `kuivand, ei õle liha `ümbär, periss kuiv krõbi

ei õle minust kudujada enämb

`kuivetand, ei õle muud ku luu ja nahk

tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas

pada on `kummuli, ei õle `pandudki `istukalli

`präigust ei õle kunst`sõnniku (väetis) `saada

sie `siivu inimene, ei õle mõni `kõnnatu

(hädaldamisest, virisemisest) kägiseb ku rattas `vankri all, ei õle rahul

luba ei õle `akna taga `kärkidä (vahtima)

(muhk, mügarik) `kärnäd on `vällä kuluned `kalo·sside alt, `õuves libe, `kärnäsi ei õle, kukku viel maha

tämä (sookask) ei õle `kasvand `ühtä, `vaide `kärssus (kängus) on

(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid

(sõjas) siin lahingu ei õld

luok kui ei õle vana, saab `märjäst sao kääs siis `laugeneb `vällä

kivi `rannas ei õle liet`selga

ei õle saks egä sant, on liht inimine

liht`raual ei õle klappi

kali `liistund, siis on vesine, ei õle magu `rohkemb ku `vielgi

tüö on `tehtod lohakalt, ei õle `pandod kokko

tüö on lottakalli (lohakil), ei õle kokko `kõrjetud

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

(õhuke, hõre) lörts `riie, `arvokeine, ei õle tämäst suurt `andi

kalad `lüövad `endid viest `vällä, üppäväd üless

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti `kuivamaie

lei `käägä sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt

mõni [puu] on `lüngäs (längus), mõni ei õle `lüngäs

si maa kõhas ei õle ädä kedägi

(rukkisort) võsu rukki ja sangaste rukki nied põle kumbki iad päris maa rukki on kõikse paremb

karu äget ei õle sie on maas (tarvituselt kadunud)

mul ei õle matratsi mul on vuodes aluspadi ja päälispadi vaid

tegija saab ikke `tehnest, magaja ei `marjukest

ei magades saa `meistriks ega `suikudes seppaks

(hapendamata) appanematta leib magedalt on tehtud ei õle appandettud nagu seppikud ja `kuokisi

(majuline, üüriline) majaline tõisel majas omal tuba (elumaja) ei õle


Jõhvi


minu `muistades on `üeldud: `meie ei tia - - minu vanaisa ja vanaema `ütlesid: `meie `emma tia

terad `eivad `kuiva, imeldavad (magusat maitset omandama) vaid

(rüselema) `kaaklevad, `tõukavad siis üht tõist, ise vihased ei õle



õlen `aige elädes (kunagi, ükskord) õlnd, `tohtrel põle õlnd



epputab, et `tõistel ei õle, tämäl nüüd on

sula põld on kus ei õld `rohtu

maa ei õle viel `kahlasse (kahutanud) mend

ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest)

on nigu `kondikas (kondine) `rohkem, ei õle `priske

`sellel `kuomitsal ei õlegi kattust pääl

`massin ei õle iast `tehtud, lapperdab `ringi, ei ole nigu piab olema

lõng tahab `laugneda (keerust lahti, lõdvaks), ei õle ia kududa

ei õlegi lihtlabane, ikke `errasmies

liht `varrukad on klattid, `miski ei õle suus, ei `värlisi ega

`vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud


põhja-Iisaku


ise et näe `külla `otsas elada



`mõista omale `riiet `selga `panna, käib kui vana `kaltserdus `ringi

sie on nisuke `tütruk, `talle `mieldi, kui `poisid `kräunutama (kiusama, nii et kiljub) tulevad

igavene löristus (luristaja), sie `mõistagi inimese `muodi `süüa

üks kord on maja värvitud teist kordist maasimist enamb keski ette võtta

ei sie tie kedagi, `istub kodu ja `kasvatab `kõhtu (laiskleb)

litterdab, ei pia vahet ei

ei mina seda vana`naiste lori taha `kuulada

ei lämusesse sauna või vihtlema minna

`süömalaud ole oma eluaeg pesuvett näind, seda `muidu `puhtast (ei) `saagi, kui `enne lükka labidaga `mustuse kord lättakille (latakatena) `lahti


Vaivaro


neid maaldrisi põle kuskilt saada