ja

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


(arusaamatust keelest või kõnest) `jusku `lambakiel, mää ja mää, `Aidus `räägitässe `lambakielt

kibesed ja kappad ja kiud on `vällä ävined

käed `onvad `külmetäned ja kobaras (kange) ja `küüsitäväd

`vahtrad nied on ilupuud, `kuuse ekk ja

(sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) jalg sinetab ja ise `kirvendäb

siin `Oandal ka õlid ühed kadaka `saksad (saksastunud eestlane) emänd ja isänd

`veiksel `lapsel `kaintla`augud ja `jalguvahe `ellitanned (hellaks ja põletikuliseks muutuma )

sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst

pekki panema eraldi (omaette) `suola ja tai, kondiliha eraldi

kalad tulid ihema, `õerusid `niiska ja `marja kokko, jões ihesivad

tähed säräväd ja `iilgavad, külm lähäb kõvemast

käib nagalas ja räbäläs - - nagu ime tego (kummaline või veider)

(surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi

lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä

kui `issand `inge `annab, küll kurat `toito tuob (öeld vaesest ja paljulapselisest perest, kes vargusega tegeleb)

`kapsa `issundane ja `kaalika `issundane

kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb
`istuti `ämmä `vihku, `ämmä vihk õli `perse all

[meelt, viha, tuska jne] (tunnetest) lähän ka lõbustamma ja `vahtima, `tuska jahotamma (lahutama, vähendama)

puu`särgil on pia`õtsilaud ja jala`õtsilaud

(taimpargiga pargitud veekindel looma- v hobusenahk) juhtnahast tehä `saapa `vuosoid ja `sääri

`küünlaba ja `mihkliba õlivad `kuolimajades `jutlussed

õlin ikke perega ühes `süömises, ku õlin jõumies (rikas, jõukas inimene) ja pidasin sulase ja `tütriku

(vihmast) mürina vihm on jäme vihm, jämedast sadab ja `valjust

tuli külm, pani maa jää ja võttas `kartulid vaguje

`tuoreld oli `kaapekakk ja siis perast, kui juo küps oli, siis õli `katsekakk

`õtrad tehässe ja `kaurad rukki kadu (külmakahjustus, tühi laik orasepõllus)

`kahledega kokko `pandud kahlkavad õlivad
kahlkabadega `nurgad (koerakaelanurk) õlivad, kahl sies ja ümargune `pääle
kahl kava tappile `puurita auk

ärä `ninda tore ja tarn õle, `uhke ja `kahmakas (upsakas)

üks rabas `reie toas ja `tõised tagusivad `kaikadega `pengi peäl

`kainest pääst on mõeld ja kui `viina saab, sis on `julge `ütlemäie

(kõhn) `kainokene, `vaivase kasoga ja `lahja `kangest

üks `ainik `ongi ja `niiskene `kainokene

puu on rabe, `algas ja kalk (jäik, rabe, habraskõva)

`sellega (voki kruviga) `kierätässe `kangemalle ja `lõtvemalle `nüöri

`vanker ka `juhtab (veab viltu), kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl ja `tõine `kangemal

külm on juo karastand (kahjustab, tõmbab kangeks) ja rikkund

`kange kisendämmä ja `karjuma

`kaalikas on `värske ja `karske (lopsakas, haljas), lehed on viel `karsked

vend õli `viina saand ja `karske südämegä, `julge

kikkerperid `kasvavad siledäd ja karu `marjad `kasvavad `karvased

`metsäst `lasti suur kuusk maha, `kuuse puu lõhuti `lõhki ja `pandi kokko

kase tohost inimised tegiväd `virsu ja `märssi

`piimä püttid õlivad leppäsed ja `kaskised

sue vihm paneb rohod `kasvama ja `viljad

midä mul nüüd enämb ädä, nüüd mul omal juo kattusse alune ja päävari

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

sie pind `kieridätti `ümber, vikkadi ja `varre pera `löädi viel puu kiil vahele

`kaivo auk ja `allika auk, kust vett üles `kietab (pulbitsema)

(keevaline) `kievä vereline inimene [on] `kange `tüöle ja usin vihastumma

vanemb vend õli kehakas (tugeva kehaehitusega, kerekas) mies, tämal õli pikkust ja `paksust

on ka üks `kehväkene (lahja, kidur, vilets, põdur) ja `vaivaline

`keitäväd ja `paistavad `erku (maiuspalasid, hõrgutisi)

`tütrikud `onvad `kelbakud ja öhöläd (kerglane, edev)

ja vanad inimised `ütliväd uur`maakri ka `kellässepp

`kemplevad ühe `asja peräst ja `tõise `asja peräst

kääd `lõhkevad ja kettotavad

pippar tieb suu vihast ja kibedäst

(hädaldama, kaeblema, virisema) kigiseb ja kägiseb `niigu vähikott

jää `läigib ja `kiildab

ajavad kikki tagasi ja `püsti

külm paneb `riided kilika ja kalika (jäätuma)

`laste kilin (kisa, kiljumine), `ühte`puhku kilisevvad ja kisendavvad

`kartuli `pilku `pietasse `ahjus, on `kuivaned ja kiredäd

ehitäb `justku keriku `torni, ei saa [tööd] `valmist ja ei `saagi

kui `rääkima akkas, sis kõik keha `keksis ja `loksos, akketi `kirbust `kutsuma (inimest)

vanus kisub `küüra juo ja kõvera

neil on üks riid alati, riid ja tüli `kiskumine

kodulind kodo`linnud on kanad ja kukked ja `pardid

no kont`võõrad ja `kuerakappamed `tulge `teie ka [sööma]

jalad `puuduvad `künkä `külge ja `kombastab (komistama) ehk kogastab ja kukkub maha

`siie akkab vett `kõrjamaie (kogunema, korjuma) ja kogoma

vesi `juokseb `tammest `alle, vesi kohab ja vahutab

`einäd on kohedad ja `kuivad

kana suled on kohokalli ja kohekalli (kohevil)

muda juo `kohmetand ja `külmetand

`koived `kanged ja `aiged

`trummist `juokseb vili kolo (kohvimasina, kapsariivi vm kolu) ja kolost `kenga

ülimine on trumm ja alumine kolo, nüüd juo `kutsuta ka ülimisest kolost

luges (roosisõnu) ja `kompsos (kompima) `ümbär `jalga

maa juo paab (paneb) jää (jäätuma) ja tieb konarikkust (konarlik külmetänd)

(metskurvits Scolopax rusticola) `korbits `lennab ja tieb korr-pits, korr-pits

vanemb poiss tuli ja `istub siis sääl ies kalidoris (eeskoda)

`lauva `riide on `kortsutund (kortsuma) ja `nipris

tuli `niisuke `kongos nenägä mies ja `võeti kodomehest (koduväi)

tämäl on `naine ja piäb viel kasunaist (vabaabielunaine, armuke)

saima `sinne õppetaja kõda (kodu) juo `sinne ja isämes läks siis `sinne õppetaja juttule

`kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä

(kosilase toodud viin pruut pakub seda ka pulmakutsumisel) pruut käis `kõsja `viina `tuomas siis `anneti `kindaid ja sukki ja `villu, `patja`püürisid

`kõnnib pää `kossis, on sedä`viisi `siiras ja `saaras `juuksed, ei `viitsi sugeda

`veskis õli kottipoiss, `este ja on `präigagi, sie on puunui `miska jahu kottis `kinni `tambitakse

köhib ja `kraaksub (läkastama, rögistama), tämäl on `kopsod `aiged

kraaps luud õli `arva `õksidegä ja `varreta

(reele seotav varbpära) `kresla - - `pannasse rie `pääle ja siis `einakott, vel `sinne `kresla `sisse

(tühi-tähi, pudi-padi) kribu krabu `kraami käis `müümas, `pärmit ja `niiti ja `niula

[loomad] vanas `karvas ja `vaised nagu luu kromid

`terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo

sirp `krõpsub kääs, krõps ja krõps

`tetre `kutrutab (kurisevalt häälitsema) ja `metsis `suhkab

kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha

`tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat

kerikus õppetaja `andas `lieri`lastele ka `niiskest `kuoki ja `kukruga `viina `sinne `pääle

`posti`tollad `käisivad ja siis käis kuleri`posti (kuller)

küll [pulmas] `tehti imet ja `kumma (veidrus, komet)

kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud

üks tappamine maha ja inimiste `kurnamine (sõjast)

(röhitisi eritama) `suolikad kusetavad ja ajavad vett suust `välla

ja mina sis `kutsisin (hobust juhtima), `õhjad minu kääs

tohotu `kuumuss ja, ja siis tohotumad `paarmud

siis `keideti ja `kuumudetti viel nied püttid üle

midä `viiru `viirutab, sedä `kuuru (keerd, looge, aas silmus) `kuurutab = vokk `keträb, `kieräb ja kõik tieb

leppasi ja `kuuskisi `linnupuid on

sääl värkstuas õli igäsugu `kraami - - `ärjä kuvasi (pilt) ja - - `tiislar tegi neid

kanad kõbitsevvad ja robotavad `siibi

sild `lasti `õhko, siis `akna `ruudud lõgisesid ja kelisesid (helisema)

mida sa kelistad minuda üle `mai·lma ja `räägid mind

kaardu tõmbuma [lauad] `kemmeldavvad ja kisuvad `kaardu

kanad kõppitsevad (sügama, kõhvitsema) sobistavvad, külite maas ja tieb `siivega sopp sopp sopp

(hääletoonist) `õige `kõrge ääl, `räägib `nõnda kõvast ja `kõrgest

ära [pruut] `kiskus minu `kõrvale ja `riidest `lahti, et pane tämä `tehtod särk

ma jättan sene tüö `kõrvale ja võttan `tõise tüö

kääd ja jalad `kiskus käbärä (kõverasse)

ääl akkab kähisemma ja `kustumaie

`külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd

tekki `tõmmad `kämpärä, tekk `kämpäräs ja `unnikus

maa on `kärjel (kohru) ja `arjal, konerik

jalad tulised ja kääd `kärmäd tegemäie

`kärrostan (kärinat tegema) ja `irmutan obosi

vanus kisub kokko - -`sõisab `kässis ja `kössis

`käänab (moonutama) ja `väänab `neie sõnudega, ei `räägi `õete

sie on `kaunis `vältäv (tragi, kõbus) ja `köhke, on viel tüöramuline mies

`köhnäb ja `köhnäb, ei saa kodont tulema

kisub juo `küürä ja kõvera ja `kössi

`mõisas õlivad `tütrikud `tienimas, tua`tütrikud ja `küögi`tütrikud ja pesu`tütrikud

[korvi tehes pead] nied `küĺje `kondid (korviribi) ja kõik panema ja siis `vitsu `sinna vahele `lautima

`künnäpu on jalaka `kuorega ja jalaka `lehtiga

sain `vallast käso ja lähen nüüd mehi `küüditamma (sõidutama, kohale viima)

(küünrapikkune kanga mõõdupuu) `küindra`puuga `mõõdeti oma`kuutud `kangaid ja `riidi

`küüräs ja kõveras `kõnnib juo

`pardid ladistavad ja sopperdavad vies

tie `riidest `lahti ja `eida magama

mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta

ku uss on `lüödüd, siis sisalik pidi `tervest tegema, lakkus ja sai `tervest

kes iast `õskasid valestada ja latterdada, sie õli ia `lõuamies

kuhu on `sambled `pääle `kasvaned ja vesi `alle jäänd, on `lauge `augud, sääld `vällä ei `pääsegi, ke `sisse kukkus

(palju, tüütult või ebameeldivat juttu rääkima) `laulab ku `rannakülä sant, `rääkis ja padises pali

`reietua `ahju lies `keideti, nokkad ja `konksod õlid `püsti

lehe `puudega [suitsutatakse] ja `singid on vägä iad tuld

tuul lehitab (lehvitama) ja lipputab `laiva `purje

`räistä vihud `pandi `vihku ja akkama ja akketi säält kattust tegemäie, kattust levitämä

(vahekorrast) poiss on pattone ja lihalik, `pruugib `tuorest liha

`ammas on nöss ja liht (nüri, tömp), enämb ei `lõika

`kaŋŋas on liht, ilus sile ja tihe `kaŋŋas

karu `lähmäs [püssi] suhu jah ja `piigistäs `rauad `lotsi `ammastega

`õstasin puest tihi`kammi ja `kammimise `kammi, õlivad `luused (luust tehtud)

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

rattas lähäb juo lämäkälli (viltu, lääpa), kigiseb ja kägiseb

`lörtsib `mennä, `kiirest ja `kiirest

kõik jämedäd ja piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie

(marja|puu (põhisõna sag lühenenud) = viljapuu või marjapõõsas) `aida `issudati `sõstra ja `marjapuu (karusmarja) põõsaid

õunapud ja marjapud ja pluomid ja kriegid ja nied on `viljapuud


Jõhvi


ilu `põlled, tua `tütrikkutel tuas `käiä ja `lauda kattada

õle senega rahu mis sul on ja ärä `ingagi (hrl eitavas lauses: lausuma, ütlema)

siis `pandi `reietua põrandale püttiga ja siis jahutus ruttemb, külm põrand

sukkad ja `närtsud ja `paslid ja `kingad, nied on jala katted (jalanõu)

tera`vilja `külväti `nuarel kuul ja `kartul `pandi vanal kuul ja juurvili ka vanal kuul

kääd on krobosed (mustusest kõva, pahklik või kärnas) ja `lõhkened, siis on `karpas

hirm, pelgus se tuleb `kartusest ja `ehmatusest se `krambi`aigus

(paise, kasvaja) `kasvane `kasvas ja `tohkes ja akkas nüüd `juoksema

üks pisikese `kasvuga poiss ja oik ja kidur (kängunud, kiratsev)

pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed

`kirkaga `raiutasse paat (paasi) ja lõhutasse kive

`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend

kes läks mehele, lasi kappi teha ja `kummudi ja

lehm kukkus `lauka`auku ja ei `saadudki enamb `välle

all ämälane tõi `õnne ja must tõi muret ja leppa`triinu tõi `kirju elu

kes `palju `rääkis ja `lõhverdas, seda `ütläs mõni `lõustik (laterdis)

lärm, kära `Pilli ei `mäŋŋitud ja `ninda suurt lärä ka ei `tehtud

neil majagi juba lodos ja `lääbakille


põhja-Iisaku


padja`püürid ja kõik olivad `kangased, oma kudutud

fig kergitama `Aiva `kempleb ja `kehkendab, nagu oleks tema see suur `asja mees

sie‿nd poiss vai asi, `keksib ja `keĺgib `tütrukute ies nigu kirp `perses `teisel

see loom on juba hästi `kirgastanud (kosuma, kasvama) ja jõudu võtnud

`kohni teist iest ja tagant, siis nattuke `liigub

`kuidas küll `naine `sellisega elab, kui ta iga päev on nii `põrnis ja `kõõrdis
nagu vana sõnn `põrnitab ja `kõõritab

sie kole tüö on `valmis ja käest ära

kolina ja käginaga sie puu`telgedega `vanker läks

nüüd puu`särgis oli ta päris köbikene, nii `otsas ja `kuivetand

ei `mõista sa appu`piima `muidu `juuva kui `suure lurisemise ja lorisemisega

minul käib `silgukidumine `kärmest nigu lips ja lups

`lapsed imesid `liugupäe `lurtsti ja `lurtsti `końtidest üdi

küll oli madinat ja müdinat, `koera lõrinat, `kuljuste kõrinat

kus sa end nii loppi ja `lömmi (purju, jommi) oled `kaaninud

`mitmest `kandist `lömmis ja `lössis (mõlkis), ei see `ämber enam `kõlba

ja ku akkas `lömpsima (lonkama) `müöda `õuve ikke edasi-tagasi

lükkas `karguga `ukse `lahti ja `lömpsti kuhe tuppa

keik tehasse ülepia`kaela ja keik `lörtsitasse ära

luhakas on, nisukese `lössakil (lohakil) `muega, `riidedki `ninda‿t siit `tolgendab ja säelt `tolgendab

`mitmest `kandist `lömmis ja `lössis, ei see `ämber enam `kõlba

elu`aegne sulane, olnd `teiste lükkada ja `tõmmada (käsutada, kamandada)

sie `naise lükkada ja `tõmmada, mene pane ta oma `piaga `mõtlema

`teine manib (manguma) ja `maarub juba tükk aega