katkinased katkud

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kõnnib `katkinased `riided `seljäs

kivi `katkust (kivimadalik jões) `käidi ülä [jõe]

`suure vie ajal `püöräb vesi ülä kivi `katkude

virk käib viis `kõrda, laisk `katkestab ühe `vuoriga

`ühte puud ei `lasta `taivass `saadik `kasvada, seda `katkestatakse

riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä

tegelikult `kartuli idu saab ise enesest rikkutud, läheb `katki

`palgiparv, `raiuti `kaader`silma (palgiparve tegemisel palgi otsa raiutav auk) `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä

lähäb õts `katki vai `jätkäd, sis tuleb tehä `kangurisõlm

`elmed õlid kivised, ei `kartand `katki `mennä

käsiraamat `katkemus (katekismus), sie pidi pääs õlema

`juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand

`ninda kõvad `õksad õlivad et [kirve] terä meni `katki

(kulunud hammastega söömisest) `kliuhkab `ammast, enämb ei `lõika iast `katki

sie `murrab agu `katki, tieb klõks ja klõks, akkab `keitama

kotti `eidega `tõmmeti kokko `auku, `auku `kinni kui `kartuli kott õli `katki

ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

sa õled kulutand `nõnda õma `riide `katki

kõhu`kelme `katki nava kõhast, `suoled õlid `pundis nava `ümbär

kui `kaŋŋas lõppeb ärä, `meie `lõikama `kääridega iest `katki

`naised `kolgivad linu, siis lodistab `enne linad `katki `kolgispu vahel

(lagunenud, katkine) logune `kartuli korv

kaup jäi `lopso päält (otsekohe) `katki, kui `ütles `inna

muna `vieres kääst `vällä ja kukkus lops `katki

`linnassed - - `pandi `trulli vahele - - sääl `piigistas `lotsi (katki) ja `alle `langesid `lotsitand `linnassed

kui luu õli `katki, luu`painaja (arstija, luude paika panija) pani `paigale


Jõhvi


kui niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba, õts `juokseb tiba

maha lüüasse madalad, katki lüüasse kadalad (laul)

kui `niidid `katkevad, siis lihitasse (mettima) `niitisi lina `siemne `viega ehk `piimaga
kui [lõim] `katkeb kudumise ajal, siis `riide on `lihti täis

taim) lõik ein `luomidel `kieled `lõikab `katki

ristluist maas - - `miski luu `katki mend


Vaivaro


`tarvis `osta uus sedolga, vana jo räbälä, `katkinaine

vanad `katkinaised `saapad, vesi `lirtsu `vällä

`kulli on kana `katku (nuhtlus, häving, õnnetus)

küll se `kaŋŋas `katkenda

älä `kanna sedä `taaka, siä `katkestad `ennäst

(rabe) idumaine `niiti `katki mänemäs

(reieluu) jalaluu läks `katki

jädämo se nou `katki

tama jättigi sene nou `katki

(ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa

`ka·ke·smus Lüg[`katkemus] (katekismus)

`kaula luu `murdus `katki

`paia `kaulus on `katki

sahatu `katki `algost

ottas `kirves, `lohkas sene `pumbupuu `katki

koi aja `riided `katki

(ketassaag) kreiss`saage läks `katki

läks `krikst `katki

puu `kroksasti `katki

midägi läks jala all `katki, `kroksu (krõksub)

rikkus `kruusi `katki

`riided on `katki, kaik liberdad ja laberdad `tuule kääs

ajas `randa rüdüd, `ninda `suured - - `viimäst sie jää `lauma (laam) tuleb, üle `suure kivi ja alate tuleb `mutku kukkub `katki - - `ninda‿t tuppa `kuulus seda `praukumist

`ketjo `lenki mäni `katki

`saagimo ne lohanigod (pirru lõhandik) `katki