Monday, June 30, 2014

pulma laul

pruudi veräväll kaupelemine

   saaja sõit õld öösete, kogovuse õhta. pulma eell sugulasd kogonesd pruudi-peio kodo . kui sae hommiku neio kodo tuli, hüüväb toro-pill :

"tule tule tule tule"

kui sae jõus laŋŋu talo ukse ede, siis hakas mõõga-isä laulama

tere uuved laŋŋu uksed
kadakaised kannu kõrvad
kas luba tubaje tulla
aja õuveje hovosta

neio poolised vasta

tulga tännä kõsjalaised
veegä mei vihatsed piiad
kõsiga nie kõlvatummad
ärgä veegä teedä mööde
veegä suurda sooda mööde
kust kukub puu regeje
kust hakab hago sabaje
misga lõhub ämmä lõuvad
kü'ü küürä õiendab
na'o nata kukuteleb
kõsilaised mesilaised
ku'u te kauvast viibisitä
viibisitä võibusita
me joo ammo ootasimma
lihad leemeje lagusid
kalad keesid katelaje
kas õli hobo sõgeda
vai õli peigo pimedä
kukest teidä kutsutie
kana laulust kaivetie
sia söödüst saita siie
tõura joodust jõudasita
kas jäitä teelle sõisumaje
saeverid silitsemäie


peig-me poolised laulavad istudes oma hobosete pääll

ei õllud hobo sõgeda
ei õllud peigo pimedä
teellä lendsi tetre parve
arolle haraka parve
soossa susia parve
minu veikene vennakeine
pühä päivä püssi-sepä
argi päivä atra sepä
tapi teelle tetre parve
püü parve põõsa'aie
peiokeine poisikeine
kui see metsäje lähäb
sääll tämä kuuske kumardelleb
sääll siis haaba armastelleb
siis one püssülle püredä
käsi-rauvalle käredä
kodo ei tule toore'eta
maha ei issu ilvessetä
järille jäno pojata
linnud piigutid pihussa
tetred kotissa kehisid
susi suisuti süülissä
karu kallis kaindelassa


neio poold

tõise tõllast peiokeine
sa'a maha sadulasta
pistä saapa'ad saveje
keŋŋä kannad kaste'eje
mõõga isa

minu hella velvideni
älä tuise turjaldasa
kõnni kolju sõrvaldasa
saa saapa'ad lumeje
suka vikelid vedeje
kui se tuleb neio eite
toob siie tuhat linada
saab siie sadamed patjad
minu velje jalgde alle
siis sinä tuise turjaldasa
saa maha sadulastasa

sene laulu päälle toovad neio isa ja emä ühe riide, kuhu päälle peig-mes hobose selläst astub isä-mes hoiab peig-me hovost suu kõrvast kinni (nad üeldi ka vahel ratsa õlled) ning laulab edesi

ise tubaje tulemma
isi laudaje laomma
kie veeväd peio hobose
kaneseni kaura sööjä
linnu linnasse pureja
las küsülen kuula'elen
kas one neioll veljessida
ka'ol kannuss-jalgasida
kie veeväd peio hobose
älgä veegä räistä alle
rändä sa'ab räistä alle
älgä veegä rei-alaje
rikub teie rei-alusse
lahuteleb teie laudi
veegä talli tasaine
laterie laugukeine
se on kaurull kasvadeto
lihudeto linnassilla
õtra taŋŋulla tasutu
se one kuri korskumaje
kui lähätä söötämäie
poisid mäŋgo puud pihalla
mehed kaŋŋid kainalassa

sene päälle tulevad paar neio poolist noord meest ja veeväd peig-me hobose .

pruudi tuba menemine

   mõõga isa tõmbab mõõga külje pääld , lauladess

mõilu mõilu meie mõõka
raiu raiu meie rauda

n-ta mõõka vehkidess astuvad tuva poolle . ukse juure saadess lööb mõõga issa mõõgaga ukse päälle risti nin-g  isä-mes vai mõõga emä laulab, enne kui minija tuba toodi

õuve tuusijad tuvasta
õuve nõiad nurkadesta
õuve arstid ahju pääldä
soola-lausujad la'esta

sene päälle mõõga isa ja emä astuvad tuba. neie järell muidugi ka pulmalisd. laud one valmis kaetunna ning paluta võõrad lauvass asend võta . mõõga emä astub ligemba lauda, lauladess

küll saab nähjä küll nähikse
kas on pesto peio peŋŋid
isa-me ase ilatunna
kas one õrsida tuasa
kõrendida kõrvassute
kus minu venda viskab vildi
kus sõsar sõva lautab
minu venna vilti märgä
sõsari sõba ligune
neio poold (kaasik)

isa-mes isiti poiga
mees kallis kahesta looma
kas sina tõid mie tõutid
eile meillä õllesasi
tuna meillä käiessäsi


moega emä ja tämä kaasas tõised peig-me poolised laulavad

laŋŋud kulla kaunikeised
küll mnä tõin mie tõutin
küll tõin ratsulla rahada
kimmelilla killingida


nüüd annab moega emä neio poolisille raha, üelless

kopkas lu'ettajalle
pool-kopkas laulajalle
tenusk lapse hoidijalle


nüüd alles istuvad peig-me poolised lauda ja hakavad söömäje . neio poold pulmalisd ja lapulisd tehend tõiste saaja sõitajate hobosd ka rakest lahti . pulmalised menned tuba . sääll õld joo söögid-joogid lauvall . peig-mes ja peio poiss istuned kübäräd pääss lauda . mõõga isa tagunud ühtä lugu mõõka vasto laudu, täristäde . mõõka kannud tämä ühtä puhku vööll väljäs käiess, aga söömä ajall ripunud mõõk mõõga isä kõhal laess .

pruudi õtsimine

   nüüd laulavad neio poolised niiskeist laulu

söögä vennad jooga vennad
ärgä vennad põuve paŋga
ma õlen hullu õtsimaje
katsun su kasuka põuvest
viisun virsu taskudesta


koik peig-me poolised saealised sõisaned tuvass riided selläss, kübäräd pääss . saaja kaasa-naised männed söögi lauva ligi , vahtined söögi ja joogi päälle , ise alutaned laulu

ei mahu mõdu minuje
ei teie saledad saiad
ei teie vihavad viinad
kui en saa neido nähjässäni
neio nime teedässäni


pruut ei õld kõõski tuvass vaid kaasigu ja oma poold pulma naisi kaasass saunass . perä söömisi läheväd peig-me kaasa-naised pruudi käest vöid õtsima . violi ehk toro-pilli mäŋgija käind neie eess . kaasa-naised laulaned tee pääll menness . kui sauna ukselle said , hoisivad seess õlijad neio poold naised ust kinni . eväd laskened tulijuid sise .

peig-me poolised lauleti sauna ukse taga

siit on männed sirgu jälled
õtsite õrava jälled
nurgeti nugisse jälled
siin on sirgu sõisastannud
parti paikada pidänüd


neio poolised kaasa-naised laulaned saunass tõisille vasta

õe mees madalukeine
kas võtid su'elda silmäd
vai võtid karulda kõrvad
et sina tiasid meille tulla
meie õuvede õsata
meie suureje suguje
rahakaje rahva'aje
ei õle neidoda kodona
neido läks linnast linti tooma
neido läks puest poordi tooma


peig-me poolised

kas läks Viro vihtelemmä
Narva naba tõstamaje
sandi kaas saadeti sõnumed
kirjajad kansivad käräsi
et one saksaga saganud
mõisa poisiga maganud
isandaga ümbär käinud


kõik noored inimised evväd õle õskaned ka mite regi virsi reegota . kõrra johtoned kõik noored inimised peig-me pooll pulmass õlema . evväd õle õskaned isi pulma viisi veeretädä . näväd palkaned ühe vana moori oma eest reegotamma (laulama) . sene vana-mori minija aga õld neio poold pulmass ja laulanud saunass ämmälle vasta .

neio poolised
la küsümä kannatamma
kas onvad kodosed kuerad
vai one väljäs palgolised
kui onvad kodosed kuerad
andaga neille apatust
tõstaga tõrre lopotust
kui one väljäs palgolised
andaga kaigast kaula päälle

peig-me poolised põrutavad sauna ukse pihta

tehkä lahti laiad uksed
siseje siidised tulevad
kalevised krapsastavvad


seest neio poolised laulavad vasta

ärgä riku uksiani
põrutaga piitajani
ei õle uksed teie tehtu
uksed meie meeste tehtu
põõnad meie poisikeiste


peig-me poolised ukse taga õlijad

emmä karda rikudessa
karda katki raiudessa
meill one hulgass ukse sepä
sajassa sagara sepäd
kie teeb uksed õuna puused
varnukeised vahteraised


peig-me poolised ( kasu-noorigulle )
peig-me sugulaised lauleti, kui lühükeine pruut õli , nin-ta

minu hella velvideni
kuu uursi ukse eessä
päivä piirsi piitujanna
luuli suuri toodavaje
pitkä pilluteldavaje
toodi müti mätä'ästä
kämmäriku kändä'ästä
siili sammelde seestä
ei se sita sõtku leibä
tallekeine tallu väljä


neio poolised

küll se sita sõtkub leiväd
äbäriku maad ä'estäb
neid on niitänd neegi põllod
mi one kündänd kümme paari
ä'eständ hobo üheksä
meestä seitse seemendanu
saate teie siilakuida
kahe kuke künnetunda
haraka ä'esetunda


peig-me poolised ( kasu-noorigulle )

tooga tonti tantsimaje
ahju harki astumaje
hü'äst neido hüpitägä
tasa 'ga neido tansitaga
sel one tite tiiva alla
äbäriku ännä alla
värdijad vöö vahella
se veegä viina köögi päälle
kandaga karja lauda pääle


neio poolised

neido süütä sõimatasse
tütäridä te'otasse
tänäni one tärkimätä
oma peio peitelilla
noori meeste nugi'illa

nüüd tehä sauna uks lahti . mõõga isä naine trüügänud kõige eess sise . pruut istunud siie-ssaate taga sauna nurgass järi pääll oma kasiguga rinna . tõised naised , ke tämägä saunass on õld , õlled kõik sõisukalli .
   mõõga isa naisell õld hõbe keet kääss . sene keti külless õlled este saŋŋaga rupla tük , siis pärlid vai helmed vahell , ja jällä siis rupla tük nin-ta , et seness ketiss ripunud 7 ehk kahekssa saŋŋaga hõbe rupla tüki , kene iga ühe vahell 5 vai kuuss pärli õllud .
   mõnell mõõga isa naisell õld hõbe keti seess hõbe valandik , siis mõned helmed ja kaks saŋŋaga hõbe rupla tüki , kenel jällä helmed vahell sõist kummalgi pooll valandiku .
ühess käes hoidanud mõõga isa naine sedä kuuldud keti . tõise käägä tõukand ta naisi oma eest ja üeld

eest tõukan mehise metsä
tagand naisise tanava

nüüd viskand tämä sene hõbe kee rupla tükidegä pruudi kaula ja üeld :

oma lehmikene võõrass kellokene
se sinulle me minulle

   nüüd pruut paneb igalle kaasigulle ning sise tulijatelle naisille vööd kaula . kenad sinisi, punasi ja kirjud linti , aga violi kaula ümbär sidond hunitu suure kimbu linti . sene aja seess tullud ka mõõga isa sinne . võtanud pruudi kääst kinni, se võtanud kaasigu kääst kinni nin-ta menned näväd kolmekeiste käsissute kuni tuba . violi mäŋgijä käinud kõige eess . tõised naised tulled kõik neie taga . violi mäŋgijä mäŋŋinud , kui saunast tuba läksiväd violi pääll selgeste , ni kui üelless :

tule tännä tõta järälle
tule tännä tõta järälle

söömä pruudi tuvass

   kui saaned tuba , kus peig-mes ja peio poiss ike lauva juuress riidess ja kübäräd pääss ja tõised mehed nin-ta samate peŋŋill . ehk kus said , istuned , siis laulasivad peig-me pulma naised

jo tulekse jo nähikse
kui tu'a hü'ä tütär
siis muru muhaldeb
aia ääred haljendavad
kui tu'a paha piiga
siis ne murud mustelevad
aia ääred hallitavad

mõõga isa täristannud mooka vasto lauda . peig-mes istonud peio poisiga lauvass . ei õle tegemistki teht , et jo pruut tuvass õli . peig-me poolised kaasiked laulaned

peiokeine poisikeine
kergitä kenä kübärä
tee auvu neidoselle
auvu neidose isälle
auvu neidose emälle

nüüd kergitannud peig-mes kübärä ja andand pruuti terestadess kät . mõlemill õlled valged sõrm kindad käess . nüüd issutetu pruut lauda , peig-me kõrva . ka tõised pulmalised istuned kõik riidess lauda .
eiväd sööned e-kä jooned midägi . pruut vaattas häbelikuld henesa ede mahaje ja isstus pool-servite ehk üht külge pite peig-me poold väljä . neio poold kaasik algas tantsu

häbi lugu algadessa
jube jutu tõstadessa
häbi äere heitagamme
julgus juure võtagamme
tarkus maha trallagamme
õi'eka õiguga õrred
pa'eka painuga parred
paŋga seinäd sinne poolle
et saab kaasiku karata
saba lüüjä saaja naine

nüüd tuldi kõik lauvast väljä ilma söömätä . tegiväd riidest lahti . ja varsi toodi pulmalisille soea õlut pisikeisi kibesi ehk kannudega ju'a . soea õlut sõendeti vai keideti ja siis pandi siirupi ehk kerje met ehk klopiti toorid munaid sinne hulka , nüüd jahudeti n-ta jahest , et kibesi seest rüüpidess suu nahka ei kõrvetand . see järell kanneti suure pitkä ja ümmärgusi pannude pääll liha ja veri vorstid lauvalle . ka suured vaagena täüved supi ja neie kõrvall suured pitkä varrelised puu lusikad . puused vaagenad ja lusikad tegi rahvass see kõrd ise .
   ka ruki leib ja õtra sepik one se kõrd pruukin õllud , nägu Leeno Martpõld tias , kee Lüganuse kihil kunnast Saka küläst Päite one tuodu , et 1836 aasta ei õle Saka küläss rohkemb kui ühess taloss õssetud ümarguse lavaga lusikad õld . 
   pruudi taloss peetu päiv pulmi . kui ööse sinne sõideti , siis tõine ööse sõideti sääld peig-me talo .

peig-me poolle tallumine

   varsi one aig käess kuss peig-me poolle tuleb talluda . pruut viivitab tulemist . pulmalised algavad vassassute laulada .

peig-me poolised

ehi imme eks sinä jõuva
saa salme riide'eje
ehi meie meeste kaasa
valmista vanemma kaasa
jo kipub kü'ü hobone
vävi täko väänäb päädä


neio poolised

Mari Marja neitsikeine
miks pidid heledad helmed
miks pidid kullad kumedad
sest sinu sirgu silmätie
hõbe pärgä õssetie
nüüd sina su'ed hiussiasi
kui näid kulla keerdi'eidä
hõbe niidi õigi'eida
tulevalla neillä aigulla
sued kui kuusista käbiä
nüüd õled silmistä siledä
nüüd õled põskista punaine
nüüd one kõrged kõrva äered
tulevalla neill aigulla
lähäd karja saatamaje
küsiväd külätsed naised
miks õled silmistä sinine
miks õled põskista põdenu
kõrva äered kõlletaned
mokad mussasta vedaned
ütled puie puutuvaie
lakast maha laŋgevaie
ed tõhi kõhe kõnella
ed tõhi tõesta üellä
ne onvad peio piitsa arrmid
ja kaasa karika armid


kui minija kauvast jäi riide ehtidess siis laulid peig-me poold naised edeväst

mdä veedäd neitsikeine
kas ku'ud kü'ülle särki
na'o paigast narmasteled
kui õled tütär tehnud töödä
keri ne lõŋŋad kerälle
too meille tullessasi
tee meillä õllessasi
meill on piirad peio tehtod
niied ämmä nikerdetod
suga äiä soorideto
kui'd õle hella enne tehnud
vaine enne valmistannud
kui õle valmis õle vajagi

pruut viivib ike veel . neio poolised kaasa-naised laulavad edesi

emma tõhi teille tulla
teill on isa pitkä händä
peksab piitsalla peretä
teill on emä rauda käpä
kisub roobita süsiä
teie na'od narmasjalad
pühkväd luuvata põrmandad


peig-me kaasiked ja kaasa-naised laulavad

älä kurda älä karda
erä sureb ämmä kurja
küdi lähäb külä-vä'iksä
nado vi'asse mehelle
siis jääd hellaga elämmä
marjaga maja pidämä

pruudille lauleti kõik pulmalised ühess

neitsikeine neitsiäni
nuta nutuksed kodoje
itkemed isa majassa
kui ed nuta mennessäsi
küllä-p nutad õllessasi


mõrsija nutab

ärä pian mina menemä
asemegi annan muille
paigad tõisille tõutan
karja annan karu käde
põllud põtra pööritellä
aro-maad jänäste joossa
oi kääd minu kälised
sõrmed mu sõsarukeised
laska käiä kaksi kätä
kaksi kätä kümme küüntä
veerdä viisi sõrmekeista
kää tõtu käidänessi
sõrme tõtu sõidanessi
ei isa ivie tõtu
ei venna veiste tõtu
ehk õles isa ilmi rikas
veli Kuramaa kuningas
ei tule minu tu'esta
ei assu hane avista
ehk õles ürjell üksi lehmä
kaasalla kanada kaksi
küll tuleb minu tu'esta
veereb värvu vaagenaje
kargab kana katelaje


peig-me poolised

älä itke neitsikeine
sõisa servi peio poolle
ei sinu vi'a veski'estä
käänetä käsi kivestä
küll õli vilja velje'ellä
hiired upusid herne salve
kassid kadosid kaura salve


pruudi emälle lauleti kõik pulmalised ja lapulised ühess

kui'd sinä eite enne ed nuta
nutad homme hommigulla
lähäd aita katsomaje
ait one harva riiestesta
nurka kirstosta tühüjä
siis tuleb tütär meelesi
veel pidid tütärdä pidämä
kui'd sinä eite enne ed nuta
nutad homme õhtu'enna
lähäd kalja laskemaje
kalja astij hauguteleb
enne minud veellä pi'eti
nüüd mnä kuivilla kobisen
siis tuleb tütär meelesi


emä vasta

küll õli vaide naisukeised
küll õli hale andessani
paha õli väljä pannessani
ken nüüd peseb eide põugu
uhub eide uuved särgid
pere riided pehmiteleb
udu se uhub uuved särgid
kaste kannab kuivama
halla aialle asutab


järäll tulev laul sai neiolle lauldu kui tämä pruut õli . muidugi tegiväd sedä kaasigud , ke pruudille aviss pulmide vasto valmistammass käisiväd

kui kasvid sina kodona
kodona sina maksid kulla
isa õuvessa hõbeda
õlid kui muna murula
käisid kui kera kelolla
kui se õuna päällä õuve
kui se sibul päällä silla
nüüd saad tõiseje taloje
pere'eje voera'aje
taluse paha tabaje
saad nädälä õllenesta
kuu kauva kulunesta
siis ed maksa maasta rooja
õle kõrt ei õuve pääldä
pohukeist ei põrmandalda
ed maksa sedagi maada
mie one alla jalgudella
ed maksa sedagi vetä
mi one seessä leibidella
hoorad kuuled hommigulla
pordud kuuled puhtealla
litsed liia valgella
seni kurjad kuulemata
kui one kuke laulamata
kui saab kuke laulanesta
siis sull kurjad kukutassa
meele pahad pakutassa
sõnad halvad annetassa


neio poolised

kui sina lähäd kodonda
veered venna põrmandulda
jäeväd nurgad nutamaje
peŋŋid silmi pühkümäie
ahjoke aga halatsemma


pruut istub isa sülless ning ootab , kõõs tämädä sääld tulla toomaje . peig-me poolised laulajad laulavad peig-mehelle

mdä sa veedäd velvüdeni
piad kauva kallistasi
külä külmissä tubissa
kõledissa kammerissa
hari kinni haka kaula
kui susi si'a lihalle
karu tõuras karjueie

sene päälle tuleb peig-mes kisub pruudi isa kaisust ja kannab vankrille . sene hobose looka , kuss pruut pääll issub , siuta paar kindad . ke rutemb looga peig-me kodo maha saab , selle saavad kindad , aga et kindad tõisille eväd saisess , siub pruudi sõitaja looga kõvast päälle , hovost resti rakendade .

peig-me kodo saamine

   peig-me kodo saadess laulab sae .

peig-me poolised

jo tuleb tulendeleb
peiokeine poisikeine
eile läksid kui isändä
tänä tuled kui kuninga
tood emändä tullessasi
varda lööjä varjassasi
jumal teäneb vai eb teädä
ehk tood eidelle emändä
haudujalle haugutaja
ehk toob puud tullessasa
kaikad kahessa kä'essä
miŋgä lõhub ämmä lõuvad
na'o valge pää vanutab
kü'ü külje luud tümmitäb


neio poolised

neitsikeine neitsiäni
parembi küdie küllä
kui one nadoje nalja
küdi meneb kündämäie
äiä poig ä'estämäie
nado naksutab tuvassa
haljastelleb hamba'aida
ehk siin küllä kiidetässe
ja siis hulka oodetasse
küll on küllä hoidijuda
vara koko kõrjajuida
küdi issub küllä päälla
nado nauri kooba päälla
äi on salvu serva päälla
ämm jo kulbi varre päälla


peig-me poold

jookse eite jõuva eite
käi eite kärme'estä
too kambrist vana kasuka
kuhu toomi tõssetasse
nüüd tõin eidelle esigu
haudujalle asteliku
toojalle tule puhuja


nüüd tuleb peig-mes ning tõstab pruudi vankrild maha ühe kasuka päälle , joda peig-me vanemad see tarvis sinne tooned . kasuka päälle jätäb pruut paari suke .

neio poold

tere liŋgud tere laŋŋud
tere peerud tere parred
tere uuved ukse piidad
vastatsed vävi veräväd
ämmäkene äiäkene
mis te kauva katseleta
ulu aiga ooteleta
kas te säetä säerianna
vai tasuta tallajanna


peig-me emä

joba eit one säädänd sääred
hauduja tasonud tallad
peiokeine poisikeine
kas tõid õuve hoidijada
veräväie vardijada
karja aia kaitsiada


minia

jumal hoia teie õuve
Maarja kaitse teie karja
looja varjako veräväd


pulma rahvass astuvad tuba , kuss varsi see päälle panna minijalle latu pähä . neio poolisite lauladess

isa-mes ilusikeine
peio poiss punasikeine
saja küll vanemb kulda saksa
päestägä sõsar sõvasta
vaine vaŋŋi riietesta
mo õ'e õlad va'ovad
pihad peened pakatavad


peig-me poolised

nüüd panna igi linalle
higi latu pää la'elle
hendasa vanendamaje
igädä lühendämäie
päädä hallie ajama


  kui kutsuti ämm tano panema minijalle , tõise-pooll lauda siis noor paar istuss , ja ämm tuli siis , võtas tano ja pani tano pähä ja siis lei minialle plaks veel sedäse vasta põske et :

unesta uni
mälestä mäŋg
pia noor mees meeless

: veel ütel taga-järgi .


panimed

   aig one söömäje asuda . perä nooriku jagab panimed , kuss juuress noorigu kaasigud laulivad

eta teeä meie mehed
kuss ne käiväd kaasa-naised
kas onvad punassa käined
kõlla heinissä kõnelled
maranassa matka'anned
neido käis pune puessa
siidi lõŋgude pesässä
see one kõrjand kõlle õksad
maiastand marana juured


panime saajad laulavad

hü'äd vööd hü'äd panimed
ladusammad lapse lahjad
õle terve tehtudasi
vaine vaiva nähtudasi
vöö sai lu'etajalle
põlle paula laulajalle
pani lapse hoidijalle


aseme tegemine

   aig one magama mennä . noorigu kaasigud lähväd noore paarille asend tegemä , kuss juuress isi laulavad . peio poiss annab sell aig oma henesa tehtost kibesest olut ja viina .

lähmmä säŋgi katsomaje
kas one mullu tehtu säŋgi
tuna mullu toodu lauvad
kas on sammas sammeldanud
kõrja laud one kõmmeldanud
peiokene poisikene
vävikene veigokene
kui ed õle tehnud heinusida
noore noorigu magada
en pane palakujani
teie pitkille õlille
kõverille kõlkajalle


see päälle asuta magamma . muud rahvas muidugi õlgidella põrmandalla .


pulmaliste heratamine

   peig-me poolised

üläs reielle minijad
kälised käsi-kiville
velje-naised ves-ki teelle
lähmä nüüd kana katsumaje
kas one kuke kurja tehend
ümbrigu üläs ajanud
lina põllle liigutannud


hommiku terestab ämm minijada

tere tere minija
maga-kammerist tuldudasi


noorik vasta

... veegu poigas(i)
veegu hendas(i)


peig-me poold kaasa-naised laulid

neitsikeine noorekeine
kui tahid taloje tulla
talo-poja poigidelle
õle hommiku usina
enne päivä pääsukeine
älä sinä kuule kuke hääldä
laka-linnu laulamista
löö silmäd Siulikuie
õtsite Õdava päälle
Siulikass minije merki
Õdavass on orja merki
Siulik näidäb selgi'este
Õdav näidäb õigieste
pühü sinä tuba tuiskimata
vie vesi vedelemätä
pane paŋŋed paugumata
siis sinu hüüvetä hü'ästä
hü'ä naise tütärestä
targa naise taimidesta


lahja jagamine

   päiv kadus vanadell magusa jutu vestess , vahete vahell vana märjukeist rüübätess , õige ladusaste . nooremmad viitsivad oma aiga tantsidess ja valtsidess .
   õhta , see õhta nimedeti ja nimeta veel praigagi suure söömä õhtast , perä ildasi voeti käsille lahja jagamine

peig-me poolised

nüüd tuleb rika riisumine
valge vaka vaatamine
ööldie üteldie
räägitie valestetie
ööldi küllä joo õleva
vara paljo vaivavaie
meie neid one ammo valmis
isa-mes saab rihe-suka
seegi suk one suitsetannud
kaasik vöö õtsukeise
seegi niine kildudesta
pilli-puhj saab poole paula
seegi puiesta punutu


neio poolised

kas meill puudub pulmalisi
vai one vaja varrulisi
vai on kaasigud kasinad
et siin laulvad lapulised
kitse karjatsed kõlavad


lapuline

älä pane pahast poisikeine
kogemata johtosin siie
minä-b p-õle peris pulmaline
minä õlen lipu-lapuline
minä hõiskan aia tagand
tooga mulle toomikida
muhedaste mustikida
minä mekin meeldä mööde
katsun kannu ääri mööde


neio poolised (kirsto kandajad)

küll sda kõhta kiideldi
üeldi kuused kulda jooksemaje
tammed metä tilkumaje
eivad jookse kuused kulda
sa'a sara-puud rahada
tuli on lukuta tuvassa
kaju on kaaneta mä'ellä
sigu laut on võtimeta
see on menija mendävän
see kälie käidävän
la küsün kuule'elen
kas on meie kirsto maada
hane riieste aseta
kui õle siina kirsto maada
ümbär hüpitän hobose
tasa ratsu rakendelen
veen mina kuldaise kodoni
taimeni oma taloje


peig-me poolised

linnukeised laŋŋukeised
küll one meie marja maada
meie marja kirsto maada
sedä-p õuveni o'oti
sedä'p verävä valati
muruni muhatellesi
o'oti uuta pühküjädä
seinä ääre siivujada
kava ääre kasijada


ku lahjaid tu'a kilimitull lauvalle , sis noorigu vend põrutab piitsa vasta lauda , hüüdess :
ämm ämm vaka lunastamma

esimise ja tõise küsümise päälle ämm ei tule veel . alles kolmandema hüüde päälle ilmub ämm ja küsüb :
mie vak maksab

noorigu vend vasta :
 viis vana kuus kõva
sada saksa taaldri


sene päälle viskab äm ühe krossi ning jagamine alganeb . esimised saajad onvad muidugi peig-me vanemad , siis vennad ja õed , taga järell muud sugulaised . sedä suurd roemu midä kiŋŋitus neille teeb näitäväd senegä üläs , et maast üläs hüpäväd ning see juures "aitäh" hüüdäväd . peräst lahja jagamiste kutsuta jällä kõiki nime pite lauva juure , kuss neille esite paar napsu viina anneta , aga siis üellä et joojall natukeise siie maksada õlla . 
   viimsed kaks pruuki lahja jagamine ja raha kõrjamine sell viisill one veel praigas siin pruugitavad .
jooja viskab paar kopika ja tahub mennä , kuid tädä ei lassasse üelles se ei tasu veel viimasigi napsu : "ken maksab muud pulma aiga joodud napsid ?" mogomane kaupelemine käib senini , kuni jooja paber raha paneb . 
   raha panemise perä tuleb kinkimine noore paarille . anded onvad muidugi andijade sõisust mööd .
lahja jagamine , raha panemine ning kinkimine votvad aja kääst . on nad mööde on ka hommik kääss . ennamiste pideti pulmad ja pietä praigagi üks päiv pruudi kodo , kakss peio kodo .

lõp

   kodo menness laulavad noorigu õed ja vennad

peiokeine poisikeine
tunsid tuuva mo õdeda
 tunsid tuuva tunne hoida
tunne targaste elädä
ärä sina lase laste lüüjä
sulase suu avada
päivilisi päälle käiä
õle aiasta eessä
vahe uksesta vahella
sõisa eessä kui se seinä
raiu vasta kui se rauda
õpeta ise iluste
ärä lööne ühestä süüstä
ärä toisesta tõrele
ärä kopa kolmandesta
kui teeneb pali pahada
hulga hukaneb munia
kaotab kana pesiä
kuke puust tee kuodikene
vahteraine varrekene
õle kõrrest õrrekene
mene siis naista naljatamma
õpetamma mo õdeda


senegä lõpeb pulm

  

viited

  
Posted by at
Labels:

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)