suve hari

tänä-vo suvi saab harjalle 2014.a 6.k 21.p 13:51.
kõhe on jaani-pä , Risti-keriko Ristija Hannesse päiv ning Maa-usulisi Leedo pühä .

    Alu-Tagand mogomast taba p-õle teedä. leedu-tuld on tehtü rannall  ja lääne-saarill . laasitu puu pandi püstü kõrgemmalle  kõhalle  vai rannalle  . latva jäeti pisut lehti . puu ümber laoti kadaka õksi ja muud . mõni kõrd pandi üläs puu õtsa tõrva tünn . nin-ta leedu-puu tehti mai-puu ehk elo-puu sarnatsest . leedu-tuli ans vilja-õnne ning kala-saaki .

jaani , peetri ja heina-maarja tuld on tehtü mõjalgi , pietü pidu , käidü ka saunass  , nagu paljoll  muiell suvisill  pühill  .

Muhuss  on üeldü
    "... 'leet' - ... vahel tehasse leedusid , siis tuli ühna `kirgab ; suurel moal `peetasse koa leedusid ; kui leedul `köidi , siis `pärssisid ( mässisid ) juusskullid `juuste `sisse ; jaani - päeval koguti katagad ümber puu kokku ja pisteti põlema , et lähme 'leeta' tegema (ERA II 30 , 346 -50 Lalli k 1987 R Viidalepp) ; iga küla tegi omale leedu torni ; leedu torn tehasse kadagatest , roigas kesk`paika ja tõrvanõu `otsa ; esiti pannasse pisike torn , see oo kutse torn , pärast pannasse suur leedu torn `lõõmama . "

Viru-Nigula maill üeldi :" jaani liettid polevatta jaani päival [lietti (nim , õsast , omast) , lietti-de (mitom omast) , lietti-si (mitom õsast)] "

Kuussalu Kolga ja Kõnnu rannall õli sõna : " pane kieru kovera ja löä liedu pääle (EKIRJ 1921 , 184 sv)"; sääl üeldi tulest " ledu "
   
    en teeä , kas  sõna tuleb leedu ehk leedi-karva hobosest ning lehmäst , Slaavilaiste 'suve' sõnast 'lieto' , tule-aseme 'lees(i) : leet(tä) : lee' sõnast vai on neill  kõigill  oma  õsa .
   
Lüganusell  on üeldü nin-ta :
    vana jaan möödä , ongi suvi ilu õtsass  . jaan võtab pütü (jago piimä-annist vähämmälle) , jaagup tõise , laurits  lakub pütü põhjad puhtast ja pärtel  laudib laka .
suvi sueb (kodo loomad) ja jaan teeb jalad alle (tugevast) .
kui nääri-kuu on sue , sis  jaani-kuu on külm .
   
Jõhvi Kohtla maild on teedä , et :
    mõistateti vanast õitsitell  , külä-nooride oma-vahelisell  lõke-tulell  , jüri-päiväll  jüri-tuld tehess  , kui ka jaani-tulell  . (ERA ii 177 , 147 (6))

Illuka vallast:
    jaani-päiväga tähisteti suvist pööri-päivä ja ühtlasi heinä-töö algust . tuba toodi kaski . sedä tegiväd isegi vanad . (RKM II 380 , 50 (9))
jaani-päiväst hakati heinä tegemä  . kui varane keväd õli  , tehti enne jaani üks  kuhi heinä valmis  . muidu kõhe peräst jaani-päivä õli  heinä-töö algus . (RKM II 142 , 395 (12))
jaani-lau-pa õhta tegi peress  iga-üks  omalle  viha ja ehtis kõik ilusast lillidega . saunast tulless  visati see viht katusselle  ja siis  oodeti , et kene viha tuul  kõige enne maha ajab , see sureb kõige enne . (ERA II 125 , 252 (62))
   
Iisaku maild :
    jaani-öösell  leigetasse tõiste ruki-põlduje pääld ruki-kõrt , täheks : et neill  vili aidast ei lõpeses . sell samall  öösell  kõrjetasse kastet roho pääld nartsudega ja vääneta siis pudelie sise , midä loomidelle  , kui midägi tõbe on , sise anneta ja ka kõik elo üles-pidamine see-läbi kõrrass  on . (H III 1 , 544 (5))
mi enne jaani ühe parmu tapad , sene asemelle  kasvab üheksä , mi peräst jaani ühe tapad , – üheksä kaob ise . (RKM II 61 , 556 (271))