põtra

nüüd neli-pü lau-pa midä õli , minu poig trullis õtra seemet . päiv õli joo looja menemäss , veel ike päivä näytäs , aga hakas joo looja menemä . ja põtrad tulivad vasikuijega , vasikad õlid noored , tulivad siie naabur-me karja-maalle , --- . ja sell-õli kõrge aid . see tegi kõrge aia , et hobone ei menis üle . a nüüd vanad põtrad said üle , a vasikad ei saand üle . poig kuuleb et mühib , ei ammu aga mühib : "mmhühh, mmhühh". vasikad jooksid ninda-kauva kui said meie heina-male , meill õli madalamb aid , sääld vasikas hüpäs üle . --- tämä on tige siis-ku vasikad on , tuleb inimise kallalle kaa . esimise jalaga lööb inimise surnest kõhe kui ligi saab .
    ühe-kõrra minä läksin ühe järelle , midä õli vigäsest lastud . südäme soonidest õli läbi läind , ajas verist vahtu suust ärä . --- mull ei õld õiget püssy kaa . läksin sene vigäse põtra järelle . läks sinne kuuse närede vahelle , hakas sinne vatsuli maha . laane püüd need vilistasid . minä hakasin neid püüsi vahtima , põtra ajas need üles kui vatsuli hakas . minä nägin et midä loom see sääll on , johtus meelle et põtr ike ongi . silmäd punkiss pääss . vahtis minuda , viis-tõist samu õli maad . tuisi sõisama ja hakas menemäje , kolme samu pääld läks möödä , karvad tolmasid üle minu pää, karv õli tämäll joo lahti . läks siis tagasi neid jälgi möödä , kust este sinne metsä sise tuli . ühe veeränd virstä läks edesi , siis viskäs külite maha ja magas sene öö sääll . tämäll õli valu küljess .


1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a