ranna-Rootsi ja ÕjaMaa sõno

arvatussed

õiget kostust näed, ku hiire sõna päälle ajad.

ait; häuter; hautär, höutär, höytär; agär; aff; ai, aina, nai; aina; aiti, aitä; akk; halep; halpat; ammet, ammbet, ambäit; ap(p)sat, apsad, appsot, appsett; aṣin, āṣ’n, aṣṣin; aro, äro; arot; hatt; aur; aur-maṣen; ēs, ēhl; äksnas; hala; hark; hass; sauþr; audot; auskar, hauskar; hūr; hilpat; hirmus; holm; holm, holma; oi; holka; hott; äbe; häta; häisk, häiskat; huti; il; jaam; jams; iåra; iulk; julle; jung; kāk; kāṭ; kabe; hagri; kaik; kai; kaim(os), käim(os); kajo; kals, kalts, kalso; kamand; kapp; karbûsa, karbωs; karbús, kárbus; káḍin; karäl; kare; karik; karkk; karrk; karp(p), karrp; tufol, tofol, tiffäl, kadf’l, kaḍf’l, kartåflo; karos; kásak; kásarm; kástrol(l), kástron; kask; kaso; kanes; kēr se; känat; käpp; käris; kärest; käss; kipet; kipo; kita; kitåt; kīk, kīko; kīl; kīsk; kiltor, kilter; kilo, kila; kimp, kimmp; kink; kirk; kiōks; kiūn; kiūnota; kiōsot; kḷaff; kḷäit; klıb̌ω; klomp; klωt; kånks; kånn; skratt; kresla; grisk, krīsk; gråff, kråff; krún; kubias, kubius; kullerkopp, kollärkopp, kuldorkopp; kulp; korat; kurn; käpp; kärbis; kukk; kilmǝt; keer; lād, lāta; loka; lŏga; laot (nēr); laialt; bleka; bḷåks; lang; laso; latt, lattär; latter; lattron; lāḷ; löol; laves, laos, lās; læı̯gær; læṉsman, leṉsman; lätt, lett; lipa; liblar; līke; līkva-äle, līkväre-äle; līkvärt; līst; bliso, blisu; līm; limpoḷ; lint; lito; litto; lits; lådi, låde; låiko; lōk; lōm; lōtos; lōtsk, losk; hlåps; låra; logo; kḷokst; lurios; lots, lutts, lotts; λlæk̲; lǟts; lēpar; flift, fliht; lipsik; maiat; mago; mai̯a; mai, mäi, māe; malk; matt; mäịstor, maịstor, mäister; mätsnikk; måkk; måld; mōd, mōḍ; mór; mor; muta, måta, moda; muto-; mohk; mulld; múndor, móndor; mostlas, mostlane, mostlain; moịso, muso, mosi; mutt; moidogist; mädo, mödo, mäto; måisnik(k); mörr; moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok; mire; mits; nābär; narets, naurets; nārits; laskar-syl; nast; naba; natt; näkrut, ni-krūt; nīske; nillp; nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk; nåḷk; nålk; nōl; nōrik, nōrek; nåret; norsh; nåset; nåịts(e)-nåịts(e); snugg, snωg; noi; norr; nurk, nork, nårk, nörk; nūsk; nuriat, norot; åmete; bå̄k; pade; patin; patrik; padrik; pagan; pai; pais; paj(a); paini̯as; balldoriān, balldärian; páleto, pálito; baŋk; parast; parest; paresnik; paṣṣ, päṣṣ, pars; paṭṭ, pārt, partt; parok; báron; pasatske; baskāk; pasom, pasåm, pasm(a); past’l, pass’l; báson; båts; pauk, paok; pältik, päldik(o); spänne; päre; pito; pido; pīl; bita; pīts; pikko; pilp; pine; pinn; pint; pinnsak; pirak; birn, pirn; pírok; piste; piuks, fiuks; bḷank(or); pḷīt, plīt, plitt; plōs, plūs; bude; bårk, porkān, bårkoaḷ; påre; pors; påst, påsst; brād; prāk, brāk; praht, prahka; präi; prúsak; bränn-ikk; prige, priki, prugi; puto, puti, pote; pullk, pollk; porak; puro, pöro, poro; pusa; poskar; poịss, poss, puss; potk; butk; pōd; bokk; päkk; bäss; bässe, bäs; päll; bēning, bining, bēneng; pīt; bīla; rava; raip; räip; raisk; ranits; rant; rappot; raspoḷ; ränt; rīmær, rimėr; rīvol, rīol; rīv; riso; råkk; rånet; trunt; ról, rω̄l; rω̄l, roul; rōm; råppat; rot̠; rūp, rupp; strämg, sträŋg; sakk, sahk; safor, saffär; sai; sajjo; sakkot; saịll; saịllet; sama-gåinn; sante-maṭṭ; sidilk, sitilk, sedälk; sägamäste; seila; säll; sälts; säls; sells; semlak; seppal, säppäl; sibe; sīpaḷ, sīpäḷ, sīpoḷ; sigor, sigör; sift, sikt, siht; sībor, sībol, sīvol, sīver; sīl, ṣīl; sil(l)m; Simon; sirp; sisalik; sisa-likko; sits; såkkot; siåḷa; siåḷk, såḷkk; såḷḷk; siåna; sōn; såpp; sokas; soka; suko, soko, sogo; änt suko; siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse; soli, soịle; sulp; sómaḍant; siutste; sälk; säbor, söber, söbär; toar; tafft; talet; talitai̯a, talitei̯a, taletai̯a; tale-tale, taill-taill, talle-talle; tams; tano; tåra; tasa!; tas’n, tasnas; tass; tattar; tädor; taip; täib; tīno, tīnos-lānd, tīnemā, dessatīn, täsotīn; tīskoṣ; tiks, täks; till; tilk; tillp; timp; tint; tips; tirts; dīslar, disslar; titt; titte; dåks, tåks; tåla; tåḷk; tåll; dånks; tont; tårp; tåro; tåsin; tossa; trafter; traksar, träksar; trakslar, sträkslar, träks’l, traks’l; träller; träpp; trikkoḷ; tripp; trits, tritso; tråpp; tromp; dude; doi; tωps; tosso; tшṯ; tūḷ, tȫḷ; tūst; täpp, tapp; tärke; täbe; täld, tälld, tölld, täll, tällt; töuk; däkaṭ, dukaṭ, tukkaṭ, täkat, täkkart; faimar; vīkar; vīk; viks; fint; virn; viss(e)-viss(e); voinser; vänt;

pane Eesti sõna randa-Rootsi keele

kinnitusnõel; kaer; kaev; hüüdma, karjuma; metsane küngas, (metsaga kaetud) saareke, kitkumata või lõikamata osa põllust; kaltsunutsak, heinatuust, vilets sukk, sukalaba, mis pandi jalga, kui toas käidi jalanõudeta; naaskel; ema; naine; kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar; valge laik; valgete laikudega; naeltega puutald jääl käimiseks; mänguasi; tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid; „Simon Sällest“ (laulumäng); lühike ja paks ese, kohmard, käpard; rool (laeval); isane lammas, jäär; kapuuts; purjetama; veel kasvavale puule kirvega löödud märk; peenike latt rehetoa palkidel; kõht (naljatlevalt); võsamets, soomaa; Hoffmanni tilgad; poekleit, põll; (viljavihke) rabama; konn; aitama; virn, hunnik, kuhi; aur, aurukatel; kalakajakas; hark, ahjuhark; ilus, kena; troska, kattega vanker; räimest natuke suurem kala, (meri)tint [?]; kase ja lepa pahk; hoop, löök; klahv; trallitama, laulda ümisema; sindel, katuselaast; väike küna, puuküna sigade söötmiseks; luts; (välja) kannatama, taluma; mutt (loom); kandekott; naiste peakate; tiisikus; hiir; pink; putukate parv; müts; häbi; veelomp; pruudi peaehe; siil; koger; kubjas; haalama, vedama, tõmbama, tirima; metsavaht; veorihm hobuserakmetes; soolvesi; kibe, mõru, valus, katkine koht; jooksja; närukael, alatu inimene, korjus; küünla- v lambitaht; (õlleankru) kork, prunt; ühe pikema küljelauaga puunõu; tosin; muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts; (sigade kutsumise hüüd); konks; vallatalitaja, vallavanem; puskar; peoõhtu; noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord; väljapekstud kaeralibled; ava, kuhu vars, käepide pistetakse; isane lammas, jäär; laid; seltskond; auk soodi kinnitamiseks; räim; uisk; võõrastemaja, paremat sorti kõrts; aitäh; ogalik; kasakas; ront, nott; lirva, libu; pauk; õhuke puuvillane kangas; kalakahv; latter; improviseeritud sõim talvel; trikkel; räpane, ropp, hooletusse jäetud; vihastama, ärritama, pahandama; poesell; muidugi, mõistagi; loriseja, lobiseja, lorisema; munder; külimit; kali; pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval; part; kark, tugikepp; pillirootutt, villatups, -tutt; vehmer; võrgumaja rannas; neitsinahk; sedelgas, väike padi hobuse seljal; virisema, töinama; mossitama; toru, renn; jooksma, minema tormama; raputama; püülijahu; raspel, jäme viil; ranits, seljapaun; piimapütt; villatükk; pööning peenematel majadel; (maha) rebima, tõmbama; nimekaim; lohakas, hooletu; rahatu; raasukesed, tükikesed; trump; hulkuma; ilves; (nt müügiks kokku pandud) heinapundar; adru; lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks; sedelgas; kriska; (euroopa) naarits; vabaõhupidu; solistama, pladistama, voogama; julla; latern; sirge; pikk ja sihvakas; pasun, puhkpill; kroon, kukehari; sookail, porss; alustass, tass; (naljatlevalt) huul, suu; sulp; kullerkupp; lüht; kaerapööris, humalakäbi; prügi, jäätmed; näppama, varastama; suurem sirge nuga, puss; trepp, purre; piuksuma, viiksuma, kriuksuma, krigisema; urisema, virisema, vinguma; lensman; (naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga; postijaam; nüri, tömp; hass; sisalik; tegevuseta ringi hulkuma, suure puunuiaga lööma; lõpuks, ometi; seltskond; hülgeküttide meeskond; maskis ja kostüümis poiss, kes käis 9. nov õhtul ande kogumas ja lugemist kontrollimas; silmus, aas, narmas; perekond, majapidamine, talu; hobusekabi; viks; mõdu; seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant; prussakas; kiin (putukas); lai, laiali puistatud; liha keeduleem; lükkama, tõukama, müksama; piparkook; nugis, nirk; vint; nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus, vedelikuga solgerdama; hea; sõnakuulelik; röhkima; amet, töö, tegevus; eesel; viiger; niiske; veealune kari, neem; ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal; piits; ennast keerama; imik, nukk; kummitus, kurat; (meri)tint; (lehmade kutsumishüüd); sõber; suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug; nisuleib; toll (pikkusühik); parukas (eelkõige pikkade juuste kohta); ader; ablas; peotäis, salk, tutt, punt, sületäis; (lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat, sõudepaat 1–3 inimesele; (tallede meelitamise hüüd); kartul; loomade ülesostja, parisnik; kohver; hõiskama; ära eksima, eksiteele sattuma; lobjakas, lumelörts, kotinurk; külakiik, pöörkiik, ripphäll; kergemeelne naine, lirva; silmus selise otsas; loomasõnniku kamakas, klomp; luupainaja; loba, lobisema; rool (laeval); liikuva osaga viljapeksuriist; käpp; praad, pannil praadima; kardin; puud; paitama, silitama; poisinolk, jultunud mees v poiss; vägivalla tarvitaja, väljapressija; karusnahk, kasukas; ulguma, karjuma, huikama; omakasvatatud tubakas, pinutagune; mantel; rumal jutt; viuhti, ühe jutiga; kurd, viir, (mere)laht; mõisavalitseja; lootus; käskima, käsutama, kamandama; malakas, teivas; riiv (sulgemisvahend), riiv (köögiriist); kalts; liik, selts; ühing, selts; seltskond; sahver; laat; turg; (tavaliselt vitstest) väike rüsa; teder, metsis; lääts; veisenahakiini vastne; ronima; hauskar; tihe soine noor mets; petis, vigurivänt; suudlus; sõnnik, väljaheide; rohi erinevate sisehaiguste vastu; raudplaadiga pliit; pliidi raudplaat; inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist; armulauakarikas; lamedapõhjaline paat; hobuste haigus; mees, kes lonkab; kõmp; part, metspart; jäätmed; ahv; jääpurikas; jääsupp, lobjakas; tugev löök; (metsa)siht, piir metsas; kamakas, tomp, ront, lühike puunott, lihtne puuking; (vasest) kastrul; sirp; hirmus; kukkuma; hurt; (leebe vandesõna); hunnik; tilk, eriti viimased tilgad lüpsmisel; küür; kimp, punt, küür, kühm, täbar olukord, hädaoht; äär, serv, õmmeldud jalatsiäär; kerjama, teiste kulul elama, kontvõõraks käima, söögiajal pealt vahtima; lina- v takutuust, -salk; punasega ääristatud must kapuuts; häda, hädaoht; vait!; nahatäis, peks; (kingsepa)liist; kiisk; loksuma (kana), luksuma; mustlane; tilkuma; logard, looder, praht, rämps; sibul; mood, viis; meister; väiksem jooginõu; kergete tippivate sammudega kõndima; jalatald; liiderlik naine; lohakas ja räpane naine; köie ots, võrgu nurga-aas, õngelips; pluus; kostitamine ostu puhul; mõistus, aru, arv; arvutamine, arvestus; leping; pintsak, jakk; kergelt kiskuma, rebima; tiin; heli; hääl; paras, piisav; kartuleid muldama; kari, kariloomad, salk, rahvahulk; look hobuse rakendamisel; aurumasin; võre, trellid; väike kolmekandiline rüsa, millega kalastatakse ojades; mõrvar; aru saama; järele mõtlema; arvama; kasarm; vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt; puhang; trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama; huuli lakkuma, keelt limpsama; söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel; kükitama; karp, toos, laegas, pütt; hui; miski suur; kirka; naba (kehaosa); riiul; (hobuse kutsumise hüüd); nekrut; (euroopa) naarits, tuhkur; renn, soon plangus; planku soont tegema; leivakott, toidukorv; porgand; majavaim, -haldjas; lugu, jutustus; tähelepanuväärne juhtum; laul, luuletus; (talli)latter; kärbis; (sõimusõna); väikelaps; post, tulp; Fucus; narrima, tögama, kiusama, tüli norima; tökat, kasetõrv; tugevdav põiklaud paadi keskel; nelja tipuga saiake; koos, segatud; (kinni) püüdma (kala); peenem, tavaliselt poest ostetud kaelarätt; sall; (püksi)traksid; noor äsja abiellunud, veel lasteta naine; vall maapinnal või rannal, kõvaks muutunud muld; tatar; midagi vastu tahtmist või keelitades peale suruma; praht, koli; palderjanitilgad; sarvkiil hobusekabjas, päkk; täpp, väike plekk; vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada; põll; rendimaks; meduus, millimallikas; hiir; sigur; pruunvetikas; mängija, pillitaja; sigadele keedetav jahu ja vee segu, supp, kört; Vene pikkusmõõt; kustuma; neitsinahk; tobu, loll, narr, kloun; (meri)tint, tint (kirjutamiseks); ahjuklapp, siiber; tanu, abielunaise peakate, piduliku riietusega juustes kantav lehv; võllas; pulk, tikk, puupunn; konts; jagelema, virisema; keelama; lööma, koputama; lihaga küpsetatud leib; tiksuma; kepp; pirn; (halvustavalt) pere noorim laps; kuur, barakk; sirvilauad; tisler; kergem haigus; nurk; naaber; kilu; lint, pael (kaunistuseks); kitsas väike laht; lõngavihi osa, 60 haspliringitäit; tilk, tilkuma; haiglane, põdur, vaevatud; parun; vuntsid; võrgukäba; (ära) määrima; maakaart, postkaart, mängukaart; ema; naine, abikaasa; moor; kaevuvinn; ümmargustest kividest võlviga ahi; käimla; hautama; tuulama; kaigas, vai; kott; pastel; kaltsakas; pätt; üsna, päris; terav ots, tipp; mustus, jäätmed; kaan; sisalik; kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu; tugi, tugipuu; hobuste ja kariloomadega kaubitsema; puust kera v silinder; kink, kõrgendik, jõuluvana, jõulukinkide andja; rääkima; lobisema; hütt, maja; mitte sugugi; kulp; vänt; külaline; abielu kaudu sugulane; vana jõuetu mees; puuk; kelm, petis; lamedapõhjaline paat; piiksuma, piuksuma; vinguma; halisema; poelett; nui; mõisaomanik; krohv; külavanem, külakubjas; aken; ava; tõmbeava, suitsuauk; kresla; kamraad; sõber; hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid;