Nganassani-(N)Eenetse sõno

arvatussed

õiget kostust näed, ku hiire sõna päälle ajad.

ebē; ŋæwejᵊ; ďia; iro; ŋil-; ŋilea; oðo; ńi-; ďiri-, ďire-; jiľe-; ńile-; e, ε̄; ńeb́a; ńemi̮; aniʔe; eke, eki; ńimńe-; ńima-; ńiḿi; eśi; ńíśa; ďesi̮; ďa-sa; jā; ďaa; ďoha-; jaχa-; ďegətə-; ďoha; jaχa; χǝrŋesʔ ŋoďa; χǝrna, χǝrŋeʔ; kai-; χajo-; χaje-; kou-; kaja; χajerᵊʔ; kou; seri; śalᵊ’; kaľiŋ; sea; śíwa; kaibu; śizi, śize; śiďa; śiti; kari, karε; χaľa; koli̮; kuoðeseʔ; kamer; χalḿerᵊ; śāwᵊ; kamu; kada-; χana-; kontu-; kasui; χasujᵊ; kośuo; sebi, šibi; śíb́a; sioðo; sieja; sie; kū-; še, se̮a; śan; si̮li̮; kora; χora; kuru; ko-; χo-; kaja; χajerᵊʔ; kou; kaba; χampa; koŋhu; ka-; χa-; kū-; χira-; χabᵊďo; kuna; χúna; χúrka; kuniə; kuo; kuni; χúʔla-; koha; χawa-; kamagu; kori; χǝŕo; χǝrᵊ; seśi; kasu; kunsə; kota-; χǝbćo-; kǝbtua-; kičežəə; kaziku; χadi; koʔ; kuba; χoba; kuχu; seri; śelᵊ; śaluŋ; ko; χo; küo; kō; χa; kou; śijet; koza; χada; kәtu; lodu; lǝmto; lobe; ləb́a; labaŋ; lǝbćojə; liču; jebcᵊ; labsə; labsǝkǝǝ; lota; lǝbta; lǝχa-; jomća’; ďúm; li̮zi; li; latǝǝ; ńir; mou; muz; midᵊ; mitǝ; mańaʔ; mańi’; mi̮ŋ; mī; moď; mǝń; mǝnǝ; ḿi’-; mi̮n-; mē, mī; ḿeje; meai; mīʔ; mi; mā; mona; mǝnu; morga; mǝraŋka; muri̮ŋga; moðeiʔ-, morei-; mərᵊda-; marúʔá-; moðeiʔ-, morei-; mərᵊda-; marúʔá-; ḿet; masu-; masə-; mi-; ḿiʔ-; mi(d)-; nado; ne; ńe; ni̮; nariŋa-; nadᵊm; noudiʔ-, noudir-; noddo-; ńaᵊlǝ-; ńaltamiʔe-; -ne; ńiʔ; ńum; ńim; ńi; ńancǝ-; ńəndetə-; noχa; num; nūm; ńoda-; bǝʔ; waʔ; baʔ; ina; ńińeka, ńeka; ńenne; ṕewᵊ; paľe-; poze; pəľᵊʔ; pu(ŋ)-; pe’-; χuan-; poggo; paŋkᵊ; χoŋkə; pari; paŕa’, paŕe’; χori̮; pεʔ; ṕa-; χiai; pe̮d; pere; ṕi; ṕeľa; χeli̮ǝ; fideŋe-; ṕiďel-; fedeʔá-; pida-; ṕíľuʔ-; χiliʔ-; pεj; ṕe’; χjaŋ; pizi; ṕiďa; χi̮ti̮; pu; pæ; χualǝ; pize, pizi; ṕirća; peiza; pæwᵊďa; χoimǝgǝ; pǝŋkəl-; χon-; pǝre’; pudᵊ; ṕa, pe̮; χuā; χejbi̮; fuase, fosē; púliᵊ; fuegai; paizi; pajᵊdiᵊ; χotuo; tae-, toe-; tæwa-; ťūʔa-; sāre; saŕo; sorua; tali-; taľe-; tolar-; ago; tarka; seďeo; sete; seu; śíʔwᵊ; śaibə; śelǝ-; sei; sæwᵊ; śäime; toďi; tannaŋ; taďu; tansu; tānts; ťiʔ; to; túrku; tí(n); te’; taŋ; simī; śurᵊmpǝ-; to; čuo; so; śo; turo, tudo; tuta; tō; tə’, ta’; təŋə; ťí-; tiaji; tōpsa; sεj; śejᵊ; sǝǝ; tīe, ťibe; ťíb́a; ťīmi; śa; śij; ťī; ťí; təńa’; təńadᵊ; takaʔ; tania; tandaŋ; tanne; tehone; ťaχǝnə; taka; takana; tujoʔ-; tadduʔabo; tanǝʔ-; tǝpǝr-; tasᵊ; tēŋ; čiki; ťikiᵊ; ťǝm; ti̮ḿinia; tone; takiᵊ; tǝndǝ; tamni̮; ta-; tǝtu-; taru-; taroʔ-; tora-; to-; tui-; tu; tui; tudu-; tumtǝ-; to; čuo; čiji; ťiwakᵊ; čeińďe; čiji; ťiwakᵊ; čeińďe; ďi; jib́a; ďimi; ŋoχəl-; ŋū-; ŋuľiʔ; bag; waŋkᵊ; bǝŋkǝ; bǝŋgüʔtüo; wərŋe; bazi; waďiśejᵊ; bǝžiǝ; ƅ́aśi; jeśa; basa; wātāś; bi(z); jiʔ; bi̮ʔ; biu; júʔ; bīʔ; bī; jijᵊ; biŋi; weďeʔ-; ńej; ńí; ŋiǝďe; eba; ŋæwa; ŋoibuo; no; ńo; ŋua; ńi’; ńi;

pane Eesti sõna Neenetse keele

sisalik, madu; hõõguv süsi; veeputukas (Hydrous diceus); kõne- ja maitsmiselund; mätas; ujuma; küpsema (marjade kohta); kaselt tohtu koorima; vasak; see (siin); pesa; süld; külastama, jälitama, järgi vaatama, uurima; tuli, leek; poolik, tükk, osa; nülgima; all olev; varastama; suvi; kummardama, palvetama; kask; rihm, vöö; kadakamarjad; kõikuma, õõtsuma; leidma; mehe noorem vend, naise noorem vend, mehe või naise vanema venna poeg, võõraspoeg, kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased; paks, tihe; lapik, lame; silm; nuga; kõõlus; seitse; too; jahu, jahusupp; kes, milline; küüs, küünis; päike, selge, päikesepaisteline; hirmul olema, hirmu tundma; peaehte (metall)toruke, puusäsi; kaaren; jõgi; käämer, oherdi, puur; imema; alustama; püss; murdma; andma, müüma; noolima; väliskülg; kandma, (ära) viima; (puu, tee) haru; meie (mitm); lähenedes liikuma, saabuma, pärale v kätte jõudma; isa; sööma, neelama; kuiv, veevaene; tuttav olema, ära tundma; taga, eemal, varem; aed, aedik; kivi; klaas(pudel), portselan; mägi; polaarrebane; paju sisekoor; jalaga tõukama v lööma; käsitsi võitlema, maadlema; täitsa, väga, terve, kogu; peale; (nahka) pehmendama; madal, tasane maa; minia; surema; põlv (kehaosa); surnukeha; aer, mõla; auk; kõrge, pikk; uks, ukseava; istuma (sõiduvahendis); kaenal; neelama; naisisik, abielunaine; sinna; (linnu)sulg, tiib; kurk, söögitoru, (pudeli) kael, (jõe)suu, hääl; murdma; (eitustegusõna tüvi); tatt; nahk; midagi söödavat, kraam; väimees, noorema õe mees; ujupõis; laine; häll; mitu, mõni; kaks; nülgima, tükeldama; jälitama; soomus; ujuma; madal; vanem vend, isa noorem vend; jooksma; elama; jääma; too, see; järv; tulema, saabuma, järele jõudma, tooma, viima; raud, metall, raha; vihm, sadu; aju; maks; luu; pea; sealt; nõrk lumesadu; kõrv; kogu, terve, võrdselt, ühtlaselt, paariline, paaris; meie (kaks); vares; kukkuma; rabamurakas; kämmal; käepide, sang, vars; kümme; labidas, kühvel; sookurg; pime, pimedus; kala; mehe vennanaine, õemees; kus; maha tulema (naha kohta sarvedel); edasi kanduma (tuule v vooluga); taevas, ilm, jumal; ema; põsk; noa pea; punuma, keerutama, palmitsema; liim; kops; kustuma; kaugemalt lähemale toimetama, andma; puu, puit; minema; jalgadel ait, hoiuplatvorm; tallama, sõtkuma; kops; jätma; päike; pesema; süda; nimi; mina; vesi; puu aastaring; isasloom, (põdra)pull; kuusk; kerge; tiib; panema, asetama;

pane Eesti sõna Eenetse keele

kõrv; sina; kivi; järv; puunott, pikali kukkunud puu; suusk; all olev; kes; kandma, (ära) viima; küüs, küünis; põsk; murduma; taga; maadlema; vanem vend; madal; puu, puit; suvi; kask; raud, metall, raha; tiib; andma; nahka töötlema; nimi; kurk, hääl; nuuskama; tiib; pesema; käepide, sang, vars; vasak; noa pea; surema; (eitustegusõna tüvi); põlv (kehaosa); mehe vennanaine; rabamurakas; puukoor; maks; jõgi; see; süda; kerge; murduma; pool, sugulane; vöö, rihm; mis; too; luu; neelama; kuusk; millal; surnukeha; pesa; kops; kõrge; varastama; isasloom, (põdra)pull; seal; isa; merisutt; kaenal; tükeldama; jalgadel ait, hoiuplatvorm; püss; päike; uks, sissekäik; võrk; kops; minema, tulema; tallama, sõtkuma; kala; mina; väljas; aju; kaks; varem; tuli, leek, valgus, välk; ema; vihm, sadu; päike; kustuma; puusüü; jääma; aer; nahk; vesi; sookurg; silm; panema, asetama; kõne- ja maitsmiselund; tasane maa; pea; süld; kaugemalt lähemale toimetama, andma; jooksma; käsi; pime, pimedus; teada saama, ära arvama, ära tundma; minia; seitse; kuiv; laine; liim; elama; kümme; kõõlus; peale; linn, Obi suue; see, too; paks; kämmal; lõpp, tagaots, tipp, hari; urg, jäärak, auk; jahu, tainas; muna; järele jõudma; mehevend, naisevend, õemees; häll; leidma; hirmul olema, hirmu tundma; süsi; labidas; (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis); naisisik, abielunaine;

pane Eesti sõna Nganassan'i keele

pesa; murduma; kops; puu, puit; kui; silm; kustuma; kala; labidas; sinna; päike; meie (mitm); elama; mehe vennanaine; merisutt; nahka töötlema; kivi; kandma, (ära) viima; uks; luu; päike; kümme; vasak; kartma; koobas, urg; suvi; vöö; sina; varastama; imema; taga; kämmal; mis, milline, kes; lõpp, tagaots, tipp, hari; häll; kaenal; andma; küüs; murduma; muldonn; liim; istuma, hobuse selga istuma; palmitsema; rind, piim; väimees, noorema õe mees; puusüü; nahk; jahu; minia; see (lähem) seal; tuli, leek; ära arvama, meenutama; (lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada; laine; linn, Obi suue; kask; kaugemalt lähemale toimetama; nuuskama; maks; minema, tulema; noorim laps; kops; maa; kuiv; (nt kirve) vars, (noa) pea; isasloom, (põdra)pull; sinna; vesi; jääma; kes; kuhu; aer; peale; suusk; pimedus; nimi; tükeldama; järele jõudma; raud, metall, rubla, raha; vanem vend; tiib, sulg; põlv (kehaosa); praht, prügi; noolima; panema, asetama; kõrv; mina; surema; pikali kukkunud puu; naisisik; tema; seitse; neelama; kaks; teie; lumesadu; taga olev, tagakülg; pea; kuu (taevakeha, ajaühik); pool, sugulane; käepide, sang, vars; põsk; soomus; isa; kõne- ja maitsmiselund; all olev; (eitustegusõna tüvi); kusi; süda; kõõlus; aer, mõla; Petromyzon marinus; nüüd; mänd, kuusk; suur; maadlema; tiib; järv; seal; rabamurakas; meie (kaks); süld; kuumus, palavus; puukoor; too, teatud; jalgadel ait, hoiuplatvorm; mis; minema; seal; vihm, sadu; muna; aju, mõistus; ema;