täis äge, täied vennad

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


sie jutt on `täiest jalal (käsil, päevakorral, kehtivusel), igä ühe `kõrvis juo

kui üht isä on siis on `täied `vennad

sie on täis kere miest (~ lehmä = kogukas)

tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä

ing täis sappi

ma õlen tedä mittu päätäit ikkend taga (nuttes igatsema)

(lampjalg) täis jalaalusega ei `kõlba sõduristki

(eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte tie väga sant, ei saa jala täit `sõitada

([hobuse] jala täis [naelu] on kogus, mis on vajalik hobuse ühe jala rautamiseks, 8 naela) mõni võttab jala `täie `naulu, mõni kahe jala `täie

igas jalas käib kaheksa `naula

(ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi

`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist

kasvaja `paisid ja `kasvandusi ihu täis

kõht sein üvä `süömist
`kessel `ninda täis et (naljaks)

`neljatõist `aastaselt õlin jo `täitsä `ketromies (ketraja)

külä on täis `rahvast `ninda et kihiseb (kubisema)

(segane või uimane olema) ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne

`paljass pia, `täitsa `kiilab, `karvaudent ei õle pääs

pae tükkid `tuodi - - `kiiliti (õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima) ja `tauti [seinaalune] täis

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

tahab kuol`meistrist `saada, kui oma kohossed (ülesanded) `vällä `täidäb eks tämä siis saa

`lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost (asendama)

sene (kõrge mütsi) nimi õli `pilve`lõhkuja - - tanu kohostust (funktsioon) `täitäs egä sie‿i õld müts

`naurab tõist inimist ja on `konklikku juttusi täis

täis `konti inimine juo [kõlbab niitma]

(nina) `kuono on `jällä sinine, tuleb kodo `purjes, `kuono täis

kopikas raha egä kõhutäis `süiä ei õle mitte midagi (seda ei loeta võlaks)

mine tuo üks (pihutäis) `koura täis `erneid lisa

`pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis

vesi on vedänd `liiva kravi täis

`kõnnib nenä `nuosis `kuiva `uhkust täis

suu tuli `suolika kust (röhitis) täis

kuusk käbisi täis nõres

ajad nenä täis, õled käppili maas

mudane ja `ruojane tie on, siis kui tuleb külm või `kuivab ära, on `aukusi täis ja könerik (konarlik)

sie `ongi täis must midä kübärä `mustast `üellä

`laamalt `lindusi täis

täis süönd, ei `jaksa `püsti `seisada, on `laatsakalli maas

`kaivas maad, `viskas labida`täie `mulda labida`täie järel

`pruudil õlid `lahja `kirstud (veimekirst) `kraami täis

(esiroe) `lapserue on rohekas must, narts täis `lapse`ruoja

tõi ia `lastilise (laadung) kalu, ia saak, `paadi`täie sai kalu

(kogrits, mürkel) `lehmämokk, päält `kõllane, alt `valge, näppikuid täis, ia `süögisien

pere`naine `limpsis oma kere `enne täis, kui `tõistele `andas

`loksotab `ämbrist vett maha, `ämber on `ninda täis

tämä on `lollakas, ei õle täit `arvu

`veski lõgiseb, ku `täiest käib

ma võttan viel ühe `lõmpsu (suutäis, lonks) lient

sie mies on oma une täieste maganud nüüd on selgest saand unest

suu täie ikke annan sulle mekki aga mitte mao täit

nahatäis sie poiss tegi pahandust nüüd sai mau täie peksa kõhe


Jõhvi


(üpris, lausa, täiesti) ta sai mu kääst elu mau`täiä [peksa]

ega senega saa `rääkida, sie on `ennast täis

`uhke ja iseennast täis (isekas) `tõisest inimisest ei pia pali midagi

üks jalandane [heinu] (sületäis)

eks nied ikke õlegi `täied jalanõud nied `varrastega `tehtud sukkad

`tuigerdas `juua täis (purjus)

tal kalits (püksitasku) raha täis

`kammiga `sueta `juuksi siledäst ehk täid maha

`kammiga `kammita `juuksi siledäst ehk täid maha

`karsindane (kraasitäis villa)

(põhjalikust nahutamisest) `sõimas kere täis ja mene nüüd menema

tal on kivinäri (liivapugu) sies, sie on `liiva täis

on `purjäs täis, siis `kongerdab (tuigerdama)

kukkus `täiäst kõrist `karjuma

`riided on `täitsa käbaras

tagasi tulemise `käigus `tüötasimma [kaevanduses], `täitäsimma `käiku täis

(ühe lamba jagu villa, liha) `lamba täis `villa on `värvitud

lari täis (purjus)

`leivamurikas (leivakäär) `tõises kääs ja `kaljatuap `tõises kääs, `sõisu jalu `piigistasima kered täis

(kala ujupõis) luht eng on kala sies, `luhti täis

`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis

suur tuli lõmiseb `pliita all, tuba `suitsu täis

sai `suured kasud, nüüd on lõõg täis (mõõt täis) ehk ühä`korra

nüüd on lõõr täis (ahnitsemisest)

vahi ku `läigitan (lööma, virutama) ühä `täie, siis tiad

`juvva täis, [mees] muda sies `lääbakile (küliti) maas

ma `lörpsin ka ühä `kausi`täiä

juodik mies magab pia täie

`juvva täis mies piab ennast targast ~ selgest magama

marjalised tulivad korvid pohli täis suud punased


põhja-Iisaku


lakku täis mies akkas inisema (ümisema, jorisema)

äkkiline mägi - - obone viab `täie `jõuga

lakkas kerst `kanga pakkusi täis

on `veidi kebja (poole aruga), aga `täitsa `tohmann ta ei ole

tuba maast `laeni kila täis

püt́t õli liha täis aga säält ei old `kildu `võetud

läks `täisi täis nigu `kossakas (kohevil kana vm), vahi et `tilgub kuhe

`metsa kubinal `sieni täis

(parastavalt) `poisile kulub nahatäis ära

eks ta `vuodis kridu (kiratsema) ja, kögina (kähin, rögin) kuhe tuba täis

`vihmaga läks `karjamaa vett täis, `lehmad `lartsisid tümas

`kange `tuulega kasetohi pialt lipperdusi (riba, lible) täis

`lonksan suu`täiä `piima

`jõude `seisand obune, `lusti täis, vahi et akkab viel `lõhkuma

`lehmi ei tohi `õuve `lassa, õuv kohe lärakille `lehma sitta täis

(vedelat toitu ahnelt sööma) `lärpis nahk täis

`lapsed täis toppitud ramusa `toiduga, paled lödakil (lotakil) `teistel

tied on lödi täis, `kuiva jalaga läbi ei saa

tattilörakaid ninaalune täis

kui sul `lauva taga `lörpimisest ja löristusest isu ükskord täis saab, tule `mulle `õuve appi

`juuva täis, ei tia maast ega `ilmast

lapsed läined keik isasse maast madalast juba kangust täis

(laduma) maatsis angu täie angu täie piale ei mina jõund tallata ega kedagi

(ternes) mal·sivast sai iast kere täis


Vaivaro


(porikärbes) emä `kärbläised `munnid liha täüs

`kärbläisi lükkis `tulla tuba täüs

aga sel `anneti üvä ma täüs peksä

`laiva mäni `tävves `vaardis `kivve

se `lehmä on täis `ilvesse `karva

jovige `marjo on suod täis

kotti `taoti `kaikaga täis

joi kappa täis olut `vällä

`peldo on karu`kaura täis

ikke `koigota ja kegota, `uhkut täis

isalt sain kehiku (mahumõõt) `täie lesemeid

mere`ääri kihas inimisi täis

viel `täiest `naine ei ole, `kihlatu

`laudu on `kiskosi täis old

oligi `vanker `kerrast (ühekorraga, kohe) täis

(sellal kui) kuas tehä `einä, siis on `einämaa `saatusi täis

kubiline (tassitäis)

`verko oli kubinal kalo täis

roho on kulone (kulu täis, kulusegune)

(kuppe täis) kuppuline `asja on täppiline `asja

täis kusipukki

ikke `koigota ja kegota, `uhkud täis

tama on `korkust ja `uhkust täis

`ansi käppä täis (peotäis) `tangu

tuul - - lõi kohe täis vesi`lasti [paadi]