õtsite õtsass õtsimaje

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kaivu `pumpa `kannud (kolb) `onvad raa `õtsass

`aia `õtsile visetu peso `tõmmas pakkase kääs `känkärä

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

`läksin `õtse kõhe, `kõrvale kuhugi ei `kieränd

tie käib kõvera, ei saa `õtse `mennä

tie rada käib `luogeti, ei õle `sirge, ei saa `õtse `mennä

lähän `piirda `õtsimaie, `piira `jahti

(lonkamisest, komistamisest) üks `aige `jalgudega luom ehk inimine käib koga kaga
käib koga kaga, kukkub `õtsite maha nagu vana `kompojalg

kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga

vokki emäpuu (pink) sies on vokkisüda, emäpuul om kruuv `õtsas, saab `tellidä

tüvi `õtsa tuleb `kahle, `latva `õtsa ei tule

`kahled sies `palgi `õtsidel

vahi midä emm (lastel: ema) tieb `kuhja `õtsas

nenä `õtsast tuleb `kõige `ennemitte surm [koerale, karule]

pisikesed `ambad terävad sakkilised `õtsad, nied on `iire`ambad

`lastele sai `üölla, et `iireviu on pisike kramm (lohuke) `lõuva `õtsas

sene eng on `justku `niidi `õtsas

~isä `põtral on `nössid sõra `õtsad

(ivasid välja peksma või poetama) päid ivati, puu labida `õtsaga `riista sies

(juuni) vana jaan `müödä, `ongi suvi ilu `õtsas

jalutsi õts ja `piatsi õts `vuodel

`kalju `rünkad rippusid mõnest kõhast
nii `kõrged, et sai ikke `õtsa `vahtida kõhe (Baikali ääres)

meil õli `reie tua `õtsas kaks `kambri (rehetoa otsa ehitatud kütteta eluruum)

[vundamendi] kraav `täideti praak kividega - - `tauti `kinni `kaŋŋi `õtsaga

(olukorra, seisundi kohta) isä tegi puu`aŋŋu raud `õtsadega, sis õli `kuldane asi, sai `anguda `aŋŋuga õled üless

(katuse unkalaud, kaks ristamisi lauakest unkaaugu ülapoolel, otsad üle katuseharja, sag karukäpa, kullipea vm kujuliseks lõigatud) karukäppäd `onvad `õtsa `lüödud, `muidu tuul kisub `kattust, `kutsuta karu käppidest

(õlgkatuse unkalauad) `kullid tehä karu käppidele üles `õtsa

`õksa `õtsad `tehti teräväst ja `kiskus maad `lõhki küll

niit `panna `pulga `õtsa, siis `kastetasse `ühte`puhku `niiti väe`aaval `rasva `sisse, `tõmmata `välla ja `jälle `kasteta

(põlvekeder) `põlvel ka `keträ (~ rattas), eks `kirves läind `siie `põlve ratta `õtsa

`säärä alumise `õtsa `külles on `keträluu (pahkluu), `ümmärgune luu, sies ja `välläspuol

(kints, reis) kuot on `reieluu õts `põlvest üläs`puole

sie on `kieretud lõng, kaks `õtsa kokko `kieretud

keriku`torni `õtsas on muna ja kukk

rehepeksuvahend, koot `kolkal on vars `õtsas, nui taga

tikkas `kopsib nokkaga, ku `õtsib puu siest `tõukusi ja `ussisi

[pandi] `riide `kormu ikke `riide `kormulle `õtsa ikke `ühte `puhku

õtstakkudest `ketreti kotti`lõime

nüüd on kettidel `kieramised `kratslidega (keti kinnituslüli, pöörel) `õtsas

midä senest `õtsaedisest `ninda `krimpsutad

kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm (kirju peaga loom)

(korts, kurd) `krimpsud `õtsa ies

`tarvis `siia `krundi (ehitusplats) `pääle ehitada maja, maja tehasse jo `krundi `õtsa

(keermelõikur) `kruuvi polt on `õtsast vähä `pienemb

kerikus õlivad `kukrud (korjanduskott), must vars õli taga, pütt `õtsas, kell `küljes

(kalapüügivahend) kulp on `nõnda, et puuvaru `ümber ja võrk `alle, `varras on kesk`paigas, sel on auk `keskel

sääld käib `varras läbi, kulp `õtsas, konn `kulbi sies

`lapse jaust õli `kummitiss (lutt) - - `pandi pudeli `õtsa

(kummist lutt) `lastike `õtsast `anneta `piima `lastele

auk õli `lastikel läbi, `lastike jäme õts `panti `klaasi suu `sisse

`kurgedegä `atral on kureõts, kaks kure `õtsa

eks sie õle sie `naiste kuu `aiguss (kuupuhastus) `jälle, midä igä kuu `õtsas käib

nied piad on `õige `vaised `kõrre `õtsas

(kitiinkestaga putukas) kõva`kuorikku `õtsiti `luomidele rohost

`kärripakku jämeda `õtsa `küljes, `auku `lüödu `üeksa `kärri

puu `süüli `õtsas `käiväd ikke kärissed

läks külä `pääle `küöbakast `õtsima (seksist)

`kahvli laba (kaha), alumine õts, kust `aarad akkavad

`enne tuli `õtsima `võlga, nüüd `anna `lainust

omal leib `õtsas, lähäb külä `lainu `õtsimaie

`kraami on, sis `laiutab (pillama, priiskama), pera `õtsib `lainu

ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu

verävä `kõrva `puudele `raiuti `augud `sisse ja `sinne `lüödi `õtsapitte `laida (aiamulgu sulgemiseks) puud

`tõises `õtsas on vähil lakk (vähi tagakeha)

`ühel `tütrikul õli `langeva (langetõbi), pühäbä kukkus keriku ette `õtseti maha

egä minä `lapse `arvoline õle (lapsearu), et `tasku jättäsin midä te `õtsita

`omme `ongi juo `laupane (laupäevane) päiv, sie on ühe `õtsaga päiv, `tõisel `õtsal enämb tüöd ei `tehtud

`tütrik lähäb mehele, saab `leivä `õtsa (sissetuleku)

`kirjaja sant, `kirjab, käib ühest majast `tõise, `õtsib omale `leivä `raasukest

(lutsukivi) `lesti kived, õhukesed, `miskä `viskab vett müödä
üppäb `siie ja `sinne, a ku ramu saab `õtsa, siis lähäb `põhja

(lindude häälitsemisest) `linnud lidistäväd ja `õtsivad ka omale süä

tõine ei `liiguta `aastas `õtsas jumala sõna (ei loe piiblit)

lina `kuprad `kammitasse `kammiga `õtsast maha

`linnu`leiväl (sammal) on niitvars, punakas ja `õtsas on üks `ainuke terä

(viisunõel) ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe

(lõõsapuu) kaks `lõõsepuud, `tõised `õtsad `aam`palgi pääl, `tõised `ahju `õtse pääl

tahab `kirve `varrele kiil `õtsa lüä, `muidu tuleb `vällä

uss lei `luoka mättä `õtsas

`metsast `õtsiti `õksaga puu, `tehti toroga `lüpsik

mies lähäb naist `õtsima, pruut lüöb tagasi, ei tahagi tädä enämb

sie on taga `aetod poiss, `tütrikud ei jätä maa `allegi tõst, säältki `õtsivad üless

ku perenaist põle majas sis maja ilu õtsas ku peremest põle majas sis maja elo õtsas


Jõhvi


`ennemast kui `ammas tuli suust `vällä, siis viseti `ahju `õtsile, ise `üäldi viel, et kilk, säh luu`ammas (piimahammas), `anna `mulle raud`ammas, siis pidi uus `ammas `kasvama ja kõba

`õtsatumast täis, sie jääb juba `lääbäkali maha

`õtsaedine `kipris

lei `plaksti `õtsa ette

palav igi lei `õtsaette

õles õld `tunnetud inimine aga mene tia kust `ilma `õtsast

tõist `niisikest `jönni (jonnakas) miest annab ikke `õtsida

sai kali `õtsa, `kaljaraba `anti `luomidelle

`keträ luu on `sääre `konti `õtsas

kõdarad on `rummu sies ja `pöiest `õtsad läbi

komedi kass, no mida sa säält `laualt `õtsid

`viskan `kondid `unniku, akkan ise külitä `õtsa

`kuotide `õtsas on `ketra luud

päiv või vesi on `vällä kuletand, nüüd on `õtsas

(voki lühi auk) kurk on lühü `ravva `õtsas `ümmargune auk, niit `juokseb `kurgust `värtne `pääle

`luoma `sarvest teha `kuitsikas (niks, lõngaviiul), tehässe õts `lõhki ja `piigistatasse lõng vahele

`kamlate (soalae) aripuu on üläväl, `õtsad `jääväd `kõrva `puude `pääle

käsi puu `õtsas on auk ja siis käib `kuondla laud sial sies

siis `poisid on külä`kuhjas, rüsäväd, ajavad külä`kuhja üks `tõise `õtsa

vanad `sääred, siis tehässe `uuvved lavad ka `õtsa

sigude `laudik (väike laut) õli `aida `õtsas

(kõrvalest) lehe `õtsa `panna `kõrva `rõngad

just nagu `juodikud `kõrtsis lorotavad, kui raha on juo `õtsas ja `tahvad `saada `viina


põhja-Iisaku


`kalgutas päev `otsa last `külmaga `õuves

jätta kot́t`sõlmele (aassõlm) pikkemad `aasad `õtsa

ots (elu lõpp) on käes sel vägeval vanamel

(öösorr) laiskkull on sorikull, päev `õtsa vahib, lösutab `õksa pial