aiga(ised) aiguise ajall

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(sõim mehest, poisist) vana `jäärä `üöldi `ennemb ikke paha `puole, kas õli `neske `aigane vai, ei tie ruttu `miski vai

elo `aigased vihamehed õlivad

minu uss ei õle elo aig `ammustand

`vihmane aig õli ja mina `kielän et - - `emmä pane [heinu] `kuhja

`lutsud iheväd (kividel hõõrudes kudema) `katrina`päivä ajal

`ilma sõa ajal õlid `iinlasi siin `metsides tüös

sene rätte `ilja `aegutase (hiljaaegu) `poisi käst võttasin

mõnel varemb vähä mõnõl `iljamb (hiljem) a sie `aigu on sel (metsseal) pojad

vähä `aiga lähän `vuodes `pitkäle, siis tulen `jälle `istumaie

(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast

sein ka kolm `silku `lõunete ajal, nied nüüd akkavad janutamma (jooma ajama)

`räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie (käibele v tarvitusele tulema)

`ussisi piab `juokso ajal (paaritusaeg) `seitse `kaeksa tükki õlemaie `unnikus

`tunni aja `juoksul (kestel, vältel)

viin on kuradi `juoma `aiga

piäb `juubeli (ümmargune tähtpäev) `päivä, kas on õld `kauva `aiga `ammetis vai

(ajaliselt) en `jõudand `sinne senest ajast

(vana kuu aeg) kui kuu kaduneb, siis sie on kuu kaduv aig

kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes

kalastamise aig on `müödä, nüüd ei `maksa `mennägi kalale

oh sina `kallis aig, teid küll

`õhta `karja aig tulepki juo

`eina aig on `kartada `vihmane

vili `aljendab, tämä kasu aig ei õle viel täis

kauemaks mina jään `kauvemast ajast

`kellukesed on obose `kaulas, `pulma ajal on `kaulakund, kakstei·st`kümme tükki `ümbar `kaula

jäi `sinne `kauvast ajast kekkerdämmä ja `vahtimaie

vähä aig `pieta keks (vähinatt) vies, siis on vähid `kallal

meil `süässe kell üks `lõunet, kesk`õhta `kella `viie ja `kuuvve ajal

`kartuli võttamise ajal siis ei õle enamb kesk `ommiku

`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast (keskhommik, söögikord) tagasi

kõva `riide, sie `kestab `kauva `aiga `käia

minu `pulmade ajal sain kinkraha sada `rupla `kulda

`vihma aig kippub (kalduma) juo üle menemäie

sie on elo aja oma kõha (eluase, korter) pääl õld

eks sie õle jo `koido kukk, ke `laulab `koido ajal

`konnal on rukkitegemise ajal suu `kinni, ei `kruokso

`kuondlad `tehti `ropsimise ja sugemise ajal `valmis

`ennevanast ikke õli koppitu (peksma, nuhtlema) ka, kui ei mend `õigel ajal `tüöle ehk ei tehnd `õiete tüöd

suvi ajal `korsten `tihti ei võtta `suitsu, ei akka `tõmmama east

nüüd on `õige kuiv aig, jumal ei `anna `vihma ega midagi

kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära)

nüüd on `kuukand (otsides käima, tuhnima, sorima) `ulga aja juo, aga midagi ei õle kätte saand

`este kõht tuli tükk `aiga ies (naljaga: kõhukast mehest)

`kiire `eina aig on kääs

käi siis `kähko (kiiresti, ruttu), älä pali `aiga `viedä

ma piän `kärmäst (kärmesti, ruttu) `käimä, ei saa `aiga `vietädä

`viskan vähäst ajast `köndälli, jalad valutavad

`õtra lüöb verele, `kasvu aig saab täis, akkab juo `küpsenemmä

`rentnik `maksas `küündlabä ajal `puole `renti, `puole `maksas jüri`päiväl

labajala `valtsi `nüüdese aja inimesed ei `õskagi `tantsida

`teie imu `langeb vist kuu `aiga juo `preili `pääle

keväde on jää `laugemise aig

[kui heinaajal] `vihmane aig on, siis saab `lisna tüöd tehä pali

`präigus on kibe tüö aig, ei õle `aiga logada

laps on prisk ja `lopsakas, ei õle `aiglane

tämä on jo `ninda pikkaldane, käib ja tieb `aiga`müödä, luderikku `muodi `kõnnib

kibe `lõiku kuu aig

sie `kestab viel lõppematta (lõpmatu, otsatu) aig

`juasse `tervisse `liikusi `pulma ajal, siis `lüässe `klaasid kokko

(seinakella löömisest) kell lei kolm, aig on juo `karja `mennä

ära maini jumalasõna ilma aigu

elu aig maja urtsikus õld

praigase aja (kartulisort) majestedid ei õle iad

sant - - `mangus kanamuni ja võid suviajal talvi ajal liha


Jõhvi


minu ajal akketi juba ikke `ütlämä kael, aga minu vanemite ajal `üäldi kaul

ega ta alb mies ei õld - - parun õli ikke tol ajal `kaunikene (kenake)

elu ajal

sie on jo üks elo `aigane `orja puu

sie õli ilparakas, kes käis `külmäl ajal `kerge `riidega lagedal (väljas)

vana `jaanibä ajal akketa `eina tegema

kie ei õle saand rukki maha [õigel ajal teha], tehend lume `pääle, `äästand `üöse maha - - pidand jago `üöse tegema

võttasin ulk `aiga jamuda (jandama), `enne kui sain

jurmakas – tuim ehk pitka aigane

mis te jõlate (lärmitsema) `ilma `aigu

sügise `katrina ajal sai `niitada [lambaid]

(pugeja, lipitseja) `kintsu`kaapijad õlid parunite ajal

ajalehes on `kirjatähed

ega ma magama‿i jää, ma nattuke `aiga `kuurustan

(kuupuhastus) kuu tõbe ajal piab vagane õlema

[ise] `niisikene `aigaline, aga tüä nagu laguneb (edenema) kääs

(lõimepoomi lasipuu) lant`puuga `lassasse `lõime järele kudumise aig

ega sääl `aiga `silmi `linku `lassa (silmi sulgema, tukkuma) ei õle
lasen vähäst ajast `silmad `linku

sie õli maa ilma sõa ajal


põhja-Iisaku


sie ei saa jo tulema `õigel ajal, jäeb `Jõhvi vahele `õhtani `ilkuma (vastumeelse jutuga tülitama)

`tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma

kui `korjovad `niiskesed `lamba`villa`pilved, siis võib sadu `tulla `ulga aja perast

ma võin nattukese ajaga puol `sukrupiad kraginal ära süüja

`kõikse `kiiremal ajal sina lähed `lillat `laskma (kerglast elu elama)

kui sa `ommiku `õigel ajal ülesse ei saa, `aaran linalakkast (valged juuksed) `kinni ja `tõstan `koikust `väĺja

`kesse `ennevanasel ajal `veike `lastele `saapaid muretses, `nindasama `lohverdasid `õuves `suurte `porkadega

laseb `ennast `kõikse `kiirema tüö ajal lömakille, täma `aige

`keikse `ullemb lömu (leitse, raske õhk) oli rehe tuas rehe`peksmise ajal

lõugas mis lõugas omal ajal a nüüd on nii vagane ja mokk maas

massä·nik viis päise päeva ajal poiste `uurid menema