kandasin kannull kandemest

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(saani-, reejalaste tagumine osa, kus saab sõidu ajal seista) akkasin `saani `kandule

tugev `kandamus (kandam) on pihas
tulevad `suuri `kandamustega
säält saab mittu `kandamust

sarikad ei `kanna `üksi`päine üles, siis tehässe tuonvärk `alle, vanad `rahvas `ütlid `kaadervärk (ehituse toestik, tellingud) sie käib lae pääl

(puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa) kabi `kannu `külles

tämä `leivä `kannikas kadub `vällä (hääbuma)

sukka kand ja nenä

(vikati või sirbi päraosa, millega see löe külge kinnitatakse) `sirbi kand ja nenä

(kerilaua, lõngakeha jne jalg) keri`lauad `juoksevad `kanna `õtsas

`viina `võetakse `pitsidest, pisike jalaga klaas, kand (viinaklaasi jala alumine laiem osa, kabi) all

kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv)

lehel on kand taga

piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta

ma lein vikkastiga [takja] maha ja `sinne tämä `kannu (tüügas) `pääle panin kamalu `täie `suola

`Liisu `jälle `kandajast (rase, tiine) saand

`kandle ajaja

(pillimängimisest) lüöb `kanneld

kel ei õle obost, piäb kää `õtsas (omal jõul) `kandamaie

kui `saavad jo `rohkem `kärgi `sisse, siis `akkavad [mesilased] magusa `kandama

õli `selle `ämmäga nõus ja suualune, `ninda `kandas (kaebama, laimama) ette kõik

`lapsukene akkab `kaula `kandamaie

sie kruńt ei `kanna sedä `vällä (võimaldama, lubama)

(rõivaste, ehete jne kandmisest) `meie `kandis `kanneti (? Tütar & Suur) `saare `kengi ja `saapaid

`kõrge `kannaaluse jättäd, `latvad `rohto ja lüöd `kõrge `kannaaluse (kaarealune rohi)

(veise välissuguosa) `lehmä `kannatus

(`kanne, -nd- g `kandme, `kandemest = viljatera katteleht, sõkal) rukki `kandemest tuleb `õile (~ `eile) `vällä

nisu `kande, õdra `kande

`kande kie alt `oiab `kinni terädä, `muidu kukkub maha

`varta `kaulamus ehk `kande (koodirihm)

(koodi kanne) `kaulamus ehk `kande, `rihmane

`kannesti|k g -kku

`sandi `süämäaig õli `kannikas `leiba ja kappaga `kalja

kukkel on `kannussed

kisub `kannussiie ja nokkaga `tõise purust

`kaural `kandemed

[kingsepa] `kurgumõõt käib jala`kurgust üle `keträluu, `ümber `kanna `tõisepuolt jala`kurku tagasi `jälle üle `keträluu

`istealune on `vaene - - ei `kanna inimist üless, kidiseb ja kädiseb

siis kui emä kannab ja `juhtub `kuera jalaga `lüömä, sie siis mõjub `lapsele, kui laps sigineb `ilmale, siis laps akkab `ri??utamma, sie on siis `kuera `aiguss, siis `võetasse `kuera `karvu ja `pannasse põlemaie, `pietässe laps sääl `aurus ja `suitsus

(rasedusest, tiinusest) kui siga `raske on ja `kannab oma `kuorma, sedä `üellässe `marjas

`mitmel `onnikul on Uo`nurme `kandis `kuuse`koskone kattus pääl

mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle

(kannu-)`känno`sieni ei süe `kiegi

(mesilaste kärg ~ mesilase kärr) `kärje `sisse on mesilased magusa `kandaned

(lonkur) könksjalg `astub ikke könks ja könks, `kanda ei pane maha

(rase naine) `lapse `kandaja `naisteravas, `kellel ei õle viel last [sündinud]

nüid on `liigetega (liigend) `mieter, ehitusmies `taskus `kannab

(halvasti tehtud) loga-laga tüöd tämä ei `kannata

mõni obone `kardab, et `kandu käib midägi, sis tahab akkada `lõhkuma (perutama)

maa on lörts (vedel, pehme), ei `kanna viel ovost, ei saa `kündada


Jõhvi


ärä `talla `viltu oma `kingade `kandu

sääl on vana pukk`veski kand (alus, alumine ots)

`tõrva saab `männi `kandudest

`kandam g -a, -e, -i

(jalatsi või suka kannaosa) [suka] `kannatagune

`Võide maal on `jälle `niske sügävamma `põhjaga maa, mis `jälle - - `kannatab (kahju saama) vie all

kes ei `kannata, võttab paar `napsu , juba kiel sorab

keri `kanna naga sies `käiväd keri `lavvad `risti

(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha


Iisaku


`ennä mul ellakest (kergesti solvuv), ise `kannata kedagi, a kus `teistele on mies `suomamas

(oskamatult) `elbib `niitada, [vikati] kand `püsti, nina mättas

(töövõimeline, tööks suuteline) kui `kaela `kandma akkasin, `läksin `karja

`märtsis akkas lumi `kand(a)ma

raiesmik `metsa `kannastik /-śt/

päev läbi `tatsab laps ema `kannul (sabas) `käia

nüüd oleme teil `kannul, mis sest kasu, et plagama panite

`kanges `juoma isus, ei sie `kannatand enam `käeritada (käärida laskma)

`juuksi `kannab `viltu lahuga


Vaivaro


(kannapoiss = sabarakk) tal `õlgu `kannupoiss ies ja taga



ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna (hoolitsema, muretsema) `kengi

(jääkirme) jääkire ei `kanna viel

obosele `lähtö `vanker `kanda (looma tagajala koodi nukk)

(n`kando g `kanno)

`tervaksed, nied on `tervased pedäjä puu `kannud

võttas `kandami (selja-, sületäis) `selga

rotta oli `kandand pabud `eini `sisse ja teht omale pesä

tüdod `kandad `elmi `kaulas

läks mere `toise `kandol (kannul)

kando|maa (kännustik)

`kannosti|k(ko) g -go

`peldo on `kandoline

sain `toise `saani `kannuksille ja sain kodo

`poissi on `tütrigo ära `kannustand

`kannavad `kaula`koukudega vettä

tuli nena madalamale [kui kand], oli vikkast `konksus (viltu, teravnurkselt)

`tuorvi `korvist `panna puu läbi ja `kanneda vettä

(sinine käoking) käo `kannuksed on sinised

`riistad logisod (loginal liikuma) kodis kui `kannad