hilgab ilgu ilgilaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


evad `ilge nemäd (ei nad julge) minu vana inimest `tüöle `sundida

`räägib `niskesi `ilgi juttusid

minä õlen `ilgu (täiesti, päris) `üksi `päine, ei õle mul last ei lavest, ei `sõpra ei sugulast

(ihuilgas-, ilgihu|alasti = vähese riidega) õlen tulest läbi käind (tulekahjus kannatanud) õlen ihu `ilge alasti

pläkk ja vask `ilgab (hiilgama)
roho `latvas on `ommikutte `kaste `tilgad, `ilgavad luo pääl

`ilge tie, obone väsib `vällä

`ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`ilge mies - - akkab `tännitämmä

küll sinä õppid `ilgest (öeld kassile, kes kartmatult õlale ronib)

`ilge on `rääkida kõhe sedä `asja

mul õli `ilge nähä, kuda `einad jäid `vihma kätte

nied `kannavad `ilget nime - - sitta `siened

`korpi `luuga luom [tagant teravate nukkidega hobust], alati nisukese `ilge õlekuga

sie kulipää (kiilaspea) tieb [inimese] nii `ilgest

(takutomp linases koelõngas) `künkäd sies, sis `ilge

kõhe `läksin ja `loitsisin - - [et] võttid `ilge `naise


Jõhvi


neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia

kui on ilus ilm, siis akka `luole, kui on `ilge ilm, siis akka `niitama

akkas vist `ilge, läks menema

`ilgu-ime (trikk, vigur, temp)

tegi `ilget ja imet `tõisega

`ilge keha on `niisike `ühtlane nagu `lauaga `lüädud

`süämä`lauva taga ei tõhi `ölpida ega `kuerust teha, ei tohi löristada nii `ilgest


põhja-Iisaku


(`ilgila|ne g -se = halb, pahur) va `ilgilane ei saa `teistega läbi
oli nisuke `ilgilane inime näris `kõigi `kallal `ühtelugu
vanamor käib aga `kielitamas (keelt kandma), on nisuke `ilgilane inimene

(`ilgur g -i pahur) ene sa `mõista `selle `ilgurille `miele järel `olla

(`ilgu|s g -se = pahur inimene) `ilgussega on `teistel `raske elada, iga `veikest `asjast võttab `kinni
täma kadund `naine oli `irmus `ilgus
va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)

(`ilkuma = jõlkuma) (ma) `ilgun laaberdama

tüö `ninda `ilge (lohakas) `jusku `kuera `okse

mis `ilge lättakas sie laudlina `piale `aetud on


Vaivaro


küll siä tied neid `temposi, et `ilgä ja imet on näha

mere `ääres on küll pali `ilgavi (hiilgama) kivisi

`ilgemmä juttu ei ole, mis siä `praigast `räägid

omal tuli `justku `ilge ja äbi

(ma) `ilgin (julgema, tihkama)

kuda sa `ilgid `ninda `käia

siä oled nii `siivutu et sinu ei `ilge nähä

tämä on nii `ilge inimene oma juttuga: `ilgest `rääki

sie on inotu (Soome: inhottu), `ilge `pääle `vahti

ne `nuored on ittised (jultunud, häbematu, ulakas) neh `aeva `käüväd `vargal kohe ja `rääkiväd `ilgest ka

midä siä ajad oma `ilge jörinä alalde

`kuida siä `ilgid `sinne `mennä