Tuesday, November 4, 2014

uudesta uuvistama





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(veega lahjendamisest) kali on juo `kaivo mend, piab `kalja akkama `uuvistama

`järsku uus enämb ei õle, puolpidune [riie]

[puu] ei õle sile, tahab `uuvest `üöveldatta, `karmendused (kare, karune koht) `vällä

(sõdureid värbama) `ommiku läks uuesta `poissisi `klassima

tegi `saunale `uue laud kattuse

nüüd `luuasse uus kuu, nüüd ei `maksa `metsa `menna puid `raiuma

kelomättäd on `künni (küntud maa) pääl, `uudismaal

küttisemaa sie on `uudismaa

`jällä uus inimine tuli `juure (lapse sünnist)

`uuvvemb jago (põlvkond) inimised `üiäväd `atra juo sahk

tehässe `uuved lavad (labad)

jagab `kaardid kättä, kie turakast jääb sie `jällä segab `kaardid `vällä, siis akkavad `jällä uut lugu `mängimäie

kuhu `kaiveta uut jõge sie on `kaivandik, `kaivetud jõgi

lüö `kanna `alle uus nahk, `kannaalune on juo mädänd, `tihvid on `ruosetanned

kie vana ei `praavita, sie uut ei saa

(kergendama, hõlbustama, paremaks tegema või saama) kergitäs sest `aigusest, aga jäi `uuvvest ja nüüd tuleb surm

(mullal) kõva `kuorik ies, obosel paha uut tied `lõhkuda

kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest

sie talukõht `panna `krunti, `mõedeta `uuest

`kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal, terävili `jälle `uuvel kuul

vana mies paneb `uudelt võru `pääle, sis ei aja `kärsäd (peitli pea hatule löödud ots) üles, kui võru on pääl, siis `kärsäd ei õle nii `suured

paneb `riele `uuved seväd, `ninda‿t rie pää ei `laugene

`surnukaga `viskan `puolest `saadik ja lüön `kinni, siis `uuvesta `puolest `saadik, `ninda `kauva kui `sirgest [saab]

puhub süöd lõkkele, tuluke akkab `uuest põlemaie

lei `uuve maja üless (ehitama, püstitama)

magamine ei `anna `maani `särki, uni ei `anna `uuta `kuube


Jõhvi


ah sa akkad `uuesta `iiskuma (iitsatama, häält tegema)

[odrad] pidid aganatega ühäs `uuesta [masinast] läbi `laskema, ivama
`ennevanast ivati `tünni sies `nuiaga

käis oma `uuve jakkiga kekkerdamas

`uuved vikkastid `tarvis `käiada õhukesest, `kergemb `jälle `lõikada

mis `iilub (kuulduma, mis on uudist)

liha on `tarvis `jätkutada (pikema aja peale jaotama, jagusamaks tegema, jätkuma panema) `uue `aastani


põhja-Iisaku


`ilbuta jah nüüd `uuves `kleidis

`uued `saapad, las nad `kriuksuda `pialegi

`osta `karja`poisile uus ludumüt́s

ära mene lögasse `uusi `saapaid `lörtsima

(pettusega omandama) `ihmas `vankrist `uuved `saapad ära

`ilma kadikata ma enam `uvvest `välja ei `piase

(hõõrdumisel, puudutamisel tekkivast helist) kasetohust `tehtud `aśjad `võisid `uuest piast ka kigiseta

`uuved `saapad tegivad `essest ikke kriuks, kräuks, kui vanemast `jäivad, tegivad viel kräuks `ainuld

ei `uute `saabastega või vies ja mudas `laatserdada

`tõmma obust vähe edasi, `muidu pian `lompi `lartsama `uute `kingadega


Vaivaro


kesknädälä oli uus `joulu

miä tien `vankrile `uued `käänud (eseme kõver puitosa ~ `käänupuud)

`pello maad voib ka `laienda, uut maad `juure tehä





No comments:

Post a Comment