noor(e) noor(a)

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


nuor kuu `kasvab, täis kuu kaheneb

keväde `luodos läheb rohelisest, `nuore roho lõhn ja päiv `paistab

sie on `nuore inimise lõbu `käiä pidu majas

nuor luom on `kange `lusti `lüömä

nuar laps jalg `kerge

[tedre-, metsise]isäd `lähväd ise `keskes `taplemaie - - vana isä tappab `nuore isä maha

üks täis nuor mies käis takkune särk õli kõhe jala `keträs `kontini

mies käis külä pääl (sugu) `kellamas, omal õli nuor ja ilus `naine

ise nuor `tütrik aga `kepsik (litsakas), `tõmmab `naisemehega

(noor siga hrl 3–6-kuune) kesik `puudane ehk kahe `kolme `kuune

jo mehe `kõrgusel siis `üeldi: päiv on jo `nuores kesk `ommikus (ilmakaar, kust päike keskhommiku ajal paistab, hrl kagu)

mina `peigomegä `oisin `kõrvale, a `nuored kibasid (lõbutsema) küll ja küll [pulmas]

`enne `Maitli `mõisas õli kloba (lokulaud) - - `jalga viis õli `laua tükk pitk, `augud `sisse `lastud, `nuoradega (nööridega) rippus latti `küljes

õli `nuorelt kole ilus `tütrik

nüüd on vähk `lahja, `kaura`leiku ajal tämä on `nuores `kuores ja prisk

`luomad akkavad juo kosoma ku `nuore roho `pääle `saavad

oe kriim`silma (määrdunud näoga), ise nuor `tütrik

tämal õlid `nuorelt ilusad `kulla`karva (blond) `iuksed

suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb (õhurikas) magada

`nuored (mesilased) `laulavad kõik, vana sie ei `laula

`nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet (lamedat kivi mööda vee pinda viskama)

`linnu oblikad õlid kui minä õlin nuormies, `seima neid, `neskest `ärjäpä lehe `muodi

akkas `nuorelt juo `poistega lipperdama (ringi tõmbama)

(hõredatest juustest) mõnel `nuorelt juo `iuksed ku `lipsud pääs

`luomidel ja `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad

mõnel `nuorelt lokkot (lõualott) `lõuva all, lokkoti `sisse kogob `rasva

`nuored `käiväd `jälle lõbumajas (rahvamaja) kuos

eks `nuorelt `põlvelt saand `kõike `pruovida, eks siis saand ka kuos `õlla ja `ninda `maadelda (teist seljatada püüdma, jõudu katsuma)


Jõhvi


`nuared õlid oma `kampas, `räägiti ja kigiseti

`nuared nied kigisteti (peenikest häält tegema) omapasilase

eks `nuored mehed `kanna `mantsettisi

jättimä `kõige `nuorema [venna] kõhe isa kõha `päälä `sinne elotsemma (kuskil elama)

`nuored, `niisikesed kese`kasvajad ei `tõhtind lõppu`kannika `süia, et siis jääb kasv `kinni

`nuared kogudetti (kudrutama, semmima) `jällä, `poisid ja `tütrikud siis `õues


põhja-Iisaku


`nuored tegivad vene `kelku (jalgupidi lohistama), sie oli lõbus

ei `nuoremad tahagi enamb iast kodu`villasega leppida

`keikse `nuoremb laps akkas appu`piima pudi `lurtsima lusika `otsast

oh kuda `nuoremalt sät́tis, vahi misukesest `erne`irmussest `ennast vanast piast `muutas

`nuorelt jalad ku `värtnäd all

oh sie pueg on tal üks igavene `kalkar (hulgus, kaltsakas, laaberdis), `mutku kisub `riidu nigu nuor kukk

`noorelt piad `plaanisi, vanas ias oled küps, jättad kõik `tühjad `plaanid