vast vastab

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


juo aig on `vasta `lõunet, kõht lähäb `tühjäst

juo sie on vast kisakõri, ei `anna üöl ei `päival `mahku

nüüd vast (alles) `tuissasse üles

nüüd `alles vast tuli sie asi lagedalle, `enne ei õld nähä

õige sõna kuulemattu poiss eile vast isa malkas (malgaga lööma) poissi

kes `kurja teind, sie `kurja `vastab

`suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

iga plikka ikke `enne `ingub (inetult ja palju naerma, kiljuma) `vasta `poisile

kui sie laud on ald irevil (mittetihedalt, paokil), `vasta lüöd, siis `põrkab `vasta

kene tagumine õts `kerkib, sie `vasta `kanniku saab

sireli `õiled on `juokseva `aigusse `vastu

`arstid juhatavad, üks salv on ühe [haiguse] `vasta, `tõine `tõise `vasta

(tervitussõnad töötegijale, eriti põllul töötajale) jumal appi
`tõine `vastas: abi `tarvis

kie jumala ei usu ega kerikus ei käi, vanad inimised ikke `ütleväd et jumala `vastane (uskmatu, jumalasalgaja)

õles kudagi `muodi juttu tehend (kõne alla võtma) kui `vasta tuli

`tetre madara `juured `panna `viina `sisse, `aigusse `vasta

jälk ja jõle `kuulla

`kaituse rohod on `taui (taudi) `vasta

ku `kaŋŋest kajab `vasta, siis `püiäb `tõisi `ilmu `tulla

maja kajab `vasta nagu tühi kerik

`lapsed `kargutavad `lambaid `vasta ehk kanu (liikvele ajama, peletama, jooksutama)

(pea peal seisma) `tamme `kasvatab, pia on `vasta maad, jalad `püsti

`silla `kupjas, sie õli kie tied `vasta võttas ja `katsus et tie ia õli

`este `kempel `vasta, peräst ikke `suure manitusega läks

`kupjas tuli pani keppiga `vasta `külgi, ku `vasta akkasid

`õige `kestav riist (vastupidav, kaua tarvitamiskõlblik)

keträjäda terestati oma `muodi: `kirpu `keträjäle
keträjä `jälle `vasta et täid tulijalle

kibu`vitsa `juuri `kõrjetasse `viina `sisse, `aiguse `vasta

`vasta`päivä saab `vahtida ainult `kiilus (kissis) `silmadega

kui tule`kassas `kinnitad (kindlustama), saad `poliisi `vasta

sõnum piän `kirjä `kirjutamma, `kirjä `vastust `saatamaie

(kaitsevall) kivi `vallid on sõdade `vasta `tehtud

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

(kangapoomi hammasratta pidur) klippats on kõver raud, kruviga `kanga `jalgude siespuol `külles, klippatsi `liikuvas `õtsas on lõhe, sie käib `ammas`raua `vasta

puutükkid klobisevad, `käiväd kokko üks ühe `vasta

kui leib on küps, siis alumane `kuorik `nõnda kobistab `vasta

(rohttaim Artemisia absinthium) koiroho on venituse `vastu

oh sa `konnik (sunnik), `üöllässe pahale inimisele vai `lapsele, nää `konniku, ku `augub `vasta, ei õle tõist `niisikest `konniku

`konti elistämä (ähvardama vastu jalgu lüüa)

tõrs `kostab `vasta ku tühi on

kuda `metsä `üiäd, `ninda `vasta `kostab

vihm krabiseb `vasta `akna

uks `oiab `vastu, ei lase `krapsu (lukukeel ei lähe auku)

obone ka `ingub `vasta - - on `niske kusik (peru, kust pilduv, rahutu loom) ja tükkimies

`musta `sestra on kõhu `aigusse `vasta

lei `kõksti `vasta `lauda

no küll mina `andasin `talle kõmu (peksa), aga plarts ja plarts `vasta nägu

`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta

(kangapoom) kärrpakkul on ka pakku `paulad
kärrpakku suon
kärrpakku varb `oitasse `alles aluspuu ja suonpuu vahel

Kärrpakku aak `oiab kärrpakku `vasta
kärrpakku käriseb kui `kierad `kaŋŋast kärrpakkule

kus tädä `lahkeld `vasta ei `võetud, egä tämä siis `sinne `rohkemb ei mend ka

tahi `anda `vasta `larhvi (nägu)

laps `lirtsub (vastu haukuma) juo isäle ja emäle `vasta

vesi `loksob `vasta `kallast

`tõmbas `tõisele `lopso (tumedalt kõlav löök, hoop) `vasta `kõrvi

älä `lortsi (vastu sõimama) `ühte `puhku, `mulle on `vasta mielt

poiss on `kange `mulle `vasta `lortsimaie

`õuna pabalad, pisikesed `luondased vast

[sai] ühe `lõhmusse, ühe `lopso `vasta `kõrvi

(vastik, ropp, tülgastav) `läiläd `laulud

`lõikas `tõisile `vasta `kõrvi ühe läräkä (hoop, löök)

`lüpsik on `vasta kivi `lötsi `lüödu

kui isa `andas `saia vai `kompekki, siis laps pidi ikke `patsi `lüömä, lõi kõhe, et `plaksus `vasta pihu

(loomi tagasi tõrjuma) lüö `karja `vasta, `lähväd juo `vilja

sie on `kange läbi `lüömä, ükski asi ei pia `vasta

vihm krabiseb `vasta `akna - - `tuulega lüöb `vasta `akna

leib ei lüö `kauvast ette (vastu pidama), on värsk

toit lüöb `vasta (vastumeelne olema, vastu hakkama), on `vasta `tahtmist

kui - - kuskil õlid lina talgud siis poisid kogonesivad ka sinne pillid kaindlas siis vast akkas madin piäle

nii kaua mahkendasivad (meelitama, keelitama) kui mina võttin vastu

üht ja tõist tahab saada tõine ütleb vasta et mis sa ühte puhku `mainid (nuruma, manguma)

võttasin majale (korterisse) õige tülika naiste rahvast

este kemples vasta peräst ikke suure manitusega läks

maoajajate `vasta [anti] ovostelle rein`varsi `tuorelt ette

ksie õli vast maotäis magu täis ku isa emä pulmas

sõrmed käisiväd vasta puud lein marrasnahata (marraskile)


Jõhvi


(õhukesest riidest, peenikesest lõngast jm) `ketrab nigu ila, mis sie `vasta piab

`isvossikud (voorimees) `käived `rongide `vastas `jaamas

(kaetusrohi) `kaiptusrohutie `aitab iast köhä `vasta

ta oli `karge `lapse `vastu

ega tämä nüüd `vasta, tal on kivinärä kikkis (pahane, süda täis)

ta `kohkas (iitsatama) tere `vasta `tahtmist

kopputas omale `vasta komoskat (naljaga: kõht)

mis sa sene `pääle `kostad (vastama)
(kellegi heaks, kasuks midagi ütlema, kellegi eest välja astuma või vastutama) tämä `kostab minu iest

küla`kualis kual`meister `ütles - - ja mis on `õige `kostus (vastus)

virutas `kämblega (labakäsi) `vasta `silmi

(lööma) kärotas `teisele `vasta `silmi

siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide, aga kuhugi `külgä (vastu) jalad ei `puutund

mis sest tiest `vasta `õhtat `nindapali `laadid (kõvasti sööma või jooma)

kanad laseb (juhtima, suunama) [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä

(jooksvarohi) luu`juaksva`rohtu `korjati, `kuivatati ja `tehti tied, `tarvitati seda `juaksvavalude `vasta


põhja-Iisaku


(lössis kuhjast või hunnikust) no on sie vast läsakas, mis `seie tie `ääre on `tehtud
kuhi kui `lässakas

olin vait, ei `iiksatandki (iitsatama) `vasta

`hoia - - `vastu `jõngatamast tale

`laanepüü kukk on `teise `äälega ja kana (emaslind) `vastab `teise `äälega

kana`varbade tie on ea `mitme `aigusse `vasta

tuli `ukse pial `vasta, ise `ninda `kerkvel (erk), eks ta mokka `mäerimas jälle käind

`kirves läks `vastu kivi `kilksti

kivi`täksil on nisikene ääl, nigu `veikeid kivisi lüed üksteise `vasta

klops-klops tagus laps puu`klot́siga `vasta `lauda

klõmm, klõmm tagus poiss `vasta `piimamanerga

`kausi`kaupmes `klõmmis `vasta üht ja teist kaussi, et pere`naine `kuule, mis ilus äel `kausil

ühe `klähmaka (hoop, löök) sain, aga `vasta `andasin kaks

`kläuhti virutas teisele `vasta `vahtimist

(võrdlused) `ninda `vastu`mielselt `uĺjub `teine tüö `juure, et `jusku kuer `karja

`konna kude on tedre `tähnide `vasta ia

ah mis me siin `krahname, saag puht nüri

ei nied `titsid `vasta pia, nied on `varsti kriks krõks `kat́ki

no oli oma ema `vasta kropp (häbematu, halb)
oli oma peremede `vasta `nenda kropp

`tõmma `vasta kukkalt

`liivakul `kasvab kukkeari (kukehari Sedum), sie on `ambavalu `vasta

vikkati piab `ostama `äele järele, `kelksutata vikkat `miski `aśja `vasta, eleda `äelega on ia vikkat

pihuga `vasta `otsaedist `laksti

`andas - - `märja `matsä·lkaga kaks `lartsu `vasta `perset

(lopsuga lööma) `lopsas `teisele `vasta `paĺjast pialage

`silmud tulivad `vasta `paĺjaid `jalgu `lupsu `lüöma

pani `lärtsti `märja `nuustikuga `vasta `lauda

kleit jäend vanast ja solakast, ei sie `lörka (lotendav rõivas) `riide pia `vasta kedagi

`kauvas sie palk `vasta lüöb

nüüd on siga `astis `suolas, sie piab nüüd `aasta läbi ette `lüöma

`maasikas oli küll ia talvel rohust külmetuse vasta

sie ei mahu teregi vasta võttama käib pia seljas

majakavits, `juoksva `vasta ta on