era äraje

H II 3, 609 (156) < Jõhvi khk., Ädise m. < Kadrina khk. - H. Prants < Kai Jahimann (Meijeri eit) (1890)
See viib koiduksi kojuje,
Ämarikuksi äraje (väljale)

EÜS VI 1169 (69) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k. - A. Sildnik < Poemees Vaher (1908)
oma küla nuored mehed
tapsid ärja äraje

EÜS VI 1089/90 (265) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k. - A. Sildnik & P. Penna < Maarja Ots, 79 a. (1909)
Tõmman katki köied kierud,
arutan õhjad äraje

Eesti regilaulude andmebaas

era 1 Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit
Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür;
2. lisa(tulu) – Trm Kod Vas Se
Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod;
3. eraldi (mõõdetud) maatükk
[arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv
era 2 Hlj Jür eraldi; oma tarbeks
kalitsad olid era, `naistel Hlj; Teen einagi veel era oma `lammale; Ulgub aina era `metsa `kaudu Jür
eri 3 era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha Jä, Kad Plt, ärä- KJn;
(hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev
egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh;
2. eraviisiline; isiklik
erä õdrad [sulasel] Kod; 

3. eriline; eriotstarbeline
`ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm;
4. isesugune, imelik
igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod Vrd eri- era|asi
 1. isiklik asi või küsimus
Sie tema ära asi Jür;
 2. lisa-, kõrvaline
Sula põld on kus ei õld `rohtu. Ei `kasvatand `miski era `asja, õras`rohtu ega `miski Jõh
era|inimene
1. teat rühmitusse mittekuuluv isik; eraisik
`Loksal oli `vaprigus `laua`veski ja siel siis `saeti neh erainimistele ka `palkisi `lauduks Kuu;
2. abiline
siis (vorstitegemisel) peab õlema üks erä inimine, et sa `oiad nüüd neist `suole `õtsidest `kinni ja‿s `teine `niidigä ja `kuiva käsidegä siub [vorstiotsi] Lüg
era|isik tsiviilisik; mitteametiisik
säl (Jõhvis) pued õlivad `vaide ja vähä neid majasid ka, eraisiku majasid Jõh;
-kaupmees eraomanikust kaupmees
Ära`kaupmed said vanaste vahel `satsi mõne kaubaga Han 
erakond Vän Trm, ee- Juu; erä|kond Räp, pl -konnad KJn; ärakond Pöi Vän JMd Kad Plt, g -kona Khk (hrl poliitiline) rühmitis; partei
mis ärakona mees sa siis oled ka Khk; neid usu eera`kondasi on nii paelu Juu;
era|kool mitteriiklik kool
[köster] pidas oma majas `ühte era `ku̬u̬li Pal
era|koor
1. (kohakäänetes) lahtilöönud pealmine (leiva)koorik – spor RId I, Äks
leib kohotab erä `kuorele, kohotab `kuoriku üles Lüg; Leib, sai, seppik kõik `võivad erä`kuores `õlla; leib tuleb erä`kuorde Jõh; Leib tuli erä`kuores, kui `naine tegi pattu `leivategemise ajal IisR; Kui leib on apnemisest mage, ahi küpsetamisest nõrk, siis - - ööldasse, et leib on erakoorel ehk erakoorde löönud Trm; leib on eräkuaren, viss pere lääb `lahku Kod Vrd erakoorik
2. piruka pealmine koorik eräku̬u̬r on kartulipudru piirakal kua si̬i̬ ku̬u̬r, mes piäl one. eräku̬u̬r on ise magus Kod
era|kooreline lahtilöönud koorikuga
(leib, sai) erä`kuoreline leib. leib `tõmmand erä`kuorelisest, on magedast jäänd; ku [leib] `liiga `kauast `ahju jääb lähäb ka erä`kuorelisest; [leivale tehakse kahvliga vaod peale, muidu] jääb era`kuorelisest Lüg Vrd era|koorene, -koorine, -koorne; ära-, äras|kordne -koorene = erakooreline Erä`kuorene 

jäi [leib] seneperä, et õli vähä appanend Lüg -koorik = erakoor
leib oo eräkuariku `tõusnud. kuarik ku lõõts Kod
-koorine = erakooreline
[ahjust võetud leiba] ei `tõhtind põrudata, et siis `jäävad era`kuarised Jõh
-koorne = erakooreline
Pialt oli leib era`kuorne, alt ei old; Kaks `leiba `jäened era`kuarsest, `saivad vist `väĺja`võtmisel mudida IisR
erakult Lüg, erä- Nõo Rõu Plv Vas Räp/-o-/ eraldi
Sie (inimene) on `ninda iseeneses, erakult, ei sobi `tõistega Lüg;
era|laps vallaslaps
sohilaps või oora laps, si oli nigu ropust räägitud, aga ike era laps Ksi
eraldama Koe, ee- Var, ä- LNg Lih Hää Kos JõeK; eräldämä Kod Trv/-a/ Nõo, -mmä Har; tud-part eräldet Urv; ärältem(e) Krk u (tervikust) lahutama, jaotama (hrl maad); lahus hoidma
si̬i̬ (maa) eräldite kõhe [talu] kruńdi küĺjess Kod; ku üks ennast testest paremass piab, on äraldamene Hää; lehm tuleb teesest äraldada Kos; lappe liha - - on sisikonna kopsu ja südame vahel, äraldab teised `teisele JõeK;
eraldane, ε- erakordne
eraldane asi Muh
eraldi spor RId, Mih spor TaPõ, Pst, ee- Juu, erä- Lüg Jõh Trv Hel(ls) Kan; eralti Pal; äraldi spor Sa, Rei Lih Kse Aud spor Ha Jä, VMr Trm Plt, ärä- Var Lih Tõs KJn; ärälti Krk
1. lahus, lahku; omaette
pekki panema eraldi `suola ja tai, kondiliha eraldi; akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi Lüg; `lammastel on eräldi veräv Jõh;
2. eriti
kevädi äräldi on rohumaetse [piimal] Tõs
eraldine eraldi olev
εraldine koht; εraldine pere Muh
erale Jõh Jäm, -lle Vai; eräle Nõo Kam Ote V(-eʔ Urv)
eraldi ta (leivalabidas, selle lauad) õleks mend erale (lagunenud) Jõh;
era|leer eraldi leer
(rikkamatele) erali̬i̬r õli si̬i̬, mes rikkamad [leerilapsed] õlid, `maksivad õpetajale Pal;
erali Lüg Jõh IisR; eräli Lüg(-lli) Ote San; äräli Lüg Ote; -ärali
Lai eraldi `krundid lahudatta `vällä, igä mies läks eräli [elama]; `vatsa alused [villad] ikke pannasse erali ja `selja`päälised ja `külje`päälised erali [lambaniitmisel] Lüg;
`Reietuast erali elumajad tulivad vabaduse sõa ajal Jõh;
 || kuda nämäd (murdekõnelejad) `asju `ütliväd ikke eräli `muodi (isemoodi) Lüg Vrd erale
era|lina (hrl sulase) oma tarbeks külvatud lina – Kod spor V
si‿o [sulase] kaaba si̬i̬s erä lina ehk kaar Kod;
erali|ne g -se Lüg Jõh; eräli|ne Har, g -se Lüg, -tse San; -eräline Krk Hel Ran Ote Krl eriline, eri-; iseäralik
`sienidell on ka erälised nimed; [juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi; tämä (ternespiim) on `niske erälise `maitsega; aga `katri`päiväl ei õld küll midägi eralist [sööki] Lüg;
era|maa (muust) eraldi olev maatükk
nied (linasarrad) `seisivad nist (niisugusel) era maal mida ei takkistand teist tüöd VNg; peremi̬i̬s tegi enele ärä ja si̬i̬ servikene jäe sulasele erämuass; tämä (tütre) erä mua, isä ańd. si̬i̬ eräldite kõhe kruńdi küĺjess Kod;
era|mahti
1. eraviisil, eraldi
oli last koha era`mahti ära `mõeta; küsisin seda `asja era`mahti järele Kad
2. eraldi hoidev (inimene, loom)
tu̬u̬ sääne erä`mahti mi̬i̬st - - kes ei taha˽tõsõ aśast osa võttaʔ Kan
era|mees eraisik
`kuhtu majan ammadimihe `oĺli kõ̭iḱ kokku tullu, üt́s erämiiśs ka oĺl Har
-naine armuke – Kod Ksi
eränaene, si̬i̬ ei õle laalatet; tõene eränaene on kõrval, õma naene eläb Kod
era|nimi hüüdnimi
Piu on `Luuka eränimi Kod
-pooletu -pooletu Krj Muh Kul Amb/-oa-/, -õtu Har Räp, g -pooletu Kaa Vll Kse Rap Koe Kod/-ua-/ Plt Puh, -ma Khk; -`puoletu Lüg, -du g -tuma Kuu u mitte kedagi eelistav, asjasse mittesekkuv
ma õlen erä `puoletu. ei õle usuinimine egä‿i õle ka `ilmalikku Lüg; ti̬i̬b ennäss kõhe erapuoletuss, et ei tiä kedägi Kod;
era|poolik, -pooline -poolik erapooletu
si̬i̬ tegi ennäss eräpuolikuss [teiste tülis] Kod
era|riided
1. seisuriided era`riided ~ tagavara `riided Lai
2. u tsiviilriided
soldatid olid era`riides Hag
eras ära, puudu
paar `espät õli eräs ~ eras Lüg 

era|seadus Baltimaade eriõiguslik kord – Kos Pee
Paĺdi ära`siadus - - nägi ette, et talud tuleb `kruńti `panna Kos
-sugune eriline, eri-
midagi kas kakstei·st vai kolmtei·stkümend [põllu]lappi igal majapidamisel - - kõik `niisukesed erasuguse nimedega Jõh
era|töö vabast ajast tehtav, eraviisiline töö; kõrvalteenistus
ää sa sial ot́si ära `tüesid (mittevajalikke töid) `ühtigi, katsu et suad karduli`muale Kad; si‿o erä tü̬ü̬, süägituńnidel ja milla rabab tehä Kod; [külasepp] põllutööriistad parandas moona eest - - eratöö eest sai raha Lai;
erälde erälde Lüg Kod Krk T Rõu Räp, -eʔ Urv Rõu Räp; ärälde Mar, ärra- Ris; -erälde Plv Vas eraldi
kui saab tulise `leivä `pääle rõhutud siis kuor läheb erälde Lüg; [tabalukk] erälde käib `sanga pidi obadusess läbi Kod;

[EMS] Eesti murrete sõnaraamat (eksutama-ihes)

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
 ← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
 ● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja  -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd  soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak',  eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev',  eriti ← soome erittäin 'eriti, väga',  eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka  eru.

[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eräretkeily
vaellusretkeily erämaa-alueilla.

erämaa
1. asumaton, metsäinen seutu, salo, korpi, kaukainen takamaa. esim. Koskematon erämaa. Lapin tiettömät erämaat. Erämaan rauha. Vanh. aavikko, autiomaa. esim. Saharan erämaa. Hiekkaerämaa.
2. riistamaa
3. varsinkin Historia kaukana rintamaista sijainnut nautinta-alue, eräalue. esim. Hämäläisten erämaat.
4. kuv. yksitoikkoisesta, ikävästä, ankeasta maisemasta tms. esim. Kaupungin kivierämaa. Kieliopin kuiva erämaa.

Sivistyssanakirja - Suomi Sanakirja

erä
1.yhtenäinen rajallinen us. yhdellä kertaa käsiteltävä osuus jostain (sovitusta) määrästä
2.pelin määrätyn mittainen pelivuoro tai jakso
3.eränkäynti, metsästys
4.kerta
Ei nyt tällä erää keritä.
Wikisanakirja