kukill kukalass

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)

tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole

`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä

`kukla tagune `katki `lüödu

noa õts tuli `kukla tagand `vällä, `leikas `eŋŋekõri lappi `vällä


Jõhvi


kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest

(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha

`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä

`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid

`lapsed `juasti `kambid `kuklas

`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend


põhja-Iisaku


`lapsed `viisin kukkil (kaksiratsi õlgadel, turjal) üle jõe

`niide panemise aeg `võetasse `kuklad (lõimelõngakimp enne niietamist) üks`aaval `lahti

siu `kaŋŋas `kukladesse

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)

no `kaŋŋas juba `kuklades

no mittu kukkalt said

va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)

perekoǹna mured kukkil, kus‿sa enamb `pääsed

(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah

võttas omale võlad kukkile (tülinast)

`lapsed tegivad küla`kuhja, `kargasid üks`teise kukkile

`ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu

`tõmma `vasta kukkalt

`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

`arjund `teise kukkil (kulul, arvel) elama

tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)

mis `laulu suled (kuke pikk sabasulg) nied sul `kuklas `püsti (juuksesalgust)


Vaivaro


voda miu oma kukkile (enda taha hobuse selga), pera `pääle

`kukla `augu luu on porond

`pitkäd `lindid `kukla pääl taga

hoolest hoolas

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna

`kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb

ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

`meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

`anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli

sel ei õle keppimiest (mõisasundija, kubjas) `tarvis ku õli `uolas tüötegija

taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest

(kukkuvast käost) `õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid

poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta


Jõhvi


nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata


põhja-Iisaku


`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind

`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad


Vaivaro


ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi

`aida mies, kene `uolest olivad magassi `aida vottimed

`uoletukse läbi mäni palama

kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad

silmiss silmille

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest

(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

kuus `silma ehk `kuuik

(pilutama) `kiilutab `silmidegä

silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub

`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis

[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu

`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)

`kõrja `iuksetolk `silmilt

`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

`silmad `kardavad `päivä

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned

kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast

elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

ikkeb `ninda‿t `silmäd punased

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm

tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)

(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik

`silmad juo `itku (nutt) `turvil

paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas

palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett

`kõnnid `silmad `kissis

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha

(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi

(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä

mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis

vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi

und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)

`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb

nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett

käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast

midä sie jöllsilm siin käis

`jüllitab `silmi ku tige ärg

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi

kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus

pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad

kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus

(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

sel `onvad kadalad `silmad

jääsilm (sõrasilm)

(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

silmnägo on `krimpsus

kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli

sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis


Jõhvi


kadala `silmidega, madalad pisikesed `kulmud

kadalad `silmäd, nied on `niiskesed kas `aiglased vai

kadeda `silmaga vahib, tieb `kahju

lüöb `silmäd `kõrvale, siis on [nad] `longos (allapoole suunatud)

kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba

`silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe

`lennuterale kui `pandi, siis `lõigeti lüä õts `õige vähä `viltu, `ninda‿t kui `jällä `võeti lüsi kättä ja `pandi vikkast maha, siis terä `vahtis `niitajale `silmi

`võrgu `silmad on `laudasse pääl - - käbi on `miska `kuutasse

sie on ikke kõhe täis `sündind lugu (juhtum, sündmus), mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu

(kae) `kelme, `alli naha vina, kui ajab `silmä `pääle

(kipitusest) üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust

Lasen vähäst ajast `silmad `linku

mõnel on kõhe `luanustase `silmad pialuu sies

`muidu ei nää kui ajan `silmad `kissi

`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole

`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast

`silmad nagu jänestäkkul (erksad)

`silmi `kõrvale `lüöma

`silmä `valgus on `kustund

midä nüüd `jällä kusitad, `silmad (nutmisest) kusised pias

pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast

mis sa `räägid [et und ei ole], omal silm `luajas

`laulatuse `sõrmuss on `ilma `silmata võru

akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha

ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt

enesel `silmäd juo une kalikas

igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad

(joobnud, purjus) omal `silmad `krillis, aga ikke viel vaja `tuua

kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää

`silmad `lahti siis nii iast ei nää, aga ajan `ninda kilukali (pilukil) siis on nagu `selgemb

lattu (müts) `pandi `silmile

(`laudass g -e = kalasi) `laudasse `pääle saab `võrgu `silmad `kuutud

ega sääl `aiga `silmi `linku `lassa (silmi sulgema, tukkuma ) ei õle

`kulmu luu on `silmä piäl

`silmi rätiku `üelda kätte rätikust ka

(pilusilm) kilu silm vahib `killikille, `jusku `kiilub `kulmude alt

prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all

tattnena `iilus tuas nagu `tondi silm

vana kuits sie lakkus täma `silmi

ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd


põhja-Iisaku


`misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis

kes tagasi `vaatab, `sellele `juokseb isaisa `kerves `silma (vii alustatu lõpuni)

on va kole mies, `silmad kilavad `teisel pias `ühte`puhku

meil `üeldi `lambasilm (pääsusilm)

`silmud tulivad `vasta `paĺjaid `jalgu `lupsu `lüöma

vana `kargas `kõigile `silmille

`kütked olid kanepist ja `niine `koorest, `silmuse ja puust `pööraga `teises `otsas

`ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas

`tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma

`laksutand ikke tüdrukulle `silmi

sie on `niisuke `lõimevolis (tiheda silmaline) `kangas

(sõim) va krillsilm `kuigerdab `ringi, kedagi ei näe

ei sa `krillis `silmadega `nuore obusega küll `välja `menna ei tohi

(hulkuma, kolama) `kuikab `kuski üöd läbi, `päeva aeg siis `silmad `kinni

silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer

mis kibe sie rohi on, pane `silmad `kinni ja `niela `klonksti `alle

`meie nigu puol lippu-lappulised (kontvõõras), ei `meie saand säelt suhu ega `silma kedagi

kui `teisel silm `väldib, siis sie `krahmab kuhe omale `õlma `alle

lattermu`lambist on eli `otsas, viel nattukese `kiilub nigu `uńdisilm

lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja

lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles

sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama (sõimama, kärkima, tüli norima )

sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta

miks ta,`terve ei ole, kui `Karla ise nägi teda `kündamas oma ihu`silmaga


Vaivaro


(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru

`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

`silmist `kummita `justku kedägi oliks

(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd

kahel puol on [abaral] `arvad `silmad

tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)

kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest

oh siä vana `kiero `silmä

(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

miul `kasva kae `silma `pääle

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä

`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`silmäd `kustuvad `vällä

`silmäd `lüöväd `kirjust

`silmäd `lüöväd vesisest

`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige

`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu

ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti

emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad

kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd

kaik `silmad `kiesiväd pääs

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

koverad `silmäd, `vaata koveritte

küll oli sie inimine jube `silmist

küll on monel eledäd `silmäd

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

midä siä `jöllidäd neist `silmist

miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

tämäl `silmä `lavvod punased

tüttö äben siis lüöb silmäd maha

`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)

vesi lüöb `silmä

savas saba

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld

`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse

kuer lehitab savaga

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

[kährik] pani - - `sinne `metsä `ninda¦t saba `lipsus

nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba

pitk saba õli taga

`sieliku savas õlid krinolid (võrudega alusseelik), sis `sõisas saba toros

`päälimine `sielik, sie õli alt savast kuni `põlvini `kangestattu (tärgeldama)

kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone

nüid on saba kikkis,`uhkut täis, ei vahigi enämb `siiepuole

(ihemi|k g -kku hrl pl silmu koelmu paekividel) `valgete ihemikkude pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl, savad `alle vett, `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud

(hoogsast kiirest liigutusest) `naised tegiväd võid, kui `kiegi `johtus `uksest `sisse tulemaie, siis `kauhkas sava `alle `kausi kõhe (et kuri silm ei satuks peale)

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

maja iir on pitka sabaga alli ja valge kõhualusega

nattuke `naljast `anti sabaraha, peremes `pistas pihu `kuigipali

obose sava jõvest üks vahe õli `piibu kolo `tehtud


Jõhvi


`londrus nüüd ` määräbmidagi teha, tämäl `ulgu alati savas

`lamba saba on lomu (katki, löma)

(lastehirmutis) kottimies tuleb lakkast, saba pikk kui `kaevu nokk, `sarved pääs

`lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu

mis sääl muud, `karsis savad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust

lehm jookseb saba `jönnis (sirgu)

lehm `äilis savaga, ei last `lüpsädä, vai `piaga - - [siis] pia `siuti `ninda lühükesele, et ei saand `äilida

senele `karjatsele `õmmeldi `mütsi ette ja `pintsaki saba kuluskad, siis `neiega käis

võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba


põhja-Iisaku


(jooksma) `jörgeldas sul alati sabas, ei see jäänd kuhugi

`ninda `kaua `kuitas `ringi, kui nüüd on sava nagis tüdrikul (laps tulekul)

`seisis kui kuer, saba `jalte vahel

(hall-kärbsenäpp) `iitsakas `iitsutab (häälitsema), siis ise `liigutab savaga

sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda

`lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega

`ütlevad, [et] kure saba pial tulevad lina`västrikud

sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa

(n, g kavi = suur kulbisarnaselt puust õõnestatud riist leili viskamiseks saunas) kaviga on parem [leili visata kui kibuga], sest temal on kulbitaoline saba

külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand

nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima

`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama

sabasuled kukkel `kulla `karva


Vaivaro


tal `õlgu `kannupoiss (sabarakk) ies ja taga

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

kandist kandikas

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


Võru `kandist inimine

`mitmel `onnikul on Uo`nurme `kandis `kuuse`koskone kattus pääl

(ühismaakasutuse aegne) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis

`ilma `muudab teist `kanti `jälle

`pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl

juttada (palgilt, latilt osa koort ribadena eraldama) sai kahest `kolmest `kandist, siis ei mädäne

päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli

`palgi kant (tahk, tahutud pind)

juo laseme `kandid ka `pääle

aam`palgid `onvad `neljä `kanti (neljanurgeline) `vestetud

mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti (ruumimeeter) pääl

puid `õsseti kant`mietriga (kuupmeeter)

kodo tahuta, sae `veskid `kandivad (laudu servama)

kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä

(kandiline) `kantis `põllu iga kant on ühäpikkune

üks tihu, ja sie `võrdub kolm`kümmend kuus kant`jalga

pajo sugidest tegima `ninda `nelja`kantilisi, siis `ütlesima, et sie õli `kassi märs

(kasukanõel) kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä

`laudust `tehto `keidoküök, `neljä`kandiline, katuss pääl

nied õlid krappid, kaks kara õli sies, `männi puust `tehti, sie klabises iast, `kandiline

kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi

`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige

`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta

`liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s?`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline (loogeline), igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti


Jõhvi


nisikesed teud on siinpual`kandis `ennenägemata

tresspael, `kellega `kanditasse `kleitisi


põhja-Iisaku


`Iisaku `kandist oli sie konovana, kes meil käis

`mitmest `kandist `lömmis ja `lössis, ei see `ämber enam `kõlba


Vaivaro


`kantiline

imelised `kantilised rahad olivad

tuul `kierä toist `kanti

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti

akkan rätti `kantima

kuot oli `kantis puu`pullikas

(kandiline) `nelja`kantne `kerge korv

`kantniko (vabadik, kandimees)

se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää

kess kohas teki pääl on `neĺla `kantiline `auku

tuul `käänäs `toise `kanti

`paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid

(lippars g -i = liiper) raud tie lipparsid [on] `neĺla `kantilised, üheksä `jalga `pitkad

mõrtsuka-kull

egä ma sulle ei õle rääkind , ed maa õlen mõrtsuka kulli võtand elosald . tämä talvell on valge ja suvell lähäb paadist , kõldasest , (vana) roho ehk eina karva
    aga ike metsisse suurus on see linnu kull , siived neli jalga laiad . kui siived maha puuduvad , siis ei saa edesi viia (saaki), siived ei võta tuuld , siis jätäb maha ja lähäb meno .
    see kullis midä küläss käis kuki võtamass . kõrd-kõrrald tuli edesi , nin-ta-kauva kui tuli meille , liha-võte lau-pa . naist-rahvas pesiväd põranda , minä tõin vesi-toorvi sinne reie-toa ete kõa-ukse kõrva . ja sue päivä-paiste õli . kanad nokisid sääll reie-toa ukse kõhall , sõnnik õli koko tõugetud sinne . kullis tuli kanu võtamaie , lendäs kanude järelle . kanad jookso , kelgu alt läbi . tämä haagas küüsidegä , ei saandgi kanast kinni , lei küüned sinne kelgu-jalasse pää külge : nüüd ei saa küüsi väljä sääld . minä võtasin pihtude tagand siibide päält kinni , pigistasin siive õtsad koko , siis pigistasin noka , siis lei küüned sirgest .
    emä tuli toast , ed " näidä, kui raske tämä onn ." minä ütlin ed " tämä on nin-ta-sama ränges kui kuk ". minä hoisin siived kõvast omass pihuss , ei last lahti . emä tuli minu ete ed võtab kinni . tämä lei küüned (emä) pahemma kää randeme . soonist lei kõhe küüned läbi ja veri tuleb ed soriseb . minä naurasin este , a peräst tuli vihä . võtasin pahemma kääga kinni nokast , siis lasi lahti .


1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a

viitab viisu viisi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisep̀uold jõhivits `pitkemäl

rattas jugab (juhama, viitama) ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole

(teetähis, -viit) tiel on juhi, siis `juhtide `müödä lähäb

kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

mõned `naised `keksitavad last sedä`viisi `süülis, tippa tappa

minema ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja `mennä

`kulgevad `piigasi `viisumas

sie pill kumab (kumisema) `nõnda vaist `viisi, `muutku kohiseb vaid

(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud

kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte

kel ei õle `laulu `viisid `selged, siis nagu `undid `ulvuvad, `tõine oma `muodi, `tõine oma `muodi

`kuida sa sedä `viisi leppid (nõus olema), kui `tõine lüöb sind

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

(viisunõel) ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe

l`tõisel mehel `jälle õli püss kääs, `viisus ja `lummis (salaja vaatama, piiluma, varitsema), kust puolt [hunt] tuleb

`vargade `kõhta, küll `viisusin ja `lummisin, aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni

`karjane lüristab pläkkist pasunaga lürr-lürr, ei kedagi `laulu`viisi tule `vällä


Jõhvi


regi `viitas (kaldu) nii `kallukile, et kukku vai `ümber

`saanikegu akkas vahel `viitama, käis `käuhti (äkki) `kummuli

kui `kaŋŋass on `pliekimas, siis võtta `kaŋŋass lappandase `viisi kokko


põhja-Iisaku


eks ta vaest `viisi keppi nõjal ikke `kõńni komps-komps

(järjekorras) `korda visi `käisivad külass

turule `viemise puid `mõedeti kupiku (kuupmõõt) `viisi

nied kuradi`nahka `püksid, mis isale `tõite, `nendega tema on `trööpand `trööpamise `viisi, aga läbi pole `teisi saand

eks taat ikke `veiket `viisi tuamail kõppitse (nokitsema)


Vaivaro


vanasti `estes olivad `pollud ribade `viisi nigu `ingemaad

tämä `siunas minu nii `irmusal (inetu) `viisil

sedä `viisi `seisos `kolmed `sutkad

(kuidasmoodi) `kuida`viisi siä tulid `seie