Showing posts with label võõradVirsud. Show all posts
Showing posts with label võõradVirsud. Show all posts

Sunday, December 7, 2014

Vaijalasi jõulud, Miikula, rästoga, svätkäd

Vaijalased üeldi:

"Korovaisiss õli jõulu pido. (Virolasill samute) õlut keideti viina toodi. Soomlased ja Veneläsedgi pidiväd. mei talo õli segaliko. äiä õli Virolane Jaama linnast . ämmä õli Soomlane. a näed mei õlemma Vene usku. ristiti Vene usko. a minu emä - isä õlivad Vaijalased. a minijä meill on Karjalane Soikolast." 8]

"jõulu pieti Narvusiss neli päivä. meill töödä ei tehtü, egä kolatu. meill õli õlud-pühä talvi-Miikula . enne kasvadeti linnassed kodo ja keideti õlut . - nagalle pandi vahelle kadaka , et siis õlud paremine jookseb." 12]

"meri-jumal meill õli Miikula, üeldi pühä Miikula veel." " Miikula päivä meill kutsuti keriko-pühä-päivä. pieti neli päivä pühä. keideti õlut igass taloss , neljä päivä pieti ja õmad kaüdi võõrasije." "Miikula paasto õli kuus nädälä." " Miikula paasto algi sügüsesest pühä-panegist . ja jõulus' saate . jõulu päivill vägi hoogas ja hüväst sei, hüvä ja magusa." 24]

"Miikula õli pühä . tõine pühä õli samate. õmad sugulased tuldi. tuldi tõisest küläst . pieti võõrana neidä. söödeti ja joodeti. perä mendi neie külä." 11]

"kaks Miikulaa on, sügüs-Miikula ja keväd-Miikula ." 10]

"sääll õli veel talvi-Miikula . meill sedä-i pietü. pieti Suurõss Ruijass ja Peeness Ruijass . käüdi sääll võõraiss ." 17]

"talvi-Miikula õli pühä. viina õsteti, õlut keideti. linnassed ise kasvadimma . kee kui keitäsiväd. talost talo käüsimmä . võõrad tulivad tõisest küläst . valgejad piiragad õlivad . tehti süldid. kõik, midä õli. kõlm päivä pieti ." 4]

"talvell õlivad soprikod. ümbär talvi-Miikulaa algivad ja õlivad suure paastos' saate. iga õhta õlivad. keträti. kee suka , kee sooja paida, kee vöödä tegi. käsi-töödä tegiväd. ei söödü, ei joodu . tantsiti, ümbäriko tehti." 7]

"jõulu ööll tämä ei heitänd magama." (Virolasill samute) "jõulu pühäd veedimmä kodo." 21]

"Vaijalasill õli rästoga, a Soomlased jõulust kutsuvad." 6]

"rästago sandid käüsiväd: pojod ja piijad." 25] (Virolasill samute)

"rästoganna pieti pido, noored naised ja mehed, niinq piijad ja pojod. ku mendi santimaje Soome talo, lauleti tüdod ja pojod:

kilidoi kalidoi

tõise mamma ülelle

villasilda viitoilda

karvasilda kateilda

kepsi mennä kelleri.

viila vinquja õsada.

too murenaine võida

ja pala lihada

ku tämä and sis Soome keele lauleti

ait-juma tänne taloje

tästä talost annetije

ki˛oll kaboll kannetije

a Veneläsi talo mendi, lauleti :

kak prišla kaljada...

a Vaijalasi taloss lauleti nigu Soomlasille. tõisell jõulu päivä õhta kolati." 9]

"rästoga ajast pesti põrmand. sis toodi õled maha. sis pieti kõik rästoga pühäd. kee pesi, se tõi õled. tõi õled reie tuba : "nüd on rästoga reie alla ". toodi kuuske. ehideti ja pandi lage ripumaje, et lapsed eväd saises rebi." 18]

"rästaguda pieti päivä kõlm. rästago hommiko vara käüdi lugemass . lapsukesed käüsiväd. tulivad reie tuba, kui tunneti, Vene ja Vaija keele laulivad rästago virsu. anneti palka, kee kobika , kee kaks . lapsukesed õlivad õmiss riidiss. a õhta tulivad soprikoje sandid. heidüdeldi lapsi ja rahvast . kuuske 'b-õld. rästagonna pandi heino lauva alle, söömä lauva alle. ku sünd jumala, tädä pandi heino pääle seime. sene perä õli toodu heino . lõbedeti pühä , sis veedi väljä. - kogo leiväst leigeti kannika . se lõigoti palasist . ja kõikille karjalle veedi. igalle anneti. (Virolasill samute) rästagonna hommiko, kõõs mendi andamaje suurusta, siis veedi. enne rästogada mei Vene uskosed pidimmä pühä. kuus nädälä piimä ei söödü, liha ei söödü , kala söödi, seemene-võida kanebi seemenist söödi." 5]

"jõulu paasto aig aleti käüä ilda istumaje ." " jõulu aig pidi õlla järell pooll loojosse söömisi." 22]

"a tõine kõrd ni pühide ajast: liha-võtte ajast ja rästogost tua kubo-kaks õlge, laotasse maha." 20]

"rästogo, kõlmed päivä pieti. midägi ei tehtü . sandist mendi ja esimisell õhtall õled toodi reie. põrmand õli pestü ja õled laodeti põrmandalle. ning reie-edesess õlivad õled. toodi, et nii pia ei roojatases põrmanda." 1]

"kummall aiga ümbär rästogada suured marud on, sis heinä aig tõiseb sadama." 2] (Virolasill samute)

"rästogana algavad svätkad, ja õlivad vee-risti-päiväs' saate. iga õhta tehti sandist. ja käüdi külä mööde möllämäje. õlivad ka vanad mehed ja naised." 3]

"svätkad algavad rästogast. ja vee-risti-päiväs' saate iga õhta ennusteti. sandideti. mõne-laajalised sõvad pandi üleje, turgid tõisi päi pandi üle . vihad võeti käsije . kee õli munkana, kee papina, kee kirjäjännä, peergu-vaka õli käessä ja veer-säk küle pääll üle piha pandu. kõrjeti, midä anneti ." 9]

"aiga rästoga ja vee-risti-päivä vahell üeldi svätkad ." 16]

"rästagost vee-risti-päiväs' saate pieti svätko. sandist käüdi . panid riide kuda tunsivad. pandi pahemb-päide turki üle. ja nii pidi käümä karu tavall. (Virolasill samute) tõise külä käüdi. ku svätkad õlivad, sis vee-risti-päiväs' saate õhta ei keträtü . a päiväll ketrati ." 5] (Virolasill samute)

"käimmä santimass tõise külä . minu sugune se meni sanditama . kee õli uhke, ei mend . kelle sobi sanditamine, se meni. siis õli pilli . tantsiti ja lauleti hommigos' saate. vee-risti-päivä vahell käüdi." 19]

"perä jõulu käüdi sandid. midä kehvemmad õlivad sõvad, pandi pääle . pojod õldi, tütäre sõvad pandi. a tütärill pojode sõvad. käüdi taloja möödä. lauleti, tantsiti, lõõtsa pilliti. käüdi vee-risti-päiväs' saate. jõulust kaks nädälä käüdi iga õhta." 15]

"sandid käüsiväd uuvest jõulust vee-risti-päiväs' saate. uusi jõulu õli "uus aasta" . uus voosi algab esimisell jaanori päivä. ja sis on uus jõulu." 14] (Virolasill samute)

"JõePerä küläss valeda uuve jõulu ööll vaha? uuve jõulu õhtanna." 21]

"kui on vana ja uuve jõulu vahell puud härmäss, sis tuleb marja-voos, niinq tara-marjaa ja metsä-marja kõike tuleb pali." (Virolasill samute) "uuvest jõulust vee-risti-päiväs' saate noor-sugu aina mölläti." 22]





Vaijalasi "чудо"-sandid käüdi "Miikula kargotamise" 23] perä, ku Nigola-paast lõbedeti.

nei jõulu paast algi Vene keriko talvi-Nigola pühäst, joda piedä kuuvennell Calendarium Iulianum aasta December kuu päivä (ehk mei Calendarium Gregorianum 2014.12.19).

aga egä tänä-pä enämb kalenderiss õmmete kümme künnega ei maksa järge aja. eks õle mei aja arvamine ammo nihkess, kui Luuditsa rahvas on arvand et: "perä Miikula jõulu aig päiv on jo pitkemb kuge samu võrs." 13] (Virolasill samute)

ninq kui aga tahab, eks siis "joomar jo kesällgi piäb jõulu." 21]



AluTagusse jõulud onvad peris sama karva.

"Vadja rahvakalender" Paul Ariste; Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1969:

Icäpäivä
1] ↑ I 235 (23) < Icäpäivä, Aleksandr Andrejev, 79 a 1942
2] ↑ I 245 (56) < Icäpäivä, Aleksandr Andrejev, 79 a 1942
3] ↑ I 230 (5) < Icäpäivä, Aleksandr Andrejev 79 a 1942

Kattila
4] ↑ I 111 (1) < Kattila, Suur-Õtsa, Soome laajalist Vadja keeld kõnellud mees, 1942
5] ↑ ↑ I 125-126 (26) < Kattila, Suur-Õtsa, Marija Nikolajeva, 84 a, 1945
6] ↑ I 96 (32) < Kattila, Peen-Õtsa, Anna Antonova, 84 a ja Irina Antonova, 77 a. 1942
7] ↑ I 97 (36) < Kattila, Peen-Õtsa, Anna Antonova, 84 a ja Irina Antonova, 77 a. 1942

Korovaisi
8] ↑ I 218 (6) < Korovaisi < Kõrvõttula, Maarja Grigorik 54 a, 1942

Lempola
9] ↑ ↑ I 5-6 (3) < Lempola, Solo Kuzmina, 68 a, 1942
10] ↑ I 25 (54)) < Lempola, Solo Kuzmina 68 a 1942

Luuditsa
11] ↑ III 75 (10) < Luuditsa, Marija Tsarkova 67 a 1957
12] ↑ IX 62 (22) < Luuditsa, Ogru Nesterova 86 a 1964
13] ↑ IX 70 (43) < Luuditsa, Ogru Nesterova 86 a 1964

Mati
14] ↑ IX 23 (7) < Mati, Olga Ivanova 73 a 1964
15] ↑ II 27 (28) < Savvokkala < Mati, Jevdokia Ivanova 1956

Pummala
16] ↑ IV 54 (123) < Pummala, Kigoria Kuzmin s 1889, 1932
17] ↑ IV 68 (155) < Pummala, Kigoria Kuzmin, s. 1889, 1932
18] ↑ IV 68 (156) < Pummala, Kigoria Kuzmin, s. 1889, 1932

Rajo
19] ↑ IX 47 (21) < Rajo, Oudekki Figurova 73 a 1964



"Vadja keele sõnaraamat, Словарь водского языка" Eesti Keele Instituut; toimetanud Silja Grünberg:
20] ↑ Icäpäivä
21] ↑ ↑ ↑ Jõgõõperä
22] ↑ ↑ Mati
23] ↑ Liivcülä
24] ↑ Luuditsa
25] ↑ Kattila

Saturday, August 16, 2014

Eino Leino "laulijaa laulu"



laulijaa laulu  
 
en, en küllä muuda mnä tahoqi  
kui laulaa, laulaa, niinq’ laulaa,  
kui laulud helküväd rinnassa(ni)  
niinq' pürqiväd pitkii kaulaa.  
 
midä võin tehä selle, kui maa-ilma  
vade mulle se virsuina helkäb,  
kui rõõmud on rütmeinä inimisill  
ja hädäd on helinää pelkää.  
 
ja midä mnä võin, kui eloni on  
mulle suuri ja säqärä laulu,  
sinne sain minä loojalda lõnqani  
ja käsketi punoda paulu!  
 
lauluu punon mnä kätküstä haudas-saat,  
mnä punon ja purustan jälle,  
kuni's lauluni koolema katkestab  
ja veen senee varutajallee.  
 
kee veeb õmii õiqeida õtsussi,  
kee piitsaksa punob pauluj,  
kenee pihoss’ on peenidä puruja vaid,  
kenee kä'ess on sanqari-laulu.  
 
ehk õlqoo vai nuttu vai nauretava  
vai meehee mõteidee jüvä,  
laulud kõiki joo loojalle kõlbaavad,  
kui laulu on muidu hüvä.  
 
ei hooli tä senest, kui kussaqi  
ei ühtünüd tahto ja nõuvu,  
ku tahtosi õli vaide õiqeja  
ja ansi aimuu vai jõuvuu.  
 
niinq’ kurjaa ei tee, kui kombastid  
sinä kõrraa riimiee kivii -  
ku lõpud sä õiqeste kõlamaa leid,  
edqä eksünüd rivistä rivii.  
 
oi, avita loojani kaikumaa,  
muu lauluuni lõpu hüvii!  
oi, avita ühessä hõilumaa  
muu lauluuni latva ja tüvi!  
 
me laulamma kätküstä haudas-saat.  
kuinq’ kauva, me teeä emmä.  
paremb õles küll sõnuja sovitaa  
niqu õleses ne viimeisemmä.  
 
hüvä on kussa iqänes' katkii jääb,  
küllä laulu on iqee laulu -  
aqa laulija õmmete õiqejaks puuksa  
puno ühteje hengeesi paulu!  


Eino Leino 19..

lühüd "Laulajan laulu"

pitkemb "Laulajan laulu"

kuula Vesa-Matti Loiri "Laulajan laulu"

rahvaa-viisii (1951. "103 kitaralaulua" toimetajana Vuoristo, Aapeli)

Monday, August 11, 2014

Narva linna vain



oi mnä vaine Narva linn!
mi sündi nüüd siin minuga,
perätoma õlen siin,
ke võib mu perän kaiba?
mu patod mulle tegid sedä,
et mull johto hirmus hädä,
sedä tundema piän siin.
oi mnä vaine Narva linn!


mi mull õli enne vaja,
kui mu käsi hüäste käüs:
kenäd kõad, kenäd majad,
suured aidad, vilja täüss,
kallid koolid, kerikod,
ilusaste ehitu,
õlid minu sisäss siin.
oi mnä vaine Narva linn!


mä õlin väega kuulus linn
Ingeri ja LiivaMaall

ilma kallid asjad siin
minu sisäss õlivad;
ammet-mehed säeti,
suured kohtod mõisteti
sisässäni enne siin.
oi mnä vaine Narva linn!


vilja-kaupa õli hüä,
rohke õli minu mõõt,
võidi elä toreeste;
iga-mees tegi pato-tööd.
rohkeste mnä sise sain,
kasinaste väljä möin,
napist müüdi õlud, viin.
oi mnä vaine Narva linn!


kui laada-päiväd õlivad,
sis neid siin küll pieti,
maa-rahvas kogo tulivad,
kaupa sise veeti,
et tore õli käüvä tääll
mu iga mehell turu pääll;
end kuss on see nüüd enämb siin?
oi mnä vaine Narva linn!


mere-laiv ei õllud mit'
mu rannallani nähä tääll.
en hoolind mnä sest midägit,
küll raha toodi lauva pääll',
en tõhi minä kaivata,
küll raha toodi laivata
õtse kodo sise siin.
oi mnä vaine Narva linn!


generalguvernöörenid ja,
superintendendid tääll
ja õbetetu assesrid
kõik kävijäd me kohto pääll —
nii mito mõnda ausa meest,
nee seiväd ige raha eest,
kõhe väega kallist siin.
oi mnä vaine Narva linn!


oi mnä vaine Narva linn!
mä kaiban õma kalestust:
armota mnä õlen siin,
en teedänd õma õnnetust.
kambrid neille kallist ansin,
võtin ninda kui mnä tunsin
neie käestä raha siin.
oi mnä vaine Narva linn!


mu meelen, näed se, tuleb nüüd,
sest mnä kaiban väega tääll
ning tunnistade õma süüd
haledaste henen pääll',
et mnä julma neille õlin.
sen-perä Venäläine tuli,
riisi kõik mu käestän siin.
oi mnä vaine Narva linn!


kõhald kõrgist läksin mä,
viimäte siin eläden.
elin ilma peljota
toredaste vallaten,
en mõtellud küll sene pääll',
et sündümäje pidi sääll
ainuld hädä, vaiv ning piin.
oi mnä vaine Narva linn!


hirmsast põlet Venäläine
mõne voode
meide maad.
sis mnä naurin ütelden:
näed, nüüd õma palga saad,
la põletab, mnä pagen sääld,
küll linna linnana pietäss' tääll.
end midä sündi mulle siin!
oi mnä vaine Narva linn!


papid rööksid kantsli pääll,
et hädä saab mull tulema,
end panin sedä naurust tääll,
en tõissud va'emb õlema;
papi röök joo tõ'esta jäi,
hädä minu käde sai,
hädä sündi mulle siin.
oi mnä vaine Narva linn!


kui mu alle tuli tänn'
kuri vägev vainlaine,
üli-hirmus Venäläine
õli väega vihaine,
mito pombi sise heit,
ninda minda väärdä väit,
hirmus hädä õli siin.
oi mnä vaine Narva linn!


tuli-tõrva lasti sise,
tükü-mürin pommi hääl,
hooned, rahva kõrraga
põrut, lei kõik maha tääll,
rahvas pages Toome pääll',
ei leidand armo henell sääll,
näed', see õli hirmus piin.
oi mnä vaine Narva linn!


kaks joo kuuda vasta pandi,
vägi tapelden mustast jäi,
Tarto tälle anneti;
ninda võõra käde sai,
Rootsi väge paljast riis
toi neid Narva alle siis,
et hale õli nähä siin,
oi mnä vaine Narva linn.


linna rahvas jäiväd siie,
mõni kõdanik ning raad,
sest näväd tõisi meeld ei teeä,
mi vaiva neille perä saab;
tegi neille võõrust tääll,
kuts kõik saksad tantso pääll
kanti juuva mõdo, viin.
oi mnä vaine Narva linn!


kui nüüd rahvas sedä nägi,
mõtel ninda mõni mees:
miks tä neille sedä tegi,
end tä isi sedä tees,
et sai ninda nähä sääll,
ke toredast tuli tantso pääll',
tähelle tä pandi siin.
oi mnä vaine Narva linn!


kuri kaval Venäläine,
saksu kui tä vara nägi,
linna veräv pandi kinni,
paljo liiga rahvall' tegi:
kurja käso tämä andsi,
vahid rahva perä pandi,
vangin pidi rahvast siin.
oi mnä vaine Narva linn!


põlet, kõrvet rahvast vaist
kui üks türan kunagi,
ei armatsenud meest ei naist
knuudiga neid lahoti.
et küll anti tälle raha,
siski nülg tä neie naha
maha neie seläst siin.
oi mnä vaine Narva linn!


hirmus hädä õli nähä,
hale on sest kirjota,
mi tä rahvall' võti tehä,
Tarto raadi kiusata,
mõnda süüd tä neille andsi,
lüllü-puije ripu pandi —
isänd Kropp ning Moresin.
oi mnä vaine Narva linn!


kui tä sedä kuulda sai,
et Rootsi palav päälle paist,
sis tä VeneMaalle vei,
kõike linna rahvast vaist,
isändäd ning emändäd
haledaste itkiväd
VeneMaalle mennen siin.
oi mnä vaine Narva linn!


neie hüä kõik linna jäi.
mi neil vaisil õli sääll,
kõik see tämä käde sai.
seega rahul p-õld veel tääll,
väge tämä väljä lähät
riisumaje meie maad,
läbi aivad laaned siin.
oi mnä vaine Narva linn!


kui kõik maa joo tühjäst ai
hüä rahvast paljast riis,
sis henellesä kirja sai,
kumb väljä sis siit tädä viis,
põleti sis linnad maad
lagedast kõik tulega,
pillut minu ümbär siin.
oi mnä vaine Narva linn!


see on hirmus hale asi,
en mõtelenud sene pääll',
etä Venäläise vägi
mu hävitämä pidi tääll.
sest et kange mina õlin,
õmmetegi müürid vallid
kõik mu ümbärd heideti.
oi mnä vaine Narva linn!


minu ilos, tore nägo,
minu kallid kerikod,
minu kallis karv ning tego,
mu kõad, minu pööningod —
alle kõik on sadanud,
õtse maha mädänu,
ninda sõison minä siin.
oi mnä vaine Narva linn!


mu kraavid onvad täüdetü,
müüri, valli, rundli täüss,
mi sinna sise heidetü,
para-aigagi säällä näüsse,
neid püssi-rohi pillut tääll
uulitsi ning kraavi pääll,
et hirmus sedä nähä siin.
oi mnä vaine Narva linn!


oh, sa ausa rahva sugu,
kee mu õtsa näiväd tääll,
panga kirja minu lugu
iga õma keele pääll,
mi mull Vene viha tehnüd,
kui mnä õlen huka lähnüd
ning kui-se enne õli siin.
oi mnä vaine Narva linn!


kirjotaga ajad, kuud,
kõõs mu õts on tullud tääll,
et see perä-tulev sugu
võis lugeda sest kirja pääll:
anno tuhat seitse sada
neljännellä
sündi sedä,
Saamu-Eli päiväll siin
sain mnä huka, Narva linn.

ke mu õtsa katsob pääld,
pango sedä tähelle,
jätä kurjus maha tääll,
võta õp'tust henelle,
käänä ümbär patust hendä,
et ed saises huka ninda
õtse nigu minä siin,
kui mnä vaene Narva linn.


armas Rebal', Pärno, Riig',
võta minust õp'tust ka,
elä võta, mi on liig,
õma kauba-asjuga,
jätä maha kõrgistust,
armastaga alandust!
et etä saises huka siin
kui mnä vaene Narva linn.


jumal hoiab teidä veel,
eiks see olgo teie hool,
usutav kui teie meel
on õma kuninguie pooll,
ke õma noore verega
said teie eestä sõdida,
et etä saises huka siin
kui mnä vaene Narva linn.


see õnn kui õles minull veel,
mdä on teill, minu veli, nüüd,
kiitäs Jumalada meel,
en enämb tegesesi süüd!
end on lõpend armo-aig,
sen-perä jään mnä õtse vaik,
mä kivi-hunnik õlen siin.
oi mnä vaine Narva linn!


Hans Kes 1708

"Oh, ma vaene Tarto_liin"

Sõnarine. 1. köite 17. lk

Tuesday, July 15, 2014

Kristjan Jaak Peterson "Kuu" 1818

eks laulu hallikas
külmäss põhja tuuless
minu rahva meele
õma kastet kalla?

ehk küll siin lumitsess põhjalass
ilosa haisuga lõuna-ma heinäd
vilutsess kaljo oross
eväd saa kuketa kauniste

eks siis meie maa keel,
mi tasaise õjana,
õma ilo tundemata,
heinä-mad pite, sinitse
taiva kuldaisess tuless,
rauhuga on jookselemass,
eks tämä joo toree häälegä,
õma ramu tundemata,
taiva mürinäll,
mere maruna õle hüüdämäss:

eks sene maa keel,
laulu tuuless, tõhi,
taivas-saate tõissess üläs,
i'ätomut henellesä õtsi?

siis mnä tahon teid,
selgee sinitse taiva
tähed, maa pääld
kõrge isä-maa poolle
rõõmuga valate laulada:
siis mnä laulan sind,
öine kuningas Kuu,

kee pilvi süülistä,
nii kui pungasta õilekeine -
lõbosa valgee palgeline,
üläs tõised taiva all,
kuss tulitsed tähed
maha on langemass
sinu eest musta
pimee udu sise,
niinda, inimiste meel,

õled sä u'us ujomass,
kui su uid one õtsimass
jumalada, tähti alda!

Kristjan Jaak Peterson

"Kuu"