arvatussed
õiget kostust näed, ku hiire sõna päälle ajad.
-goddi; vuosˈsi; vuohppi; seahpi; aatskaadidh; vuosmmis; voektenje; vuoskku, vūskkon; vuodjit; vuoiŋŋamaččat; vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš-; vuole, vuoli; -vuolle, -vuolli; álgit; állet-; ábbut; ämmsõddâd; vuovdit; vuohpput; vuorbi; soousa; astat; i-; eahpe-; eallit; eamis; eatnagat; eatnat; eanet; son; earri; earránit; earri; earránit; suhpi; suoikē; saajenidh; suoldni; suorri; suoidni; časkkis; šuohkkit; soallut; sulla; ciekke; jietna; suohpē; savvot; jïhpe; juohke; jahki; assi; sadjit; njalli; albmi; almmá; albbas; amiidit; amas; njammat; áhčči; (j)ieš; jáhti; juohkit; jåaskodh; juoksut; juolgi; juomek; joksat; juhkat; joene; jávri; joatkit; jiekŋa; johka; gahkkat, gahkkit; kuoŋar; gáranas(muorji); gáranas; goavdi; guossi; gázzi; guobir; kuopas; goahcci; guođđit; guojihit; gádjut; goaivut; gávcci; kaigetet; gajgedh, g´äjged; skáigit; gádjat; gádjit; guokte; guolli; guolladat; gállu; gállagas; guolmmas; guolbmat; gálvu; gáddi; guoddit; guormes; goikat; kásániđ; geahččat; guovdu; geahpas, gehppes; gearsi; giella; gieldit; ǩe´tted; gierri; gierrer-; giessat; gii; geassi; kat; gaska; gaskan; gahpa; gihcat; gihčat; kiltēt; gihkat; gieibmi; gilggodit; galba; giddat, giddes; koodâr; garga; girku, kirku; garra; garrudit; gaikut; gaskit; goahti; kuohađ; goakti; kuäjj; skoallat; goalus; goallut; goalkit; kål´ja; golbma; kåbbå; guorbmi; kuopp; guoksa; guoika; goaskin; koble; kåbllad; gåbluo; gođđat; gođđit; go; guhkkat; gotka; golgat; gollat; gomaidit; gomu-; gomuhit; gobmát; gobmaras-; gobmi; gobmidit; gurut; guorga; gürra; gurra; gužža; kå´p̄seδ; gohččut; kuojijtit; gullat; guhtta; guossa; giehka; gálojeatni; kiämád; guottu; geardni; gierdat; giehta; gietkat; gietkka; kī’rred; geanis; goevele; guorbat; karras; (bealje-)goarvi; kievđa; gahpir; gahpa; gallet; galle; galmmas; kooʒaš; kopšađ; gahčat; kõõnjâr; gaigŋir, gardnjil; guvri; gazza; labmelet; luovdit; luástu; lyepi; láfol; luokta; laihtōk; lápmi; lápmut; luoppal; láhppat; luoikat; luosti; luovdi; lávlut; laavsedh; luovvi; liepma; leat, leahkit; lasta; lievla; lablōtit; lable, lablok; lahka; liiki; loddi; lassi; låkŋōt, lågŋit; låkŋånit; loassi; lohti; lohkat; lopme; lapmut; lollat; liõhttâd; löövles; leaggi; luossa; luoggē; la̮´pseδ; nađđa; muohcu; málli; mueksie; máksit; muonesje; muorji; muohttit; miella; mii; meahcci; mon; mannat; mannji; mii; morša; mođđi; molljut; manni, monni; močetet, moččot; nubbi; muoi´sē; muejsie; meerehtidh; mielga; meađmma, meađbma; mĕä̆´rgĕ; miekta; meađđemat; mealli; moalki; mânno; maŋŋe; miõkkâd; nååte; njiŋŋelas, njiŋŋálas; nárvi; njetti; na-; njiellat; nieida; njeallje, njeallja; ná, návt; njađđit; namma; njunni; njižži; nu, nuvt; njuolla; njoallut; nuorra; njormm; noskit; niegadit; ńie´l̀ge; nealgi; njálbmi; njávgut, njávgit; ńā´r̀me; náránaš; noaidi; snuolga; njoarrat; njoaski; njuvdit; njalgat; oahci; oasser; vuäjj; oaksi; vuoksit; oapmi; eanu; oarri; oarri; åarka; oarji; oažži; oastit; pa´ggeδ; pāhko; báhkas; buola; puoljok, puol´jat; poalmeχ; båelmiehtidh; bággi; buorre; baika; bákŋi; beahci; bealli; ballat; beana; beassi; bassat; basta; biŋal; biškut; birra; balva; baggi; barut; bastit; buvvot; bođu-; bohkat; boktit; bossut; boggi; buggi; botnit; borri; borrat; borjjas; borjat; påskåti-; boska, boská; beaivi; bárgidit; bárggaldat; boazu; buohcat; boašˈšu; boaibmut; buollit; buolaš; buolva; bearpmet; boaski; buokŋa; påu´tē; beasˈsi; bealgi; bassi; bargat; bakku; ruoksi; ráigi; ruvjet; ruovji; rábbi; ruoddas; ruovdi; rēbiš; rahpat; raŧŧi; rihttjōt; raddi; raksa; roppađ; ruŋka, ruŋku; ruohkō; ropmi; rohttu; čáihni; reahpen; rassat; rahčat; sápmi; sākka̮d; čeavrris; čuohti, čuođi; tjātēt; tjuetsedh; čuohcit; suohkat; suoli; suola; čoalbmi; suolu; suolvedh; sáhppi; suorgi; čoarvi; čávgŋi; suovdnji; čeabet; čátná; čuožžut; čieža; čielgi; čielggas; čeahppi; sahkanit; divvut; čallat; čalbmi; don; steažžalakkis, deaččalakkis; dađgat; čoaggit; suoggat; čoalli; čivhli; čivhli; čuopma; suotna; čohkut; sohka; čokčet; solgi; dolgi; sopmu; saskat; tjovve; sakŋat; seavnnját, seavnnjág; čállit; čŭŏ̭´rrĭjed; suossa; čuoika; čuhti, čuđđi; čuojahit; čulggon; čuolbma; čuomar; čuomáras; suorbma; čoađgi; siessá; suhkat; suorran, suorram; čađa; čakča; čolga; salla; čađđa; davvi; dá; dát; duovli; duohki; duohkin, duohken; duostut; dávji; dávjá; doadjit; tuol´kō; dálvi; duottar; tä´rjj; dahkat; dii; diet; dearri; duostat; duot; duopma; doekedh; duotna; duotna; doarru; dosmut; tåime; tokk; tå´ǩǩ; nohkadit; tolla̮d; dolla; dovdat; coggat; dohppa; dutkkon, dutkkom; dolgi; täsni; násti; dásti; dihkki; dievva; doaivut; doarjut; doarggistit; duohta; dabme; daktere; vuodjat; uksa; ollit; ollu, olu; sål’pē; holvut; oaba, oba; oaggi; vuoggo; oskut; ođas; várri; vuohki; vuoi´vē; váidit; váibmu; váidut; vuodjut; vuojuhit; vuoksi; vuolgit; vuordnut; vuoras; vuoražas; veahčir; vyesi; veaiki; vuostá; vuerhkedh; vierra; fierrat; viellja; fanas; vadnát; vadnot; varra; vahe; vasme; vadjat; viikkâd; vihtta; valje; vallji; fargat; uwe; vuollat; voete; vūhtii; viõkk; viehka; vivva; fávli; viessat; beštor; vuodja; vuoidat; vuohttit; avvi; áddjá; ebmui; oaivi; ikte; vuoigat; oalgi; uubbalm; vuogga; vuodna; vuovda; idja; ađa; ovcci; okta; allin; aski;
pane Eesti sõna põhja-Saame keele
jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald, nahkkinga tald; sülg; taga-, järel-; paraneda, armistuda (haava kohta); auk; julgeda, söandada; kuusk; toores (leib, puder); eenduv v seinteta postidele toetuv katus; elada, jaksata, suuta, hakkama saada, käia; noolida; olla; tükk; vistrik; laanepüü; vask; koorem; lõigata; millegagi täidetud; sõlm; räppen; lugeda, loendada, (millekski, kellekski) pidada, jutustada, ütelda; see (kuulaja lähedal); viis; peaaegu; pesta; toomingas; kerge; isa; jälitada, jälgida, tunda, tajuda; kikkaputk; vasar; krigiseda, nagiseda; tava, harjumus, meetod, sarnasus; kogu, üsna; kummutada; aer, rasvauim; sulada; pritsuda, pursata; soon, kõõlus, pillikeel, vibunöör; kala; küllus, rikkalikkus; ketas, ratas (ka kedervarrel), seakärss, ümmarguseks kulunud sõuderidva ots; põhi (ilmakaar); oksendada; kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides); vistrik, vinn; piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse; tapetud looma tükeldada; vanduda, tõotada; (elus) liha, lihased; vaks; maitseda, maitsev olla; tael (süütematerjal); meister; põleda, põletada, kipitada, kirvendada; sünnist saati, alati; linavästrik; loota, soovida, arvata, uskuda; hambaid torkida, tikuga puhastada; tatt; luupeks, pahkluu (eriti loomal); ümber; jagada, jaotada; punnis (ese vm), trulla; muda, pori; Arctostaphylos; korjata, koguda; haab; kannatada, taluda, vastu pidada; (väike) järv (millest voolab läbi oja v jõgi); katki murda; raud, püünisrauad, ahelad; töötada, teha, püüda (teha); kukemari; mis; silm; kõmiseda, täriseda, väriseda, vappuda, rappuda; tundur, tundra; kummitus, tont; nahk; emasloom; pitsuda, lämbuda; ronk; loos, liisk, saatus, aparaat; -alune; seitse; väin, sügav vesi, avameri, ulgumeri; vares; sügis; uus, terve (puu kohta), lopsakas; rinna- ja kõhuõõs, puuõõs; pakane, külm ilm; sõita, reisida; asi, ese; meel, soov, tahtmine; kalamari; suhtlemisvahend, püünis, pael, silmus; terariista tera, selle terav serv; kuluda; (kõhuli, põlvili) langeda, laskuda; kumiseda; käepide, pea, vars; kuulda, aru saada, tunda; muna; õlg; liim; uriseda, uratada; (kohanimi); vistrik, vinn; ise; avada; kitkuda (lindu); ülakeha eesmine osa, naiserind, lauluhääl; pärituul; leem; askeldada, tegutseda, talitada, toimida; küünarnukk; sulgimisest tulenev lennuvõimetus; pesa; saar, soo-, metsasaar; suu; solvuda, pahaseks saada; läbi, kaudu, läbinisti; üleval, kõrgel; jäme (jahu), kare (nahk); kaklus, kähmlus, võitlus, lahing; vana, eakas, vanur, vanainimene; (sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida; paljud; mähk, aeg, mil mähk kergesti puust eraldub; korjus, raibe; hirmuäratav, sünge, karm; piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse; mina; kael; kaelus; kindaranne; parandada; või, vedel rasv, õli; laht; seista; jää; naaskel; suund; nõid; külmetada; uinuda, magama jääda; sool; lummusse sattuda, võlutud olla; aju-; supp, kört; nimi; nii, nõnda; sobiv tapmiseks (looma kohta), halb; suuta, võimeline olla; tuli, leek, lõke, tuletikud, tulused; keerd, sõlm, pundar (nt lõngas); kes, igaüks; mitte lubada, keelduda, vastu vaielda, korvi anda; vaeseke, õnnetuke, armetuke; eile; veri; põdranahk; (vastu) kajada; kaheksa; nälg; suur, uhke, kaunis; tunda, nõustuda, (üles) tunnistada; sageli; alata, hakata, alustada; vene, paat; jõgi; süli, süld; puhuda, sügavalt hingata, hingeldada; vanaisa, taat, vanamees; värvi anda, pleekida, luituda; kummuli olla; selge, kirgas; toetada, tuge anda, toetuda, nõjatuda; koor, kest; tihe, paks; kiruda, vanduda, needa; keset, keskel, koos (nt kahekesi, kolmekesi); üdiga kont, luuüdi; ohkida, ohata; tema; saarmas; koda; maksta; üsna, üpris; mööda; müts; nisa; võrgujada; imelik, kummaline, võõras; suvi; hein; kaagutada, kogelda; käepide, päitsed; kägu; kant, serv, nurk, küngas; valada (nt kohvi), niriseda, valguda, veest jääle v kaldale tulla (eriti veelindude kohta), koriseda (kõhu kohta); püstkoja, eluaseme tagaosa; pista, läbi torgata, uurida, tuhnida; minia, abikaasa venna v õe minia, käli, nadu, vennanaine; puri; looge, käänak; jäss, kõver; põhjapõdra sarvede laiem alumine osa, kilp (kaitsevahend), silt, teeviit; laenata, laenuks anda; öö; äratada; kireda, kiljuda, kisendada; üle keeda, kõvasti keeda; küür; vajuda; leht; ind, suguiha; kui, nagu; (taeva)täht, lauk, tähn; külm; vend; lahkuda, minna, teele asuda; panna, pista, täis toppida, tuupida, selga panna (riideid); vastu, suunas; kusi; (kalju)kajakas; nii; neli; vaadata, millekski pidada, karjatada, järele vaadata, oodata; serv, (karusnahast jalatsi, kinda) küljeosa; asustamata ala, kõnnumaa, ääremaa, mets; sõtkas; kosk; süda; ettepoole kaardus sarvedega; tüdruk, neitsi, tütar; lumme kaevatud auk; hõõrduda, kuluda, kõrbeda; niisiis, seega; uskuda; kahtlustada, armukade olla; kärmas, nobe, vilgas; mähe, hällis allapanuks kasutatav sammal; talv; nool; süüa, hammustada, näpistada (külma kohta); sõrm; tuleasemest püstkoja ukseni ulatuv palk; imeda; piisata, jätkuda; iga; koliseda, kiliseda; lahtine, eraldi olev, vaba; laulda; vaenlane; kasetohu pealiskiht, korts, kurd; minna; (õrn) udu; palmikut punuda; kudeda; paista, helendada, helkida, nähtavale ilmuda, selgineda (ilma kohta), selguda; voolida, hööveldada; järv; vaibuda, vaikida; vahe (kahe objekti vahel); küsida; (raamatu)koi; sugu, suguselts; põhjapõder; haru, harunemiskoht, ala, valdkond; haru, hargnemiskoht; kile vedeliku peal, koorekiht piima peal; kaksik; jääkirme, sarve poorne sisu; külas käia; minek, sõit, kord; (linnu)sulg; vistrik; põdeda, haige olla; enam, rohkem, mitu, mitmed; sääsk, kihulane; palju; kinnitada, kinni siduda, kinni neetida, (külge) õmmelda, (külge) kududa, nööriga siduda; kitsas laht; sattuda, kinni jääda, tabada; sügav org, kuru, soon, uure, renn; lülipuit; pung; tupp, ümbris; morsk; last mähkida ja kätkisse panna; kaste, aur vee v maa kohal, hall; oks, sarve haru; venida, järel tulla; tihe, sage, korduv; Empetrum nigrum, mägileesikas; lund sadada; täht, vöö naast; ihuda, teritada; hääl, heli; kurta, kaevata; erineda; teine (järgarv), muu, teine; kiil, (puit)vai; sulg; õige, mitte vale, aus, siiras; ilves; sisalik; käskida, kutsuda; liblikas; kaaren, maja ots; varas; (looma) jäse, lihakeha osa; ahmida, kiiruga süüa; salaja; mängida (pilli); säinas; helendavate organismide põhjustatud helendus meres; too; kalasi; voolata, joosta, kulgeda; tuletael; nooda v võrgu puust käba; seltskond, leibkond, kamp; näuguda; sookurg; ahven; jätta, ära jätta, maha jätta, lahkuda; keerutada, teatud viisil kududa; liigutada (veepinna kohta); pool, poolik; üks paarist; latt (turbaonni katuses); kotkas; tõusta (kuu kohta); kolistada; sapp, (marja)mahl; aju; lamada, lesida, vedeleda; mängida (lindude kohta), paarituda, ligi ajada, külge lüüa, nõiduda; uputada; hõõrduda, marraskile minna; kindel, tugev; kedrata, punuda; kummitada; kõle, jahe ilm, kõledus, jahedus; määrida, võida, kihutada, tormata; püha, pühapäev; väsida; see (siin); neelata; taga, tagant, käes, valduses, (millegi) varal, (midagi)pidi; kühm, küür; küürakas; (üles tõstetuna) edasi toimetada, raskust välja kannatada, kanduda, lasta kaugele (relvast), taluda, poegida, muneda; lava, platvorm; sõrg, (kõrvamärgi) haru; aasta; palmik, punutud pael; päev, päike; õnn, vedamine; õõnsus, koobas; Arctous, leesikas; haarata, kahmata, takistada, tagasi tõrjuda; puurida; kummuliolev; süsi; lähedal, lähedale, lähedalt; kuum õhk, kuumus; ammutada, kaevata, kaapida (lund); kõrvaauk; vasak; käli, naiseõde; kududa; krabiseda, kahiseda; meie; sina; sügada, nõtkutada, paarituda (isase põhjapõdra kohta), sugulises vahekorras olla; põhjapõdra sarve kõige paksem ots; erineda; takistus, tõke, leetseljak; lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata; siin, äsja; kukkuda; sipelgas; juua, suitsetada, tõmmata; küllalt, piisavalt, kui mitu; keskele, keskel, keskelt, (kellegi) suhtes, vastu, vastu, ette; (puruks) rebida, tõmmata, sikutada, liigkasu võtta, nöörida, murda, lammutada; sada; (okaspuu) okas; väljaheide, mustus; nahaaluskude; lohk, nõgu, kõver ese; vaeseke; kirik(uhoone), jumalateenistus; ulguda; taga olev koht, tagune; kolm; kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk; mänd; kalanahk; mätastarn; pihtidega sarnane tööriist, millega hoitakse rauda tules; pilv; täi; nokkida, napsata, näksida, süüa; jalg; rebane; orav, kopikas; pöial; suur varvas; (linnu) pugu; (paja, toobri) sang, käepide; arvesse võtta; teie (3 või enam); pikendada, jätkata; väin, merekitsus; käsi; eba-; põhjapõdra hele küljejutt; kile vedeliku peal, koorekiht piima peal; juurtega välja kistud puu; saam; altkaudu; piisata, küllalt olla; paks õhk; perekond, leibkond; jõuda, aega saada; tükk, jupp, leiva- v kalalõik; vaeseke; aur, leil, lõhn; kahvatu, kaame; karta; mari; küüs, kabi, sõrg; nisa; üks, keegi; säde, sädemete pritsimine; kätte saada, saavutada; inetu, sobimatu; sõuda; ukseava, uks, värav; põlvkond, põlv; lumekoorik, teatud udarahaigus; külaline; koer; ema vend, ema tädi- või onupoeg, õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale); müüa, sööta (pallimängus); rand; äär; sõõre, saetera, saeteramuster, saejoon; kuus; pea; tõsi, tõde; lant, õng, õngekonks; lisa, täiendus; ujuda, roomata; käbe, kärmas, välejalgne; rähn; taevas, lumetuisk; veereda, keerelda, ümber minna; väimees, noorema õe mees; sarv; klamber, tangid, pihid; rügada, rassida; und näha; lääs; raseda naise toidujäänus, raseda naise eriisu; sigituda, sigineda, sigida; süli, rõiva hõlm (milles saab kanda midagi); ilma; kaks; lõhi; suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda; (eitustegusõna tüvi); nõgu, lohk, kuru; (ära) kuivada, januseks minna, kuivetuda, kõhnuda, küpseda (leiva kohta); palju, rohkesti, paljud, palju; vaar, mägi, tundur; käärida, mähkida, kerida, käänduda, loogelda (jõe kohta); nina (kehaosa), ots, tipp, tila; vöö, vöönd; hea; sooritada, alata, tekkida, tegema panna, kusagile v millenigi viia, ulatuda, panna, asetada, seksuaalvahekorras olla (mehe kohta); tee (lumes), põdrasaani jälg; rinnak, rinnaluu (koos lihaga); kaikuda, kaugele kosta; statsionaarne, kinnis-, tihe, tihke, kõva, raskelt liigutatav, kitsi; päästa; üheksa; noor; paks (lühike) inimene; niisk; toht; saami häll; oma, oma asi, kari; kehaosa, hari, soa osa, seljandik; tädi (isa õde v tädi- v onutütar); lind, lendav putukas; (põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa; kammida, sugeda, harjata; osta; roosterind-tüll;pane Eesti sõna lõune-Saame keele
ilm, millega hääl kandub kaugele; tee; kops; taga rääkida, laimata; kõmmeldi; söögitoru, kurk; palmida; lumi; komme, harjumus; hammustada; sarvedelt nahka koorida; metsane org; maks; hajuda, laiali joosta; energiliselt, tarmukalt teha; naiseõde, naise noorem õde; mäletseda; müüa; (lund) sadada; jahtuda; raske; hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus; (abielus) tütar; kassikakk; õhukese koorega puu, kase mähk, õhuke koor; maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks;pane Eesti sõna Ume Saame keele
väike vilets nuga;pane Eesti sõna Lule Saame keele
küngas, mäeseljak; altkäemaks; nõid, nõiamoor; pilliroog; torgata, pista, surnuks pussitada; tõusta (kuu kohta); pehme; sõna; lisatükk (riidest, puust), kiil; rinnalapi siseküljel olev väike tasku; üle pingutada, kippuda, tikkuda; tasakesi (vihma, lund) sadada; hiilata, helkida; sademeteta ilm, vihma v lumesaju vaheaeg; tuuletõmme; pärasool; tõusta, õhku tõusta; paadi ribi; paljas, metsata; lauge (nõlv), millegi najal olev (nt puu); väike mägi keset metsa v sood; suur sirge mänd; suuri lumehelbeid sadada; hingetoru, kõri; tõsta; pehme karv, õhuke kelme karusnaha sisepoolel;pane Eesti sõna Kolta Saame keele
kolju; jõud, vägi; küünarnukk; viia; minna, korraks läbi astuda; hulpida, hõljuda; hobuselakk, tutt, tups; laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam, laast-, kõrkja- või õlgmatt, teivas, aiaroigas; oja, nire; koitõuk; keeta; haigutada; müüa; valgeks minna, selgineda; luht, luhaheinamaa; mäda, pehkinud;pane Eesti sõna Inari Saame keele
eksimus, vigastus, haigus; ahvena mari; põlveõnnal; vasikas; käega pühkida; niiskuda; tohust torbik; küpseda; kitsa suudmega väike laht; (looma)karv; äsja sadanud õhuke lumi; täht, lauk loomal; kalapüügiriistu kontrollida; künnis; naaskel; kruus, raas, kild; vili, küllus, rikkalikkus; kämmal, kämblalaius; nooda veoköis; laba; muda;pane Eesti sõna Rootsi Saame keele
nukker, ükskõikne; tormata välja suurte rühmadena; kaikuda, heliseda; häält teha; vool; kokku panna, tükeldada;pane Eesti sõna Kildini Saame keele
lüpsta; tülitseda; kustuda; saada, hankida, sünnitada; kassi v koera turjakarvad; palmitud kingapael;pane Eesti sõna Turja Saame keele
kube; lahja, rasvatu (eriti kala kohta); kerida, sisse mässida; lähenedes liikuda;hääliko-lugu
*a > a -- vázzit - (kävellä, Eesti: vantsida)
*e > a -- mannat - men+nä
*i > a -- mannji - miniä
*ü > a -- salla - syl+i
*äj > ai -- áibmi - äimä (neula)
*p > b -- čeabet - (kaula, ~ sepä = reen ylöspäin kaartuva etuosa)
*mm > bm -- gobmerdit - kumarta+a
*ŋm > bm -- cábmit - (piestä, hakata)
*č̣ > c -- caggi - tynkä
*ć > č -- čuohppat - (*ćapp+ = leikata)
*δ´ > d -- duopma - tuom+i
*nm > đbm -- gieđbmi - (*keenm+ = kattila)
*nt > dd -- guoddit - kanta+a
*δ´ > đđ -- guođđit - kad+ota
*δ > đđ -- nađđa - (nuija, ruoto)
*jj > ddj -- áddj´a - äiä
*nn? > ddn -- vuoddna (Lule) - onn+i
*δ´v > d'f -- gađ'fe - (*käδ´vä = naaras lumikko, kärppä)
*δ´k > dg -- čoađgi - sotka
*j > dj -- siedja - (*seej+ = mätä)
*nn > dn -- eadni - (äiti, Seto: enne+kene)
*tn > dn -- bodni - (pohja)
*δŋ > đŋŋ -- beađŋŋis - pängäs (suksen jalansija)
*δv > dv -- båedvie (Åarjel) - (*poδva - rasva)
*e > ea -- eallit - elä+ä
*ä > ea -- beaivi - päivä
*ŋk > gg -- jeaggi - jänkä (suo)
*kŋ > gŋ -- duogŋat - (paikata)
*č̣ > hc -- čeahci - setä
*č̣č̣ > hc -- guohca - (juosta)
*ś > hč -- buohča - (kyrpä)
*ćć > hčč -- gohččut - kutso+a
*k > hk -- eahki - (*ekä = eno)
*x > hk -- suhkat - souta+a
*kk > hkk -- njahkkit - (nikotella)
*pp > hpp -- vuohppa - app+i
*t > ht -- goahti - kota
*tt > htt -- vuohttit - otta+a
*ii > i -- čitna - (*śiini = hiili, Eesti: süt+t < süsi)
*jp > ib -- suoibut - huoju+a
*jm > ibm -- áibmi - äimä (neula)
*jt > id -- nieida - neiti
*jt > id -- noaidi - noita
*jδ > id -- sáidi - (seiti, saita turska)
*e > ie -- viellja - velj+
*ee > ie -- giella - kiel+i
*ee > ie -- siedja - (*seej+ = mätä)
*jk > ig -- vuoigat - oikea (*oiketa)
*jŋ > igŋ -- vuoigŋat - (*vajŋ+ = hengittä+ä ~ vainu)
*śn > ihn -- čáihni - (*śäśnä = tikka, Lõuna-Eesti: hähn)
*jkk > ik -- háika - aihki+mänty
*śk > ik -- guoika - kosk+i
*jn > inn -- ruoinnas - (laiha)
*jtt > it -- sáiti - (*sajtta = keihäs, tuura)
*śt > it -- luoitit - laske+a
*jv > iv -- oaivi - oiva
*j > j -- juoksa - jous+i
*ä > jie -- jietna - ään+i
*pc > kc -- coakci - (pitävä jalansija)
*kś > kč -- čakča - syksy
*pć > kč -- gokčat - (kattaa, sulkea)
*ks > ks -- oaksi - oksa
*ŋs > ks -- juoksa - jous+i
*ŋṣ̌ > ks -- guksi - (*kaŋṣ̌a = kauha)
*ps > ks -- haksit - (*ipsi = haistaa)
*vṣ̌ > ks -- ruoksi - rauha+nen
*kj > kss -- ruakssije (Ume) - reit+tä
*kt > kt -- guokte - kaht+ta
*pt > kt -- vuokta - (*apt+ = hiukset)
*l > l -- laksi - lypsä+ä
*lp > lbb -- albbas - ilveks+
*lm > lbm -- čalbmi - silmä
*lćć > lč -- vealčut - (katsoa ~ valvoa)
*lt > ld -- goldit - (*kulta+ = loiskutella)
*ln > ldn -- suoldni - halla
*lk > lg -- dolgi - sulka
*lŋ > lgŋ -- algŋa - (ien)
*lkk > lkk -- dálkkas - (lääke)
*l > ll -- eallit - elä+ä
*ll > l'l -- gal'le - kyllä
*lj > llj -- njeallje - neljä
*lš́̀ > lš -- vilšut - (vilkuilla)
*lv > lv -- balva - pilv+i
*m > m -- mannat - men+nä
*mpp > mp -- gumpe - (susi)
*n > n -- nađđa - (nuija, ruoto)
*n > n -- vuoni - an+oppi
*ń > nj -- ganjal - kyynel
*ń > nj -- njuolla - nuol+i
*ŋ > ŋ -- saŋas - syyhy
*u > o -- monni - muna
*vo > o -- oahci - (este)
*o > oa -- oaivi - oiva
*o > oa -- goahti - kota
*p > p -- ballat - pelä+tä
*m > pm -- duopma - tuom+i
*mp > pp -- oppas - ump+i
*rp > rbb -- oarbbis - orpo
*rm > rbm -- suorbma - sorm+i
*rč́č́ > rč -- njárč´a - (pallea)
*rt > rd -- bardit - (latoa)
*rn > rdn -- geardni - kärnä
*tn > rdn -- vuordnut - vanno+a
*tv > rff -- tjárffo - (*śatvo - jäätuura)
*rk > rg -- suorgi - sarka
*rŋ > rgŋ -- oargŋi - (hyytävä)
*rj > rj -- doarjut - torju+a
*r > rr -- árrit - (estää, viivyttää, hätistää)
*r > rr -- borrat - pur+ra
*rṣ̌ > rs -- gearsi - kärsä
*tj > rš -- njuoršu - nuotio
*rš́̀ > rš́̀ -- boršut - purskua
*rč́ > rž -- gárži - (*kärč́ä = ahdas, kitsas)
*rtt > rt -- boarti - portta (tuohi-rove)
*pr > rv -- searvi - seura
*rv > rv -- čoarvi - sarv+i
*č̣k > sk -- boska - putk+i
*k > sk -- goaski - (*koska = täti)
*s > sk -- suoskat - (*sosk+ = pureksia)
*sk > sk -- goaski - (*koska = täti)
*sŋ > sk -- guoskat - koske+a
*ṣ̌ŋ > skk -- vuoskku - ahven
*ṣ̌m > sm -- vasmi - vihma
*sm > sp -- luspi / lusmi - (luusua, missä järvi vaihtuu joeksi)
*s > ss -- gossat - (yskiä), köhä
*ṣ̌ > ss -- luossa - loh+i
*u > ss -- gossat - (yskiä), köhä
*ns > s's -- beas'si - pääs+tä
*sn > st -- ástat - (kuihtua)
*st > st -- vuosti - vasta, vasten
*ṣ̌n > st -- sasti - hihna
*ṣ̌ń > st -- gastit - (*kiṣ̌ńä = aivastaa)
*ṣ̌t > st -- astat - ehti+ä
*č́k > šk -- ruškat - ruskea (*rusketa)
*č́m > šm -- reašmi - rihma
*š̀ > šš -- buošši - (paha, kiukkuinen)
*sj > š'š -- hoš'ša - osja
*ṣ̌j > š'š -- boaš'šu - pohja
*č̣ > zz -- cuozza - (*č̣onč̣+ = kalvo)
*nč̣ > zz -- gazza - kynt+tä
*nś > žž -- gožža - kus+i
*ś > žž -- čižži - (*śünśä = tissi)
*t > t -- dolla - tul+i
*tk > tk -- gotka - (*kutk+ = muurahainen, Eesti: kuk+lane)
*ϑ > ŧŧ -- raŧŧi - hiiren+rita
*uu > u -- gullat - kuul+la
*uu > u -- suhkat - souta+a
*a > uo -- vuolli - ala+
*a > uo -- vuohppa - app+i
*a > uo -- guolli - kala
*o > uo -- vuovda - ont+ta
*oo > uo -- njuolla - nuol+i
*oo > uo -- guossa - kuus+ , Eesti: kuusk
*kć > včč -- njuovčča - (*ńokćim = keel)
*Ɣt > vd -- suvdit - (*suvta+ = soutaa,kantaa)
*mt > vd -- dovdat - tunte+a
*ŋt > vd -- vuovda - ont+ta
*pδ > vd -- dávdi - (*δärδä = perna)
*vt > vd -- guovda+ - (keski ~ kaut+ta, Eesti: kaudu)
*vδ > vd -- kievdâ (Inari) - köyt+tä (köysi)
*vδ´ > vd -- čuvdi - (*śuvδ´a = etusormi)
*δ > vd -- dávdi - (*δärδä = perna)
*mn > vdn -- gievdni - (*keemn+ = kattila)
*kń > vdnj -- suovdnji - sauna
*mk > vg -- čavga - (tiukasti)
*ŋv > vg -- reavgut - röyhtäillä, Eesti: röhitseda, röhkida
*vk > vg -- duovgut - (*tavko+ = vieroa)
*vŋ > vgŋ -- čávgŋi - (*śavŋa = kulma-pylväs)
*kl > vhl -- čivhli - syylä
*kj > vj -- ruovji - raaja
*kj > vj -- * vuovji - vaaja
*pk > vk -- cuovkanit - (rikkoutua)
*vkk > vk -- lávki - (askel, sipuli)
*pl > vl -- dávli - täplä
*vl > vl -- fávli - väylä
*vn > vnn -- sievnna - säyne
*vr > vr -- geavri - käyrä
*ms > vss -- bavssa - (*pemsim = huuli)
*vc > vz -- sávza - uuh+i
*mś > vž -- lávži - (*lämśä = hihna)
*ŋś > vž -- lávž´a - (*läŋśä = paarma)
*v > vv -- dievva - täyt+tä
*vv > v'v -- neav'vu - neuvo
"The Saami Languages: An Introduction" Pekka Sammallahti, 1998
Eesti etümoloogiasõnaraamat
No comments:
Post a Comment