Showing posts with label tähtAig. Show all posts
Showing posts with label tähtAig. Show all posts

Sunday, February 21, 2016

õma keele auvu-päiv

2. kuu 21. päiv on riikije-ülene õma keele auvu-päiv



paremba keeld ei õle ku õma 11]
õma keeld jo ed unesta 12]
kuda maa ninda taba, kuda rahvas ninda keel 16]
igall linnull õma laul, igall rahvall õma kiel 3]
ilm eläb tavallasa, lind laulab keelelläsä 18]

keelell õhja ei õle 8]
keelell tapeta enämb inimisi ku kirvell 6]
sõna magusamb hammaste taga kui keele pääll 15]
keeletomad kõigist enemmä teeävad 10]
keelell luud ei õle, keel taivub kõigite 7]
meeless mõtele, midä keelell kõneled 17]
kene meel lahke, sene keel kerge 19]

keeled suus, teed lahti 5]
küll keel-meel tee johatab 13]
egä keel koormast õle 4]
keel söödäb mehe pää 14]
kõik on keele pääld tehtü. keel lükäb kõik käimä 9]


"Eesti vanasõnad, Proverbia Estonica" Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum

"Vepsa vanasõnad. 1. : eesti, vadja, liivi, karjala ja vene vastetega" Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut

Thursday, August 6, 2015

kogo maa-ilma algu-peräste rahvaste auvu-päiv



8. kuu 9. päiv on iga-aastane riikije-ülene kogo maa-ilma algu-peräste rahvaste auvu-päiv.



     Ühtüneije-Riikije-Organisatio Secretarius-Generalis Ban Gi-mun (반기문, 潘基文) õlevada üteld: "algu-peräisi-rahvaste hooled piäb saama uuve maa-ilma harenge kava õsast, et mei sene töö elädessgi kõrda saisesimma. [...] tunnistagamma nüüd ühess-kooss ja pühütsegämmä kogo maa-ilma igi-põliste rahvaste kalli-hinnalist ja õma-näolist perändüst. julustagamma neid kõvemmaste ku kõõsgi enne ja tuetagamma neije paremma elo tõivomisi."

     2015. vue mõte-aine on "algu-peräs-rahvaste tervüsse ja hüvä käe-käigo kinnitamine 2015. aasta järel"

     auvo-päivädä pietä mõnell tavall ümbär kogo maa-ilma, ninDa ka Ühtüneije-Riikije pää-majass New York'iss - esmis-pä 2015. vue 8. kuu 10. päiväll kella 15:00'st kunni 18:00'ss-saate ECOSOC kõne-saaliss.

     tänä-vu võeta käsille algu-peräste rahvaste pääsü tervüss-hoijo ammetije hoole.
algu-peräs-rahvaste tervüss on ühä Ühtüneije-Riikije Organisatio, Ühtüneije-Riikije valitsussi niinQ muidugi algu-peräisi-rahvaste ise-henesä tõsine mure.
täpsembä arvo saab auvo-päiväll esiteldäväst "maa-ilma maije algu-peräste rahvaste õlo-kõrra" teedostusse II järgost.

     pido saadetasse õtsete (webtv.un.org) võrko kõigi kuulla ja nähä.

Tuesday, December 16, 2014

AluTaguse ja Vaija jõulud

nimi

neid esimisi jõulu vai neid nimedeti ka veel, et nee onvad vanad jõulud, ja uus-aasta, see sis õli uus jõul ja kolme-kuninqa-päiv õli kõlmanned jõulud. (Vaijalasill samute) 1]

aig

kolm päivä enne jõulu on pööri-päiv, siis keskmisell pühäll õli päiv üks kuke-samu pitkemb joo, ninda et vagane laps tahi saada joo üks-kõrd päiväss joo rohkemb süüvä. (Vaijalasill samute) 2]

ilm

talve järelle saab mõni-kõrd õiete suve määrädä. jõulu esimine pühä ja jaani-päiv läheväd koko ja neist piab hakama tõisi arvama. 3]
lund ei õld maass jõulull, siis tuiskas kolme-kuninqa-päiväll.
kui johto sula-ilm, vesi lahti, siis tuli kurb aasta, sai vala paljo silmä-vet. 4]
kui päälle jõulu selged ilmad, siis on heinä-aig ilos. (heinä-ilma viisuned Vaijalasedgi) 5]

kui (enne jõulu õli mets) üleni härmäss, siis igate hüvä vilja ja heinä-aasta. kui pääld, siis hüvä heinä-aasta, ald härmäss, siis hüvä vilja-aasta. (härmä katselivad Vaijalasedgi) 6]

ennustussed

jõulu-lau-päiv õhtall saab tubaje põrmandulle iga inimise jaost üks pio-täüs õtri maha pandu, aga iga pio-täüs ise-päinis, ja siis võetasse kuk ja veeässe põrmandulle ja kene hunniko kuk laiali siplib ja ise veel sääl-juuress laulab, siis sureb see inimine sell aastall. 7]

pido

1. pühä - keriko hoolest
2. pühä - mänqude hoolest
3. - pühäde saatamine, käüdi küläss, pühi (menemä) saatamass.8]
kui mina poisikene õlin, siis mõis tegi valla-rahvalle jõulud. õli suur kuusk ja küündlad küless. ja iga-ühelle kinkis, vanalle inimiselle kolm rupla ja lapsed said komveki. aga kutsar ja niisukeised, nee said viis rupla. aga siis õli talodess kuuski vähe küll. kui mõis ike õli, siis taloss kuuski õli õige vähe. perä ilma-sõda tuli kuusk iga maja, aga enne õli tädä õige vähe.9]
Võganass, nüüd KarjaMaa küläss on jõulu aig külä-pühä. (Korovaisi Vaijalasill samute) 10]
jõulu ajall käisid ka sandid. üeldi: vaimud käiväd. UusKüläss käisid lapsed veel hilja-aigo. (Vaijalasill samute) 11]

kodo ilamine

enne pühäde puhasteti tuvad. meill õlid kivi-põrmandud, kalleti sooja vet, nühüti luuvaga, kuivadeti vana träpkäga, nii et kived läikiväd. lastelle anneti pitkäd penqid, lapsed sõitsid penkidega mööde lund, penqi-lauvad vasta lund, jalad üles-poolle. penqid õlid valged ja puhtad. 12]

õled

õled toodi tuba. (Vaijalasill samute). nee õlid sirged õled. viskasid lage, siis jäid ripumaje. poisid tegid kiiverid õmalle. see õli jõulu-lauBä õhta.
looma-kujusi tehti - nee tegid, kell kiiverid pääss õlid ja pahem-päide kasukas seläss. hüpäsiväd ja kargasivad.13]
jõulu-lau-pä õhta toodi õled sise ja keskmisell pühäll veedi väljä, õlgidell mängiti karu. (Vaijalasill samute). karulle pandi kasukas karvu-pite selgä, sarved tehti pähä ja saba taha.14]
õlgidell mängiti vargani (paarmu-pilli)15]
vanaste toodi jõulu-lau-päivä õhtust ruki-õled tuba, sääll pööreti ja mängiti ja loobiti õlgi üles lage. kui jäiväd õled lage ripumaje, siis on eess tuleva [aasta] pitkäd rukid. ja siis, kui õli mänq lõpenud, veedi õled kabusta-maalle ja pandi põlema - ei õllud tuleva aasta kabustie mado.
laest kõrjeti sinne kinni jääned õle-kõrred, sioti kimpu ja veedi aita lae vahelle, salvu päälle - siis pidaned salvud alaldi laata vilja täüs õlema.16]
isä ütel henesä õleva õlnd jo noore mehe, kui jõulu-puud 'b-õlnd. õle-kõrred, tähed õtsass, torgatu kartuli sisse, mogomane kroon, see õli jõulu-puu asemell. vanall Kävedämä Toomall õlivad nee veel seess. (1961)17]
mei küläss õlgi tuba ei toodu. mine tarviss neid veel, haka sedä räsi siis puhastama. 18]

söömäd

tuli jõulu-lau-pä. räägiti: "midä see kuningas sööb ka jõulu aig? midä tä muud sööb kui sula-rasva"19]
jõulude ja nääride ajall võis iga-üks süüvä nii-palj kui südä lustis.20]
jõulu-lau-pä ööse pidi toit lauvall sõisama ja ööse sai üheksä kõrda söödü. pere-mees ans loomille ninda-sama üheksä kõrda süüvä. selle hobosell ans tämä ninda-palj vilja kui tämä sei, sene-perä, et tämä homiko sene hobosega pidi keriko menemä. keriko-tee pääll võti tämä jala-inimisi ninda palj kui vankeri päälle mahtus. midä rohkemb tämä pääll õli, sedä paremb ja suuremb õnn tämäll sell aastall pidi õlema.21]
esimise pühä lõuna-lauvall ei puudunud keidetü õlu saia vai sepiko-leiva pudidega - see õli enämmiste magusast söögist.22]
jõulu-lauBä tehti terve pühide jagu toite valmis ... siis tehti pipar-kooki. sene jaost õlid kõhe vormid, kõik-sugu looma-kujud ja südämme kuju, inimise kuju.23]
jõulu-lau-pä õhta õli moest keitä riisi-putru alalde. kenell ei õllud riisi-putru, siis tehti vai peene-jaho putru.24]

vorst

jõulust tehti vorsti, üks vorst jäeti kussgi nurka maja-haldijalle. igast uuvest asjast anneti õsa tälle. igall majall pidi õma haldijas õlema.25]
kui siga tapeti hulk aiga enne jõulu, siis hoieti verd vorstije jaost pudeliga lumess. sõis küll tuores. soola õli muidugi hulka pandu. 26]
puhastetu soolikad võis küll vai pool aasta alall hoida. pandi puu-pütü sise ja rapudeti soola päälle ja siis jaheda kõhta. liiga palj soola ei õle ka hüvä panna, siis sööb soolikad rabedast, ei kannata enämb topida egä keitä vorsti. mei teemmä praigagi nii, et kui on teedä, et jõulust siga ei õle tapada, siis hoiamma sooliku sügüsest vai kogoni suvisest tapamisest jõulu jaost.27]
jõulu-lau-pä ja iga pühä pietu pannud liha ja veri-vorstidega ahjoss.28]
jõulu-vorsti tehess saadavad pere-naised ühtä-puhku lapsi vorsti-painu-paku tooma. last johodeta perest tõise, kunni keegi ütleb, et sedä-sugu riista-puud 'b-õle õlemaski. see 'b-õle küll komme, kuid laiald tunnetu jõulu-nali.29]

leib

(leivälle) vajodeti sõrmusse märgid päälle.30]
jõulust tehtü üks suur leib, see leib vajodetu kõhe perä tämä vaalimist preesi, sõlgide ja rupla-tüküde märkisi täüs.31]
jõulu-toidud õlid ike sia-liha ja tangu-vorstid. saia nähti vähe. õli pere-kundi, kenell õma leib joo jõulust õtsass õli, siis toodi magasi-aidast õtri, jahvadeti ja segäti kaura-jahodega ühte - nii-sugust sepiko õlla paljod jõulu ajall sööned.32]
jõuluss vorstid ja saia ja piiruka, midä kellgi õli ... piirukad - saia-taiginast. ... leivä-taiginast tehti kabusta-piiraku.33]

või

võid hoieti ehk läbi niula-silmä, aga iga suure pühä hommiko pidi just võid söömä ajall lauva pääll õlema; kui sedä ei õld, siis üeldi: "lehmill on nüüd suur häbü" sedä aga keegi ei tahtand, et neie lehmidell häbi pidi õlema ... jõulu, liha-võte ja neli-pühi esimisill pühidell pidi just võid lauvall õlema.
kui jõulu esimisell pühäll võid lauvall ei õle, siis ei õle suvell ka tädä.34]
kui jõulull ei õllud võid lauvall, siis jooksid lehmäll kogo suve silmäd vet, et tämäst ei õldu lugu pietu.35]

loojossed

esimise pühä hommiko veedi loomille leiba. mä pian ike sedä kommet. (eloku kostitaned Vaijalasedgi) 36]
jõulu-lau-pä tehti üks leib ... siis veedi tädä aita ja hoieti kunni tõise jõulunni. tõise jõulu-lau-pä õhtu toodi üks vak kauru tuba. esimise pühä hommiko toodi ka see leib tuba, leigeti peenest ja segäti kauruga segäsi, siis valeti õlut päälle ja annetasse kaikille loomidelle sedä mekidä. sene kunsti perä, et siis loomad üväst kõrda läheväd.26]

tööd

jõulust pidid takud ketretüd õlema, perä jõulu hakati linu keträmä, et saises varakuld kanqad kuutu.37]
jõulu ja kolme-kuninqa vahell ei ketretü ... siis õleses suvell madod õuve päälle tullud ... ümbär-kaudu kõigill teedä. (Vaijalasedgi kartaned keträ) 38]

öö

jõulu-lauBä õhta ja ööse ei tõhi jalad risti maga, siis kasvab risti-räseline ruki. (VaijaMaall mõned eväd heitänedgi magamaje) 39]

Eesti rahvakalender VII; Mall Hiiemäe (1995)

  1. ↑ Jõhvi lk.88
  2. ↑ Jõhvi lk.259 "vagane laps" on ristimata vast-sündünd laps
  3. ↑ Iisaku lk.260
  4. ↑ Lügänüse lk.266
  5. ↑ Vaivaro lk.262
  6. ↑ Lügänüse lk.268
  7. ↑ Jõhvi lk.274
  8. ↑ Jõhvi lk.90
  9. ↑ Iisaku lk.148
  10. ↑ Iisaku lk.111
  11. ↑ Iisaku lk.117
  12. ↑ Lügänüse lk.241
  13. ↑ Jõhvi ja Vaivara lk.107
  14. ↑ Iisaku lk.211
  15. ↑ Iisaku lk.145
  16. ↑ Lügänüse lk.105
  17. ↑ Jõhvi lk.106
  18. ↑ Iisaku lk.100
  19. ↑ Lügänüse lk.224
  20. ↑ Jõhvi lk.210
  21. ↑ Jõhvi lk.95
  22. ↑ Jõhvi lk.238
  23. ↑ Jõhvi lk.222
  24. ↑ Vaivaro lk.223
  25. ↑ Lügänüse lk.214
  26. ↑ 26,0 26,1 Iisaku lk.202
  27. ↑ Iisaku lk.227
  28. ↑ Jõhvi lk.229
  29. ↑ Jõhvi lk.230
  30. ↑ Vaivaro lk.218
  31. ↑ Jõhvi lk.218
  32. ↑ Lügänüse lk.222
  33. ↑ Iisaku lk.222
  34. ↑ Jõhvi lk.232
  35. ↑ Lügänüse lk.232
  36. ↑ Iisaku lk.185
  37. ↑ Iisaku lk.238
  38. ↑ Iisaku lk.240
  39. ↑ Vaivaro lk.247

Sunday, December 7, 2014

Vaijalasi jõulud, Miikula, rästoga, svätkäd

Vaijalased üeldi:

"Korovaisiss õli jõulu pido. (Virolasill samute) õlut keideti viina toodi. Soomlased ja Veneläsedgi pidiväd. mei talo õli segaliko. äiä õli Virolane Jaama linnast . ämmä õli Soomlane. a näed mei õlemma Vene usku. ristiti Vene usko. a minu emä - isä õlivad Vaijalased. a minijä meill on Karjalane Soikolast." 8]

"jõulu pieti Narvusiss neli päivä. meill töödä ei tehtü, egä kolatu. meill õli õlud-pühä talvi-Miikula . enne kasvadeti linnassed kodo ja keideti õlut . - nagalle pandi vahelle kadaka , et siis õlud paremine jookseb." 12]

"meri-jumal meill õli Miikula, üeldi pühä Miikula veel." " Miikula päivä meill kutsuti keriko-pühä-päivä. pieti neli päivä pühä. keideti õlut igass taloss , neljä päivä pieti ja õmad kaüdi võõrasije." "Miikula paasto õli kuus nädälä." " Miikula paasto algi sügüsesest pühä-panegist . ja jõulus' saate . jõulu päivill vägi hoogas ja hüväst sei, hüvä ja magusa." 24]

"Miikula õli pühä . tõine pühä õli samate. õmad sugulased tuldi. tuldi tõisest küläst . pieti võõrana neidä. söödeti ja joodeti. perä mendi neie külä." 11]

"kaks Miikulaa on, sügüs-Miikula ja keväd-Miikula ." 10]

"sääll õli veel talvi-Miikula . meill sedä-i pietü. pieti Suurõss Ruijass ja Peeness Ruijass . käüdi sääll võõraiss ." 17]

"talvi-Miikula õli pühä. viina õsteti, õlut keideti. linnassed ise kasvadimma . kee kui keitäsiväd. talost talo käüsimmä . võõrad tulivad tõisest küläst . valgejad piiragad õlivad . tehti süldid. kõik, midä õli. kõlm päivä pieti ." 4]

"talvell õlivad soprikod. ümbär talvi-Miikulaa algivad ja õlivad suure paastos' saate. iga õhta õlivad. keträti. kee suka , kee sooja paida, kee vöödä tegi. käsi-töödä tegiväd. ei söödü, ei joodu . tantsiti, ümbäriko tehti." 7]

"jõulu ööll tämä ei heitänd magama." (Virolasill samute) "jõulu pühäd veedimmä kodo." 21]

"Vaijalasill õli rästoga, a Soomlased jõulust kutsuvad." 6]

"rästago sandid käüsiväd: pojod ja piijad." 25] (Virolasill samute)

"rästoganna pieti pido, noored naised ja mehed, niinq piijad ja pojod. ku mendi santimaje Soome talo, lauleti tüdod ja pojod:

kilidoi kalidoi

tõise mamma ülelle

villasilda viitoilda

karvasilda kateilda

kepsi mennä kelleri.

viila vinquja õsada.

too murenaine võida

ja pala lihada

ku tämä and sis Soome keele lauleti

ait-juma tänne taloje

tästä talost annetije

ki˛oll kaboll kannetije

a Veneläsi talo mendi, lauleti :

kak prišla kaljada...

a Vaijalasi taloss lauleti nigu Soomlasille. tõisell jõulu päivä õhta kolati." 9]

"rästoga ajast pesti põrmand. sis toodi õled maha. sis pieti kõik rästoga pühäd. kee pesi, se tõi õled. tõi õled reie tuba : "nüd on rästoga reie alla ". toodi kuuske. ehideti ja pandi lage ripumaje, et lapsed eväd saises rebi." 18]

"rästaguda pieti päivä kõlm. rästago hommiko vara käüdi lugemass . lapsukesed käüsiväd. tulivad reie tuba, kui tunneti, Vene ja Vaija keele laulivad rästago virsu. anneti palka, kee kobika , kee kaks . lapsukesed õlivad õmiss riidiss. a õhta tulivad soprikoje sandid. heidüdeldi lapsi ja rahvast . kuuske 'b-õld. rästagonna pandi heino lauva alle, söömä lauva alle. ku sünd jumala, tädä pandi heino pääle seime. sene perä õli toodu heino . lõbedeti pühä , sis veedi väljä. - kogo leiväst leigeti kannika . se lõigoti palasist . ja kõikille karjalle veedi. igalle anneti. (Virolasill samute) rästagonna hommiko, kõõs mendi andamaje suurusta, siis veedi. enne rästogada mei Vene uskosed pidimmä pühä. kuus nädälä piimä ei söödü, liha ei söödü , kala söödi, seemene-võida kanebi seemenist söödi." 5]

"jõulu paasto aig aleti käüä ilda istumaje ." " jõulu aig pidi õlla järell pooll loojosse söömisi." 22]

"a tõine kõrd ni pühide ajast: liha-võtte ajast ja rästogost tua kubo-kaks õlge, laotasse maha." 20]

"rästogo, kõlmed päivä pieti. midägi ei tehtü . sandist mendi ja esimisell õhtall õled toodi reie. põrmand õli pestü ja õled laodeti põrmandalle. ning reie-edesess õlivad õled. toodi, et nii pia ei roojatases põrmanda." 1]

"kummall aiga ümbär rästogada suured marud on, sis heinä aig tõiseb sadama." 2] (Virolasill samute)

"rästogana algavad svätkad, ja õlivad vee-risti-päiväs' saate. iga õhta tehti sandist. ja käüdi külä mööde möllämäje. õlivad ka vanad mehed ja naised." 3]

"svätkad algavad rästogast. ja vee-risti-päiväs' saate iga õhta ennusteti. sandideti. mõne-laajalised sõvad pandi üleje, turgid tõisi päi pandi üle . vihad võeti käsije . kee õli munkana, kee papina, kee kirjäjännä, peergu-vaka õli käessä ja veer-säk küle pääll üle piha pandu. kõrjeti, midä anneti ." 9]

"aiga rästoga ja vee-risti-päivä vahell üeldi svätkad ." 16]

"rästagost vee-risti-päiväs' saate pieti svätko. sandist käüdi . panid riide kuda tunsivad. pandi pahemb-päide turki üle. ja nii pidi käümä karu tavall. (Virolasill samute) tõise külä käüdi. ku svätkad õlivad, sis vee-risti-päiväs' saate õhta ei keträtü . a päiväll ketrati ." 5] (Virolasill samute)

"käimmä santimass tõise külä . minu sugune se meni sanditama . kee õli uhke, ei mend . kelle sobi sanditamine, se meni. siis õli pilli . tantsiti ja lauleti hommigos' saate. vee-risti-päivä vahell käüdi." 19]

"perä jõulu käüdi sandid. midä kehvemmad õlivad sõvad, pandi pääle . pojod õldi, tütäre sõvad pandi. a tütärill pojode sõvad. käüdi taloja möödä. lauleti, tantsiti, lõõtsa pilliti. käüdi vee-risti-päiväs' saate. jõulust kaks nädälä käüdi iga õhta." 15]

"sandid käüsiväd uuvest jõulust vee-risti-päiväs' saate. uusi jõulu õli "uus aasta" . uus voosi algab esimisell jaanori päivä. ja sis on uus jõulu." 14] (Virolasill samute)

"JõePerä küläss valeda uuve jõulu ööll vaha? uuve jõulu õhtanna." 21]

"kui on vana ja uuve jõulu vahell puud härmäss, sis tuleb marja-voos, niinq tara-marjaa ja metsä-marja kõike tuleb pali." (Virolasill samute) "uuvest jõulust vee-risti-päiväs' saate noor-sugu aina mölläti." 22]





Vaijalasi "чудо"-sandid käüdi "Miikula kargotamise" 23] perä, ku Nigola-paast lõbedeti.

nei jõulu paast algi Vene keriko talvi-Nigola pühäst, joda piedä kuuvennell Calendarium Iulianum aasta December kuu päivä (ehk mei Calendarium Gregorianum 2014.12.19).

aga egä tänä-pä enämb kalenderiss õmmete kümme künnega ei maksa järge aja. eks õle mei aja arvamine ammo nihkess, kui Luuditsa rahvas on arvand et: "perä Miikula jõulu aig päiv on jo pitkemb kuge samu võrs." 13] (Virolasill samute)

ninq kui aga tahab, eks siis "joomar jo kesällgi piäb jõulu." 21]



AluTagusse jõulud onvad peris sama karva.

"Vadja rahvakalender" Paul Ariste; Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1969:

Icäpäivä
1] ↑ I 235 (23) < Icäpäivä, Aleksandr Andrejev, 79 a 1942
2] ↑ I 245 (56) < Icäpäivä, Aleksandr Andrejev, 79 a 1942
3] ↑ I 230 (5) < Icäpäivä, Aleksandr Andrejev 79 a 1942

Kattila
4] ↑ I 111 (1) < Kattila, Suur-Õtsa, Soome laajalist Vadja keeld kõnellud mees, 1942
5] ↑ ↑ I 125-126 (26) < Kattila, Suur-Õtsa, Marija Nikolajeva, 84 a, 1945
6] ↑ I 96 (32) < Kattila, Peen-Õtsa, Anna Antonova, 84 a ja Irina Antonova, 77 a. 1942
7] ↑ I 97 (36) < Kattila, Peen-Õtsa, Anna Antonova, 84 a ja Irina Antonova, 77 a. 1942

Korovaisi
8] ↑ I 218 (6) < Korovaisi < Kõrvõttula, Maarja Grigorik 54 a, 1942

Lempola
9] ↑ ↑ I 5-6 (3) < Lempola, Solo Kuzmina, 68 a, 1942
10] ↑ I 25 (54)) < Lempola, Solo Kuzmina 68 a 1942

Luuditsa
11] ↑ III 75 (10) < Luuditsa, Marija Tsarkova 67 a 1957
12] ↑ IX 62 (22) < Luuditsa, Ogru Nesterova 86 a 1964
13] ↑ IX 70 (43) < Luuditsa, Ogru Nesterova 86 a 1964

Mati
14] ↑ IX 23 (7) < Mati, Olga Ivanova 73 a 1964
15] ↑ II 27 (28) < Savvokkala < Mati, Jevdokia Ivanova 1956

Pummala
16] ↑ IV 54 (123) < Pummala, Kigoria Kuzmin s 1889, 1932
17] ↑ IV 68 (155) < Pummala, Kigoria Kuzmin, s. 1889, 1932
18] ↑ IV 68 (156) < Pummala, Kigoria Kuzmin, s. 1889, 1932

Rajo
19] ↑ IX 47 (21) < Rajo, Oudekki Figurova 73 a 1964



"Vadja keele sõnaraamat, Словарь водского языка" Eesti Keele Instituut; toimetanud Silja Grünberg:
20] ↑ Icäpäivä
21] ↑ ↑ ↑ Jõgõõperä
22] ↑ ↑ Mati
23] ↑ Liivcülä
24] ↑ Luuditsa
25] ↑ Kattila

Wednesday, June 18, 2014

suve hari

tänä-vo suvi saab harjalle 2014.a 6.k 21.p 13:51.
kõhe on jaani-pä , Risti-keriko Ristija Hannesse päiv ning Maa-usulisi Leedo pühä .

    Alu-Tagand mogomast taba p-õle teedä. leedu-tuld on tehtü rannall  ja lääne-saarill . laasitu puu pandi püstü kõrgemmalle  kõhalle  vai rannalle  . latva jäeti pisut lehti . puu ümber laoti kadaka õksi ja muud . mõni kõrd pandi üläs puu õtsa tõrva tünn . nin-ta leedu-puu tehti mai-puu ehk elo-puu sarnatsest . leedu-tuli ans vilja-õnne ning kala-saaki .

jaani , peetri ja heina-maarja tuld on tehtü mõjalgi , pietü pidu , käidü ka saunass  , nagu paljoll  muiell suvisill  pühill  .

Muhuss  on üeldü
    "... 'leet' - ... vahel tehasse leedusid , siis tuli ühna `kirgab ; suurel moal `peetasse koa leedusid ; kui leedul `köidi , siis `pärssisid ( mässisid ) juusskullid `juuste `sisse ; jaani - päeval koguti katagad ümber puu kokku ja pisteti põlema , et lähme 'leeta' tegema (ERA II 30 , 346 -50 Lalli k 1987 R Viidalepp) ; iga küla tegi omale leedu torni ; leedu torn tehasse kadagatest , roigas kesk`paika ja tõrvanõu `otsa ; esiti pannasse pisike torn , see oo kutse torn , pärast pannasse suur leedu torn `lõõmama . "

Viru-Nigula maill üeldi :" jaani liettid polevatta jaani päival [lietti (nim , õsast , omast) , lietti-de (mitom omast) , lietti-si (mitom õsast)] "

Kuussalu Kolga ja Kõnnu rannall õli sõna : " pane kieru kovera ja löä liedu pääle (EKIRJ 1921 , 184 sv)"; sääl üeldi tulest " ledu "
   
    en teeä , kas  sõna tuleb leedu ehk leedi-karva hobosest ning lehmäst , Slaavilaiste 'suve' sõnast 'lieto' , tule-aseme 'lees(i) : leet(tä) : lee' sõnast vai on neill  kõigill  oma  õsa .
   
Lüganusell  on üeldü nin-ta :
    vana jaan möödä , ongi suvi ilu õtsass  . jaan võtab pütü (jago piimä-annist vähämmälle) , jaagup tõise , laurits  lakub pütü põhjad puhtast ja pärtel  laudib laka .
suvi sueb (kodo loomad) ja jaan teeb jalad alle (tugevast) .
kui nääri-kuu on sue , sis  jaani-kuu on külm .
   
Jõhvi Kohtla maild on teedä , et :
    mõistateti vanast õitsitell  , külä-nooride oma-vahelisell  lõke-tulell  , jüri-päiväll  jüri-tuld tehess  , kui ka jaani-tulell  . (ERA ii 177 , 147 (6))

Illuka vallast:
    jaani-päiväga tähisteti suvist pööri-päivä ja ühtlasi heinä-töö algust . tuba toodi kaski . sedä tegiväd isegi vanad . (RKM II 380 , 50 (9))
jaani-päiväst hakati heinä tegemä  . kui varane keväd õli  , tehti enne jaani üks  kuhi heinä valmis  . muidu kõhe peräst jaani-päivä õli  heinä-töö algus . (RKM II 142 , 395 (12))
jaani-lau-pa õhta tegi peress  iga-üks  omalle  viha ja ehtis kõik ilusast lillidega . saunast tulless  visati see viht katusselle  ja siis  oodeti , et kene viha tuul  kõige enne maha ajab , see sureb kõige enne . (ERA II 125 , 252 (62))
   
Iisaku maild :
    jaani-öösell  leigetasse tõiste ruki-põlduje pääld ruki-kõrt , täheks : et neill  vili aidast ei lõpeses . sell samall  öösell  kõrjetasse kastet roho pääld nartsudega ja vääneta siis pudelie sise , midä loomidelle  , kui midägi tõbe on , sise anneta ja ka kõik elo üles-pidamine see-läbi kõrrass  on . (H III 1 , 544 (5))
mi enne jaani ühe parmu tapad , sene asemelle  kasvab üheksä , mi peräst jaani ühe tapad , – üheksä kaob ise . (RKM II 61 , 556 (271))